← Eesti

1-18-7947/93

Obsah (17)§ 414§ 126§ 180§ 175§ 60§ 63§ 95§ 65§ 98§ 61§ 227§ 7§ 306§ 178§ 179§ 423§ 41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretärid 18. septembril 2019 Tallinna kohtumaja 1-18-7947 Ingrid Kullerka

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Olga Kozlovskaja vanglasse saabumise aeg. 6. Asitõendid: • Toimikus olevad andmekandjad (CD ja DVD plaadid) jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

• Xxxx OÜ ning Xxxx OÜ kontoriruumidest aadressil Xxxx 11.05.2016 läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud alljärgnevad dokumendid jätta kriminaalasja nr 16730000324 juurde: 2 originaaldokumenti „Xxxx and general management contract“; 16 kausta pealkirjadega „Material“, „Xxxx OÜ 2015“, „Xxxx OÜ 2016“, „Xxxx OÜ lepingud“, „Xxxx OÜ 2009“, „Xxxx OÜ 2010“, „Xxxx OÜ lepingud“, „Xxxx OÜ 2016“, „Xxxx OÜ 2015“; „Xxxx OÜ 2014“, „Xxxx OÜ 2013“, „Xxxx OÜ 2012“, „Xxxx OÜ 2011“, „Xxxx OÜ 2012“, „Xxxx OÜ 2013“ ja „Xxxx OÜ 2014“; lahtised paberid, mis on kinni pandud plommidega nr xxxx ja xxxx; • jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde: üleandmise-vastuvõtmise 11.05.2016 aktiga OÜ Xxxx juhatuse liikmelt T V vastuvõetud Xxxx OÜ raamatupidamisdokumendid ning perioodil 01.01.2014-30.04.2016 Xxxx OÜ pearaamatu väljatrükid, millised on vaadeldud 08.05.017 vormistatud vaatlusprotokollis; A Š elukohas aadressil Xxxx 11.05.2016 läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud alljärgnevad esemed jätta - Xxxx esinduse 09.03.2016 müügiarve nr xxxx (originaal) ja plommiga nr XXXX kinni pandud dokumendid; Olga Kozlovskaja elukohast aadressil Xxxx 11.05.2016 läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokument pealkirjaga „Võlgnevus 27.04.16 Xxxx OÜ“. • Järgnevad salvestised, mis asuvad Politsei- ja Piirivalve teabehaldus- ja menetlusosakonna Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas jätta kriminaalasja nr 16730000324 juurde: aadressil Xxxx 11.05.2016 läbiotsimise käigus ära võetud V T kasutuses olevate diktofonide Xxxx ning Xxxx kopeeritud andmed; maja aadressil Xxxx 11.05.2016 läbiotsimise käigus võetud A S kasutuses oleva sülearvuti XXXX kopeeritud andmed; T J kasutuses olevate emailide xxxx ning xxxx kopeeritud andmed; korteri aadressil Xxxx 11.05.2016 läbiotsimise käigus ära võetud T J kasutuses olevate sülearvutite Xxxx ning Xxxx, samuti mobiiltelefoni Xxxx kopeeritud andmed; korteri aadressil Xxxx 11.05.2016 läbiotsimise käigus võetud A T kasutuses oleva sülearvuti Xxxx ning mobiiltelefoni Xxxx kopeeritud andmed; aadressil Xxxx 11.05.2016 läbiotsimise käigus võetud Olga Kozlovskaja kasutuses olevate sülearvutite Xxxx ning Xxxx ja mobiiltelefonide Xxxx ning Xxxx kopeeritud andmed. 7. Olga Kozlovskajalt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: •

§ 175

lg 1 p 2 alusel kannatanu esindajale ja tunnistajale hüvitatud kulud summas 5084.45 eurot; •

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 154 eurot; •

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot.

