Obsah (8)
§ 926§ 113§ 970§ 925§ 937§ 962§ 966§ 963KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Meeli Kaur ja Ande Tänav Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 7. november 2019,
) § 970 lg 1 p 4 järgi 227,41 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista seadusjärgses määras viivise põhivõlgnevuselt (65 000 eurot) kuni selle tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja väitel: - tuleneb hageja nõue vekslist, mille väljastamisega kohustus kostja
- juunil 2015 maksma vekslis märgitud isikule YY-le 65 000 eurot; - kostja vekslis määratud tähtpäevaks oma kohustust ei täitnud; - YY sõlmis hagejaga
- augustil 2015 nõude loovutamise lepingu, millega loovutas vekslist tulenevad nõuded kostja vastu hagejale; - tegemist on
§ 926lg 1 mõttes lihtveksliga ja kostja kohustus vekslisumma ise maksma.
Kostja väljaantud veksel sisaldab nimetust „veksel“ poola keeles, kuna veksel oli koostatud Poolas. Veksel vastab
§ 926lg 2 nõuetele ja on koostatud vormipuudusteta.
Vekslile on märgitud maksetähtpäev, maksekoht, isiku nimi, kellele tuleb maksta, veksli väljaandmise aeg ja koht (9. detsember 2014, Tallinn) ning sellel on veksli väljaandja allkiri; - veksli pidaja jaoks pole
§ 926lg 1 järgi tähtsust, kas veksli väljaandja sai vekslis märgitud rahasumma kätte.
Tähtis on ainult veksli väljaandja kohustus tingimusteta maksta vekslisumma õigustatud isikule. Sellega erineb veksli väljaandmine laenusuhetest, kus laenulepingut on võimalik vaidlustada selle rahatuse tõttu. Kuna kostja väljastas veksli ega vaidle sellele vastu, siis on kostjal kohustus maksta õigustatud isikule ehk hagejale vekslis märgitud vekslisumma. Lihtveksli protestimine ei ole kohustuslik ja hagi vekslisumma väljamõistmiseks saab esitada vekslit protestimata. Kostja vastuväited
- Kostja vaidleb hagile vastu, tema vastuväidete kohaselt: - tehing oli rahatu. Hageja ei ole esitanud raha ülekandmise kohta tõendeid; hageja ei ole esitanud tõendeid, et veksel oleks protestitud; poolakeelne dokument nimega „Weksel“ ei tõenda võlaõigusliku suhte olemasolu. Kostja ei ole vekslit allkirjastanud ning veksel on koostatud poola keeles, mida kostja ei valda. Lisaks sellele on veksli tekst täidetud kolmanda isiku käekirjaga. Maakohtu otsus
- Maakohus rahuldas
- detsembri 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 69 138,67 eurot, millest põhivõlg on 65 000 eurot, viivis
- veebruar 2016 seisuga 3 911,27 eurot ja hüvitis 0,33% summast 227,40 eurot. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt
§ 113
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja otsustas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata pärast kohtulahendi jõustumist. 3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võiks hageja nõue kuuluda rahuldamisele
§ 970lg 1 alusel.
Kõik
§ 926lg-s 2 nimetatud lihtveksli tingimused on täidetud. Seda tunnistas ka kostja kohtukõne teesides. Tõendamata on kostja väide, et tema nime kirjutamisel 2
(4)vekslile ei olnud seal mingeid kirjeid (veksli rekvisiidid) ning need on kantud vekslile hiljem. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et poolakeelne dokument nimega „Weksel“ ei tõenda võlaõigusliku suhte olemasolu. Kuna esialgne võlausaldaja oli Poola Vabariigi kodanik, siis oli veksli väljaandmine poola keeles põhjendatud. 3.
- Maakohus määras
- juuli 2017 määrusega hageja taotlusel käekirjaekspertiisi. Käekirjaekspertiisiga on tõendatud, et veksli andis välja kostja. Veksli allkirja kohal käsitsi kirjutatud kostja nimi on käsitatav allkirjana. Tähtsust ei ole asjaolul, et veksli teksti ei ole tõenäoliselt kirjutanud kostja. Lihtveksli teksti ei pea kirjutama veksli väljaandja. 3.3.
§ 926
lg-st 1 tuleneb, et veksli pidaja jaoks ei ole tähtis see, kas veksli väljaandja sai kätte vekslis märgitud rahasumma. Veksli väljaandmisel on tähtis ainult veksli väljaandja kohustus tingimusteta maksta vekslisumma õigustatud isikule. Veksli väljaandmine erineb laenusuhetest, kuna laenusuhetes on võimalik laenuleping vaidlustada selle rahatuse tõttu. 3.4. Lihtveksli protestimine ei ole kohustuslik. Lihtvekslile esitatud nõuded on sätestatud
§ 925
lg 2 p-des 1 ja 4–8.
§ 937
lg 2 kohaselt kohustub lihtveksli väljaandja lunastama lihtveksli maksetähtpäeval. Veksli maksetähtpäeval lunastamata jätmise korral võib veksli omanik esitada väljaandja vastu
§ 970lg-s 1 nimetatud nõude.
3.5. Maakohus tuvastas, et täidetud on
§ 970l-s 1 sätestatud eeldused kui ka viivise ja hüvitise väljamõistmise eeldused.
