Ringkonnakohtu määruse põhjendused 7. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada osas ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 8.
kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel.
lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 9. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. 10.
lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele.
lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. 11. Ringkonnakohus selgitab
ja § 457 lg 1 alusel, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue. 12. Pooled on avaldanud, et nad on teadlikud kohtuliku kompromissi ja tsiviilasjas menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest (sh
Pooled palusid kinnitada kompromiss kirjalikus menetluses. 13.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled teisiti kokku leppinud ei ole, mistõttu tuleb menetluskulud eeltoodust ja kompromisslepingust tulenevalt kõigis kohtuastmetes jätta poolte endi kanda. 14. Apellant OÜ OON Logistics (pankrotis) taotles kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu tagastamist. Apellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1000 eurot (tlk 156 ja tlk 161, maksekorraldus nr 336, 13.06.2019 ja maksekorraldus nr 4046, 11.07.2019). 3
lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Eeltoodut tulenevalt rahuldab ringkonnakohus esitatud taotluse. Apellandile kuulub tagastamisele riigilõiv summas 500 eurot apellandi pangakontole nr EE034204278606560303 Coop Pank AS. 16.
lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 17. Kuivõrd poole lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega, on määrust võimalik vaidlustada ühe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.