  1. Menetluskulud tuleb kanda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank märkides viitenumbri
  3. Välja mõista Olga Kozlovskajalt kannatanu Xxxx OÜ kasuks esindaja kulu summas 38 865 eurot.
  4. Jätta Olga Kozlovskaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. Edasikaebekord Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu
  2. Olga Kozlovskajat süüdistatakse KarS § 201 lg 2 p 2 järgi temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramises (eriti) suures ulatuses. Kokkuvõtlikult heidetakse talle ette järgmist.
  3. O. Kozlovskaja oli ajavahemikul 05.10.2009 kuni 19.02.2016 äriühingu OÜ Xxxx (alates 14.06.2016 Xxxx OÜ, otsuses kasutatakse edaspidi OÜ Xxxx) juhatuse liige. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 35 ja äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 1 tulenevalt lasus tal kohustus täita oma ülesandeid korraliku ettevõtja hoolsusega ja olla juhitavale äriühingule lojaalne. See tähendab kohustust käituda äriühingu huvides ja eelistada äriühingu huve oma isiklikele või kolmandate isikute huvidele. 2
  4. OÜ Xxxx kutsus O. Kozlovskaja ainuosaniku Xxxx 19.02.2016 otsusega juhatusest tagasi. O. Kozlovskajat teavitasid sellest 22.02.2016 OÜ Xxxx uus juhatuse liige S S ja OÜ Xxxx ainuosanikuga omanikeringi kaudu seotud Xxxx äriühingu Xxxx esindaja M P.
  5. Juhatuse liikme staatusest tulenevalt omas O. Kozlovskaja ajavahemikul 05.10.200926.02.2016 ainuisikuliselt OÜ Xxxx Swedbank AS-s asuva pangakonto nr XXXX käsutusõigust. Talle oli väljastatud konto juurde kuuluv pangakaart ning tal oli õigus teha tehinguid internetipangas ja pangakontoris. OÜ Xxxx rahalised vahendid olid usaldatud O. Kozlovskajale.
  6. O. Kozlovskaja pööras OÜ Xxxx vara kolmanda isiku OÜ Xxxx (registrikood xxxx) kasuks, tehes sellele äriühingule enda juhitava äriühingu arvelt ülekandeid 738 821.19 euro väärtuses: 17.02.2016 kell 16:27 ülekanne summas 100 000 USD (seisuga 17.02.2016 Eesti Panga kursi järgi 89 798,85 eurot) selgitusega „invoice 203, dd 09.02.2016“; 19.02.2016 kell 16:50 ülekanne summas 470 000 USD (seisuga 19.02.2016 Eesti Panga kursi järgi 423 576.06 eurot) selgitusega „Management agreement dd 5.10.2009“; 20.02.2016 kell 17:35 ülekanne summas 180 000 eurot, selgitusega „Management agreement dd 5.10.2009“; 23.02.2016 kell 12:13 ülekanne summas 20 000 USD (seisuga 23.02.2016 Eesti Panga kursi järgi 18 178.51 eurot) selgitusega „Management agreement dd 5.10.2009“; 23.02.2016 kell 13:21 ülekanne summas 30 000 USD (seisuga 23.02.2016 Eesti Panga kursi järgi 27 267.77 eurot) selgitusega „Management agreement dd 5.10.2009“.
  7. Ülekannete tegemine oli ebaseaduslik vastuolu tõttu juhatuse liikme seadusest tuleneva hoolsus- ja lojaalsuskohustusega. Hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine seisnes järgnevas.
  8. Rahaliste vahendite ülekandmisel tugines O. Kozlovskaja OÜ Xxxx, Xxxx ja OÜ Xxxx vahel justkui 05.10.2009 sõlmitud lepingule pealkirjaga „Xxxx and general management contract“ (eesti keeles „Usalduse ja üldise haldamise leping“). Selle lepingu vormistamine ja allkirjastamine leidis aset kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval aastal 2016, kuid hiljemalt 09.03.
  9. Seega vormistati leping tagantjärele, oluliselt hiljem, kui lepingus näidatud kuupäeval 05.10.