Maakohus rahuldas hagi põhivõlgnevuse 65 000 euro osas. Maakohus rahuldas viivisenõude ja hüvitise nõude osaliselt. Kohustuse täitmise tähtpäev oli veksli kohaselt
- juuni
- Seega on põhivõlgnevuselt viivise arvestamise periood
- juuni 2015 kuni
- veebruar 2016, s.o 273 päeva. Kokku on nimetatud perioodide eest viivisenõue 3 911,27 eurot. Maakohus arvutas hüvitise summalt 68 911,27 eurot (65 000 + 3 911,27) ning hüvitise suuruseks on 227,40 eurot. 3.
- Menetluskulud otsustas maakohus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda, kuivõrd viivisenõude ja hüvitise arvutuslikult erinev käsitlus hageja esitatust ja sellest tulenev hagi osaline rahuldamine põhineb hageja viivisenõude sissenõutavaks muutumise erineval tõlgendamisel. Poolte seisukohad
- Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. 4.
- Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt lihtveksli protestimine ei ole kohustuslik.
§ 970
lg 2 kohaselt on sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeõiguse tekkimise eelduseks veksli protestimine, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Asjas ei ole esitatud tõendeid veksli protestimise kohta (
§ 962
lg 1).
§ 966lg 1 kohaselt tuleb protest kanda vekslile või vekslijätkule.
Kohtule esitatud vekslil puuduvad igasugused märked selle kohta. 4.2. Vekslilt puuduvad ka
§ 963
lg-s 1 nimetatud märked, mis oleks vabastanud veksli omaniku veksli aktseptimisest või lunastamisest keeldumise puhul
§-s 970 nimetatud nõude esitamise eeldusena veksli protestimisest. 4.
- Eeltoodust tulenevalt oleks maakohus pidanud keelduma hagiavalduse menetlusse võtmisest või jätma hagi läbi vaatamata (TsMS § 371 lg 1 p 3 ja lg 2 p 1; § 423 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1), sest hagejal puudub nõudeõigus.
- Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Menetluse edasine käik 3
(4)- Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
- septembri 2018 otsusega kostja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus tähelepanuta
§ 970
lg 2, mille kohaselt on sama paragrahvi lõikes 1 nimetatus nõudeõiguse tekkimise eelduseks veksli protestimine, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt on täitmata
§ 970
lg-s 2 sätestatud nõudeõiguse tekkimise eeldus, mille tõttu hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.
- Riigikohus tühistas
- aprilli 2019 otsusega (edaspidi Riigikohtu otsus) ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Riigikohus leidis, et üldjuhul on protestimine vajalik ka lihtveksli puhul, kuid erandlik on olukord siis, kui nõue esitatakse veksli väljaandja vastu. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta
§ 937
lg 2, mis reguleerib erisättena lihtveksli väljaandja vastutust.
§ 937
lg-st 2 tuleneb, et veksli väljaandja vastu võib vekslist tuleneva nõude alati esitada, sõltumata protestimisest.
§ 937
lg 2 teine lause täpsustab veksli väljaandja vastu esitatava nõude sisu, st lisaks lunastamata vekslisummale võib veksli omanik nõuda ka
§ 970
lg-s 1 nimetatud intressi, viivist, kulude hüvitamist ja hüvitist 0,33 protsendi ulatuses vekslisummast, arvestatuna koos intressiga.
- Asja uuel läbivaatamisel esitasid pooled oma seisukohad, jäädes asja senisel läbivaatamisel märgitu juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Hageja on esitanud kostja vastu vekslist tuleneva nõude. Maakohus tuvastas oma otsusega, et tegemist on lihtveksliga, kostja on sellele alla kirjutanud, kõik
§ 926
lg-s 2 nimetatud lihtveksli tingimused on täidetud ning vekslit ei ole maksetähtpäevaks lunastatud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses neid maakohtu järeldusi vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendusega ja ei pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata 11. Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud üksnes sellele, et hageja ei saanud kostja vastu veksli alusel nõuet esitada, kuna veksel oli protestimata. Pooled ei vaidle selle üle, et veksel on protestimata. Seega on asja lahendamiseks vaja vastata küsimusele, kas kostjal on kohustus täita vekslist tulenev kohustus vaatamata sellele, et veksel on protestimata. Riigikohus on praeguses tsiviilasjas tehtud otsuses leidnud, et
§ 937
lg-st 2 tuleneb, et veksli väljaandja vastu võib vekslist tuleneva nõude alati esitada, sõltumata protestimisest. See Riigikohtu seisukoht on TsMS § 693 lg 2 kohaselt asja lahendamisel ringkonnakohtule kohustuslik.
- Vekslist ja selle tõlkest (tl 5 ja 6) nähtub, et kostja on veksli väljaandja. Eelviidatud Riigikohtu seisukohast tuleneb, et hageja võis tema vastu vekslist tuleneva nõude esitada sõltumata veksli protestimisest. Seega on maakohus õigesti leidnud, et kostja vastu nõude esitamise eelduseks ei ole veksli protestimine ning kostja apellatsioonkaebuses esitatud vastupidised väited on põhjendamatud.
- Hagi rahuldamise ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 171 lg 1 alusel kostja kanda.
- Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele
- / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 4
(4)