KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-16237 Tsiviilasi

) § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata. Maakohus leidis, viidates Riigikohtu

1. detsembri
2. a tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16 tehtud otsuse p-le 15.2, et hagi esitamise eeltingimus - täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel peab olema ebaõnnestunud - ei ole täidetud. Riigikohus on välja toonud, et „Tõendamiseks on sissenõudjal nt võimalik pöörduda kohtutäituri poole, et viimane väljastaks õiendi senise täitemenetluse ebaõnnestumise kohta.“ Vaidlust ei ole asjaolus, et täitemenetlus täiteasjas nr 027/2018/603 ei ole lõpuni viidud, vaid see on peatatud ja seega ei ole tõendatud, et võlgniku lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Hageja vastuväited seoses abielu kestel omandatud vara eeldusliku ühisvara hulka kuulumisega võivad teoreetiliselt tõesed olla, kuid see ei välista, et põhivõlgnikul on vara ka abielueelsest ajast, mida täitemenetluses oleks saanud leida ja kasutada, kuid mis on takistatud algatatud kohtumenetluste tõttu. Eelneval täitemenetlusel tuleb lasta lõpuni jõuda ning alles seejärel saab käesoleva hagi esitada (juhul kui vajalik eeldus leiab tõendamist). Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuivõrd hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

1. Hageja esitas
2. novembril 2019 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Kuna kostjad on abielus, saab eeldada, et nende varaesemed kuuluvad ühisvarasse. Ka kostja I on tsiviilasjas nr 2-18-13219 esitatud hagis kinnitanud, et kostjate abielu on endiselt kehtiv ning ühisvara jagamata. Seetõttu ei ole võimalik hageja nõuet täitemenetluses ilma ühisvara jagamata rahuldada. Hageja tugines hagis sellele, et kostjal II ei ole lahusvara, mille arvel nõue täitemenetluses rahuldada. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, kuna ei selgitanud tõendamiskoormist ega teinud hagejale ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid. Hageja lisas määruskaebusele kohtutäituri teate täiteasjas nr 027/2018/
4. Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada ja saata asi hagi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.

Hageja määruskaebus rahuldatakse. 9. Maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel.

Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 10.

§ 423

lg 2 p 2 võimaldab jätta hagi läbi vaatamata olukorras, kus see on õiguslikult perspektiivitu, kuid selle sätte kohaldamisel ei saa kohus hinnata tõendeid (vt Riigikohtu 18. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). See tähendab, et

§ 423

lg 2 p 2 kohaldamisel saab kohus lähtuda üksnes hageja esitatud väidetest, kuid ei saa tugineda sellele, et need väited on tõendamata. 11. Hageja on hagis tuginenud asjaolule, et täitemenetlus kostja II suhtes ei ole õnnestunud ning kostjal II ei ole lahusvara, mille arvel oleks võimalik hageja nõue rahuldada. Seega on 2

§ 423lg 2 p 2 alusel läbivaatamata.

Maakohus on ekslikult tuginenud hagi läbivaatamata jätmisel sellele, et hageja ei ole oma väidet tõendanud.

1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väidetega, et hagejal on võimalik esitada maakohtus eelmenetluse käigus täiendavaid tõendeid. Samuti on hageja õigesti viidanud sellele, et kohtul on asja lahendades selgitamiskohustus, mille raames tuleb pooltele selgitada ka tõendamiskoormise jaotust. Seejärel peab maakohus võimaldama ka pooltel täiendavaid tõendeid esitada. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et koos määruskaebusega on hageja esitanud ka kohtutäituri teate selle kohta, et täitemenetlus kostja II lahusvara arvel on ebaõnnestunud. Maakohus peab asja läbi vaadates otsustama selle tõendi vastuvõtmise.
2. Ringkonnakohus märgib ka seda, et täitemenetluse seadustik ei näe ette täitemenetluse lõpetamise alusena asjaolu, et sissenõudja nõue on jäänud rahuldamata. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et enne, kui hageja saab esitada ühisvara jagamise hagi, peab kostja II vastu läbiviidav täitemenetlus lõpuni jõudma. 14.

§ 173

lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 15. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab töölt eemal olevat kohtukoosseisu liiget Liis Arrakut Kaija Kaijanen. 16.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Kaija Kaijanen / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 3