  11. See leping oli OÜ Xxxx ja Xxxx seisukohalt ilmselgelt kahjulik, poolte õiguste ja kohustuste seisukohalt tasakaalust väljas ning turutingimustele mittevastav. Lepinguga loobus Xxxx äriühingu osanikule ainuomastest õigustest, s.h õigusest äriühingu juhatus välja vahetada ning otsustada muud seadusega osanike pädevusse jäetud küsimused. Lepingu punktis 10 nimetatud teenuse hind oli kokkulepitud umbmääraselt, jättes OÜ-le Xxxx võimaluse nõuda lepingus sätestatud summast suuremat tasu. Lepingus kokkulepitud teenustasu summas 100 000 eurot aastas ei olnud asjaolusid arvestades turutingimustele vastav. Lepingu punktis 14 sätestatud leppetrahvi suurus ei vasta tavapäraselt majandussuhetes rakendatavale. Lepingu punktis 15 kokkulepitud mistahes rikkumise tagajärg – osade omandiõiguse tasuta üleandmise kohustus – ei ole turutingimustel sõlmitavates tehingutes samuti tavaline ega ka kergemate rikkumiste puhul proportsionaalne.
  12. Lepingu sõlmimiseks Xxxx nimel puudus O. Kozlovskajal volitus. Lepingu allkirjastamise järgselt O. Kozlovskaja ei teavitanud Xxxx seaduslikke esindajaid sellise lepingu allkirjastamisest ega taotlenud lepingule heakskiitu. 3
  13. OÜ Xxxx ei olnud osutanud OÜ-le Xxxx perioodil 05.10.2009-23.02.2016 täiendavaid juhtimisteenuseid lisaks O. Kozlovskaja äriühingu juhtimisele, milline toimus OÜ Xxxx kui äriühingu O. Kozlovskaja isikus ja O. Kozlovskaja kui eraisiku vahel 16.10.2009 sõlmitud töölepingu alusel.
  14. Rahaülekanded on ebaseaduslikud muuhulgas ka põhjusel, et nende tegemisel on tuginetud ÄS § 181 lg-s 3 sätestatu kohaselt algusest peale tühisele tehingule. Nimelt keelab ÄS § 181 lg 4 juhatuse liikmel esindada osaühingut tehingu tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise osanikud. Äriseadustiku § 168 lg 1 p 10 kohaselt otsustavad tehingu tegemise juhatuse liikmega, määravad tehingu tingimused ning osaühingu esindaja tehingu tegemisel osaühingu osanikud. „Xxxx and general management contract“ üheks osapooleks on OÜ Xxxx, teiseks aga OÜ Xxxx. OÜ Xxxx ainuosanikuks oli alates 21.09.2007 kuni 07.12.2012 O. Kozlovskaja. O. Kozlovskaja oli ühtlasi alates 21.09.2007 kuni 25.09.2013 OÜ Xxxx juhatuse ainuliikmeks. Seega eksisteeris OÜ Xxxx ja O. Kozlovskaja vahel eespool viidatud tehingu väidetava tegemise ajal, s.o 05.10.2009, vaieldamatult majanduslike huvide samasus.
  15. OÜ Xxxx uue osaniku Xxxx 25.09.2013 otsusega kutsuti O. Kozlovskaja OÜ Xxxx juhatuse liikme kohalt tagasi ja uueks juhatuse liikmeks valiti O. Kozlovskaja xxxx V T. Selle otsuse tegemisel esindas Xxxx-d OÜ-ga Xxxx töölepingulistes suhetes olnud A Š. Sellest hoolimata säilis O. Kozlovskajal ka edaspidi juurdepääs OÜ Xxxx pangakontodele, millist ta aktiivselt kasutas muuhulgas OÜ-lt Xxxx perioodil 17.02.2016-23.02.2016 laekunud rahalisi vahendeid käsutades. OÜ Xxxx uue osaniku Xxxx näol on tegemist äriühingu nominaalse osanikuga, keda on Eesti Vabariigis tehingute tegemisel esindanud kas O. Kozlovskaja ise, tema xxxx V. T või O. Kozlovskaja palvel viimase tuttavad (E B, A. Š). Eeltoodust tulenevalt on alust jaatada OÜ Xxxx ja O. Kozlovskaja huvide majanduslikku samasust ka
  16. veebruari seisuga, mil toimusid eespool kirjeldatud rahaülekanded. Eelnevast tulenevalt tegutses O. Kozlovskaja ajavahemikul 17.02.201623.02.2016 OÜ Xxxx kontolt ülekandeid tehes huvide konfliktis, s.o vastuolus ÄS § 187 lg-ga 4 koosmõjus § 168 lg 1 p-ga
  18. O. Kozlovskaja teadis, et rahaliste vahendite saamiseks puudub OÜ-l Xxxx tegelik õigus, et ülekanded tehakse võltsitud lepingule ja arvetele tuginedes ning et taoliste tehingute tegemine on vastuolus seaduse ja OÜ Xxxx huvidega. O. Kozlovskaja tegutses kavatsetult, eesmärgiga pöörata OÜ Xxxx rahalisi vahendeid OÜ Xxxx kasuks.
  19. KarS § 121 p 2 kohaselt on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Eriti suur on KarS § 121 p 3 kohaselt kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot.
