Obsah (10)

§ 144§ 168§ 423§ 663§ 667§ 428§ 654§ 174§ 171§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 22. jaanuar 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-9535 Tsiviilasi The

) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Themis Õigusbüroo OÜ (hageja) esitas
2. juunil 2019 Inge Pajumägi-Väli (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 3286 eurot 12 senti, viivise kahjuhüvitiselt ajaperioodi alates
3. juuni 2019 kuni
4. juuni 2019 eest 13 eurot 68 senti, samuti viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 määras alates
5. juunist 2019 kuni nõude tasumiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt esindas hageja kostja endist tööandjat OÜ Abel (registrikood 11997137) Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonis (TVK) töövaidlusasjas nr 4-1/2033/18-
6. Kostja ja OÜ Abel vaidlesid peamiselt selle üle, kas kostja esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus on tühine ning kas kostjal on õigus saamata jäänud tasudele 43 085 eurot 14 senti. Seoses eelpool nimetatud vaidlusega kandis OÜ Abel õigusabikulusid 4056 eurot 94 senti, mida kostja OÜ-le Abel ei hüvitanud. OÜ Abel pidi kasutama õigusabiteenust, kuna kostja esitas OÜ Abel vastu 81 % ulatuses põhjendamata ja ebavajaliku nõude. Kostja põhjustas OÜ-le Abel otsese varalise kahju õigusteenusele tehtud kulutustena. Arvestades asjaolu, et TVK ei rahuldanud kostja nõudeid 81 % ulatuses, tekkis OÜ-le Abel kahju 3286 eurot 12 senti (4056 eurot 94 senti*81 %).
7. mail 2019 loovutas OÜ Abel enda kahjuhüvitise nõude hagejale. 2 Hageja lisab, et praeguses asjas ei vaidle pooled menetluskulude jaotuse üle tsiviilkohtumenetluse seadustiku ega töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) alusel. Hagejal on kostja vastu kahjuhüvitise nõue võlaõigusseaduse alusel.
8. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul kannab kumbki pool töövaidlusasja lahendamisel TVK menetluses TvLS § 16 lg 1 kohaselt oma menetluskulud ise. TVK menetluses tekkinud kulud on

§ 144p 4 kohaselt kohtuvälised kulud.

Kostja ja OÜ Abel sõlmisid töövaidlusega seotud kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-19-5510 kompromissi, mille p 4 kohaselt jäid menetluskulud poolte endi kanda (

§ 168lg 4).

Seega ei ole hagi kostja arvates põhjendatud. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohus jättis
2. oktoobri 2019 määrusega hagi läbi vaatamata. Menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kannab kumbki pool töövaidlusasja lahendamisel TVK menetluses oma menetluskulud ise ning tekkinud kulud on kohtuvälised kulud

§ 144p 4 tähenduses (Tv

LS § 16).

§ 144

p 4 kohaselt on kohtuvälised kulud seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud rohkem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Maakohus tuvastas, et töövaidlusasi lõppes TVK-s

1. veebruari 2019 otsusega ning maakohus lõpetas tsiviilasjas nr 2-19-5510 menetluse
2. mai 2019 määrusega. Kuivõrd hagiavaldus oli praegusel juhul esitatud varem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu, kohaldus maakohtu hinnangul

§ 144p 4, st menetluskulud on jagatud ja kindlaks määratud maakohtu 23.

mai 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-5510. Järelikult oli TVK-s tekkinud kulude osas kahju hüvitamise nõude esitamine võlaõigusseaduse alusel välistatud. Kuivõrd hagiavaldusest nähtuvalt on kõik kulud tekkinud TVK-s esindamisega, leidis maakohus, et hagi tuleb

§ 423lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Hageja nõue ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse kaitseks ning seda ei ole võimalik õiguslikult rahuldada. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas
2. novembril 2019 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, võtta hagi menetlusse ning see rahuldada. Alternatiivselt palub hageja maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et pooled TVK menetluse läbisid ning hagejal õigusabikulud tekkisid. Hageja hinnangul tuleb praeguses asjas analüüsida, kas TVK-s kantud õigusabikulusid saab vaidluse kaotanud menetlusosaliselt välja mõista kahjuhüvitisena. Hageja on seisukohal, et praegusel juhul ei kohaldu töövaidluse lahendamise seadus, vaid võlaõigusseaduses sätestatud kahju hüvitamist puudutavad sätted. Hageja jääb hagiavalduses toodud seisukohtade juurde. Hageja lisab, et töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole välistatud töövaidlusmenetlusega seotud kulude kui kohtueelsete menetluse kulude hüvitamine hilisemas kohtumenetluses. Hageja arvates on meelevaldne 3 maakohtu järeldus, et kohtueelseteks kuludeks saab lugeda üksnes kohtueelseid läbirääkimiste kulusid.
3. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2, § 656 lg 2 teise lause ja § 659 alusel tühistada määruskaebuse põhjendustest olenemata osas, millega kohus lõpetas tsiviilasja menetluse (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Ringkonnakohtu hinnangul märkis maakohus määruse resolutsiooni p-s 2 ekslikult, et lõpetab menetluse käesolevas tsiviilasjas. Hagi läbi vaatamata jätmine ei ole

§ 428järgi menetluse lõpetamise aluseks.

Eelmärgituga seoses rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Vastusena määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 8.
2. Menetluskulude hüvitamise nõue on olemuslikult küll kahju hüvitamise nõue, kuid käesolevas asjas hagetavate kulude puhul tuleb arvestada töövaidluse lahendamise seadusest ja tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevat eriregulatsiooni. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et asjas saab kohaldada võlaõigusseadust. Maakohus on ringkonnakohtu arvates õigesti märkinud, et TVK menetluses kantud kulude osas tuleb kohaldada TvLS § 16 lõikeid 1 ja
3. TVK-s toimunud menetluse kulud on TvLS § 16 lg 2 järgi kohtuvälised kulud

§ 144

p 4 tähenduses.

§ 174

lg 11 kohaselt ei või menetlusosaline tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil (enne 1. jaanuari 2009 kehtinud

-i redaktsioonis oli sama põhimõte sätestatud § 174 lg-s 7). Seega on menetluskulude hüvitamise nõude esitamine teiste menetlusosaliste vastu võimalik ainult

-i alusel toimuvas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ja menetluskulude hüvitamise hagi esitamine kahju hüvitamise nõudena on välistatud (vt ka Riigikohtu

1. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26–30;
2. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-13, p 11). Nõude loovutamine ei muuda selle n-ö identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on. 8.
3. Praeguses asjas jätkus töövaidlus kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-19-5510, mille raames sõlmisid kostja ja OÜ Abel
4. mail 2019 kompromissi (tl-d 59–60). Viidatud kompromissi p-i 4 ja

§ 168lg 3 kohaselt jäid menetluskulud poolte endi kanda.

4 Ringkonnakohtu hinnangul järeldas maakohus õigesti, et vaidlusalused kohtumenetluseelsed õigusabikulud on jagatud ja kindlaks määratud Tartu Maakohtu 23. mai 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-5510, mida menetlusosalistel olnuks soovi korral õigus vaidlustada. Eeltoodust järelduvalt jättis maakohus hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel põhjendatult läbi vaatamata.

9. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171

lg 1 alusel hageja kanda, kuna hageja kaebusega taotletud eesmärki (hagi menetlemine) ei saavuta ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras (

§ 174lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Indrek Parrest 5