← Eesti

2-19-113517/7

Obsah (11)§ 394§ 416§ 142§ 187§ 407§ 444§ 438§ 367§ 173§ 174§ 163

2-19-113517 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-11

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja peab vastama

§ 416

nõuetele.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 22.02.2017 liitumislepingu nr 5968760 ja osamaksetega vara müügilepingu nr 5970134. Lepingu alusel kohustus E AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud 2

(5)2-19-113517 teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. E Aktsiaselts on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Kostja on jätnud tasumata järgmised arved: Arve nr Summa Maksetähtaeg 2018147186 3,00 18.04.2017 2018376748 13,04 18.05.2017 2018625801 13,04 18.06.2017 2018887002 216,23 18.07.2017 Kokku on kostjal tasumata arveid summas 245,31 eurot. Põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 70 eurot, mis kajastub arvel 2018887002. Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui E AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on E AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna E AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast s.o 19.07.2017 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 16.10.2019 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 44,09 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 245,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 44,09 eurot; samuti jooksev viivis alates 17.10.2019 kuni põhinõude summas 245,31 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv 75,00 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi 29.10.2019 isiklikult kättetoimetatud. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid 3

(5)2-19-113517 hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Riigikohtu praktika järgi peab kohus omal algatusel hindama, kas tegemist on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega või mitte (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-150-14, p 14; 23.03.2011 otsus nr 3-2-1-2-11, p 12). Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega

§ 438lg 1 järgi (Riigikohtu 30.10.2013.

a otsus nr 3-2-1-106-13, p 24). Hagiavaldusest nähtuvalt sisaldab kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu 70 eurot, mille tasumise kohustus tuleneb E AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimustest kliendipoolse lepingu rikkumisest seotud kulude katmiseks. E AS järelmaksuga müügilepingu kohaselt on käsitlustasu võimalik nõuda lepingu tingimuste rikkumisel sõltumata sellele kaasnevate kulude tegelikust suurusest. Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kulu suurust. Seega on nimetatud tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Käsitlustasu nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hagiavalduses ei ole välja toodud kulusid, mida E AS on kandnud seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Seega käsitlustasu nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud. Kuna käsitlustasu sisaldub põhinõudes, siis rahuldamisele kuulub hageja põhinõue summas 175,31 eurot ning põhivõlgnevusest käsitlustasu 70 euro osas jätab kohus hagi rahuldamata. Kuna kohus vähendab põhinõude summa, tuleb ümber arvestada ka viivise summa. Hageja on palunud välja mõista kostjalt viivis seadusjärgses määras alates viimase arve tasumise tähtajast s.o alates 19.07.2017.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega mõistab kohus kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras alates 19.07.2017 kuni otsuse tegemiseni s.o 30.12.2019 summas 34,39 eurot ning jooksev viivis seadusjärgses määras alates otsuse tegemisest s.o 31.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. 4

(5)2-19-113517 Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 240 eurot (summa ei sisalda käibemaksu) ning viivise menetluskuludelt. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormiga – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrit. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega. Lisaks on oluline, et esindaja ei ole pidanud osalema istngitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Lisaks sellele leidis Riigikohus, et hageja menetluskulud ei tohi üldjuhul rahalise nõude puhul ületada hagihinda. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 120 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt kokku 289,40 eurot, kohus mõistab välja aga 209,70 eurot ehk kohus rahuldab hagi 72,50% ulatuses. Kuna kohus rahuldab hagi 72,50% ulatuses, tuleb ka menetluskulud kostjalt välja mõista võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega kuuluvad kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku summas 141,38 eurot (195x72,50%). (digitaalallkirjaga) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.