  20. O. Kozlovskajat süüdistatakse KarS § 344 lg 1 järgi dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, intellektuaalses võltsimises. Kokkuvõtlikult heidetakse talle ette järgmist.
  21. O. Kozlovskaja lasi kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata isikul kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 09.03.2016 koostada inglise keelse dokumendi pealkirjaga „Xxxx and general management contract“, mille osapoolteks on koostatud dokumendi kohaselt märgitud Xxxx, OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx.
  22. O. Kozlovskaja allkirjastas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 09.03.2016 nimetatud dokumendi OÜ Xxxx esindajana ning Xxxx esindajana. Samuti lasi O. Kozlovskaja nimetatud dokumendi allkirjastada R N OÜ Xxxx esindajana. 4
  23. Viidatud dokumenti pealkirjaga „Xxxx and general management contract“ ei koostatud dokumendi sõlmimise kuupäevana näidatud kuupäeval, s.o
  24. oktoobril 2009, vaid oluliselt hiljem. Dokument koostati pärast seda, kui O. Kozlovskaja sai
  25. aasta veebruaris teada, et OÜ Xxxx ainuosanik Xxxx ning selle äriühinguga omanike ringi kaudu seotud Xxxx ei ole rahul O. Kozlovskaja tegevusega OÜ Xxxx juhtimisel.
  26. Xxxx ei ole 15.08.2009 välja andnud O. Kozlovskaja nimele ühtegi volikirja. Xxxx väljastas 14.08.2009 O. Kozlovskajale volikirja, mis hõlmas üksnes neid tehinguid ja toiminguid, mis olid vajalikud viimati viidatud äriühingu xxxxühingu asutamiseks Eesti Vabariigis.
  27. Xxxx seaduslikud esindajad N J H ega ka P S L ei ole kuni
  28. aasta veebruari teise pooleni olnud teadlikud dokumendi pealkirjaga „Xxxx and general management contract“ olemasolust ega pole kunagi andnud O. Kozlovsajale ei suuliselt ega kirjalikult volitust taolise tehingu tegemiseks Xxxx nimelt ega ka nimetatud lepingu sõlmimist tagantjärele heaks kiitnud.
  29. Dokumendi pealkirjaga „Xxxx and general management contract“ alusel on võimalik omandada õigusi. Nimelt sätestab nimetatud dokument rea õigusi Xxxx OÜ-le, nagu näiteks õigus juhtida OÜ-d Xxxx ja saada selle eest tasu, samuti ridamisi Xxxx OÜ õigustele korrespondeeruvaid kohustusi OÜ-le Xxxx ning Xxxx-le.
  30. Dokumendi võltsimisel tegutses O. Kozlovskaja kavatsetult, s.o teadis, et tema palvel koostatava dokumendi alusel on võimalik omandada õigusi, et selle dokumendi sisu ei vasta tegelikkusele, ning seadis tegelikkusele mittevastava dokumendi koostamist eesmärgiks.
  31. O. Kozlovskajat süüdistatakse KarS § 345 lg 1 järgi teadvalt võltsitud dokumentide kasutamises eesmärgiga omandada õigusi. Kokkuvõtlikult heidetakse talle ette järgmist.
  32. O. Kozlovskaja oli alates OÜ Xxxx asutamisest 05.10.2009 kuni 19.02.2016 äriühingu juhatuse ainuliige, kes ÄS § 183 kohaselt korraldas osaühingu raamatupidamist ning kelle ülesandeks raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 punkti 2 kohaselt oli muuhulgas kõikide OÜ Xxxx majandustehingute dokumenteerimine.
  33. Juhatuse liikmena võttis O. Kozlovskaja kohtueelses menetluses täpsemalt tuvastamata kuupäeval, kuid hiljemalt 17.02.2016 OÜ Xxxx raamatupidamisse vastu OÜ Xxxx nimelt koostatud arve (inglise keeles „invoice“) nr D203 summas 100 000 eurot, milline esitati justkui 05.10.2009 dateeritud juhtimislepingu (inglise keeles „Management agreement“) alusel. O. Kozlovskaja tasus selle arve 17.02.
  35. Samuti võttis O. Kozlovskaja 19.02.2016 OÜ Xxxx raamatupidamisse vastu Xxxx OÜ nimelt koostatud arve (invoice) nr xxxx summas 900 000 eurot kuupäevast 19.02.2016, milline esitati justkui 05.10.2009 dateeritud juhtimislepingu (inglise keeles „Management agreement“) alusel.
  36. O. Kozlovskaja lisas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid hiljemalt 09.03.2016 OÜ Xxxx raamatupidamisdokumentide hulka inglise keelse dokumendi pealkirjaga „Xxxx and general management contract“. Lepingu punkti 11 kohaselt pidi lepingus kokkulepitud tasu makstama hiljemalt viiendal päeval peale juhtimisteenuse osutaja, s.o OÜ Xxxx poolse sellekohase kirjaliku nõude, s.h arve esitamist. 5
  37. Tuginedes eespool nimetatud lepingule ja 19.02.2016 arvele nr xxxx tegi O. Kozlovskaja internetipanga vahendusel OÜ Xxxx arvelduskontolt süüdistuse p 5 kajastatud ülekanded OÜ Xxxx pangakontole.
  38. Juhatuse liikme volituste lõppemise järgselt andis O. Kozlovsaja OÜ Xxxx lepinguliste esindajate AB Xxxx töötajate nõudmisel 09.03.2016 Xxxx OÜ Xxxx lepingulisele esindajale AB Xxxx jurist P S OÜ Xxxx muude raamatupidamisdokumentide hulgas üle ka inglise keelse dokumendi pealkirjaga „Xxxx and general management contract“ koopia, milline oli dateeritud kuupäevaga 05.10.
  40. Eespool nimetatud arveid ja lepingut OÜ Xxxx raamatupidamisdokumentide hulka lisades ning nendele tuginedes pangaülekandeid tehes oli O. Kozlovskaja teadlik sellest, et nimetatud dokumendid on intellektuaalselt võltsitud. O. Kozlovskaja teadis, et Xxxx ei olnud väljastanud tema nimele ühtegi volikirja kuupäeval 15.08.2009 ega volitanud teda suuliselt või kirjalikult sõlmima OÜ-ga Xxxx juhtimisalast lepingut 05.10.2009 kuupäevastatud lepingus pealkirjaga „Xxxx and general management contract“ sätestatud või ka muudel tingimustel. Niisamuti oli O. Kozlovskaja OÜ Xxxx pikaajalise juhatuse ainuliikmena teadlik sellest, et OÜ Xxxx nimelt väljastatud arvete nr D203 kuupäevast 09.02.2016 ja nr xxxx kuupäevast 19.02.2016 alusel ei ole OÜ Xxxx reaalselt osutanud OÜle Xxxx juhtimisteenust, mistõttu arvete näol on tegemist intellektuaalselt võltsitud dokumentidega.
  41. O. Kozlovskaja lisas OÜ Xxxx nimelt koostatud 09.02.2016 arve nr D203, 19.02.2016 arve nr xxxx ja dokumendi pealkirjaga „Xxxx and general management contract“ OÜ Xxxx raamatupidamisdokumentide hulka eesmärgiga omandada õigust/dokumentaalset alust teha OÜ Xxxx rahaliste vahendite arvelt perioodil 17.02.2016-23.02.2016 otsuse p-s 5 nimetatud rahaülekandeid summas 180 000 eurot ja 630 000 USD ehk kogusummas 738 821.19 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
  42. Esmalt tuvastab kohus süüdistuse seisukohalt olulised faktilised asjaolud. Selleks hindab kohus süüdistuse väiteid, mis puudutavad O. Kozlovskaja tegutsemist OÜ Xxxx juhatuse liikmena (I). Seejärel käsitletakse OÜ Xxxx arvelt tehtud rahaülekandeid (II). Kohus annab hinnangu 05.10.
  43. a lepingule pealkirjaga „Xxxx and general management contract“ (III), kvalifitseerib süüdistatava käitumise (IV) ning mõistab karistuse (V). Seejärel lahendab kohus muud küsimused (VI-VII). I
  44. Xxxx (edaspidi Xxxx, tõendites nimetatud ka Xxxx) on Xxxxs registreeritud äriühing, mis kaupleb rahvusvahelisel tasandil naftatoodete ja muude keemiatoodetega. Ettevõtte aastakäive ulatub miljarditesse. Majandustegevuse korraldamiseks on maailma erinevates piirkondades loodud äriühingud. Nende ettevõtete kogumit nimetati menetluse käigus Xxxx grupiks. Ettevõtete tegutsemist kirjeldas Xxxx grupi tegevjuht P. S. Xxxx järgmiselt. Xxxx grupp ei ole vertikaalselt organiseeritud nii, et on emaettevõte ja xxxx ettevõtted. Ettevõtetel on sama aktsionäride ring (otsuses nimetatakse edaspidi Xxxx gruppi kuuluvate ettevõtete omanike nimel otsuste vastuvõtmiseks pädevaid isikuid Xxxx). Peamine ettevõte asub Xxxx ja valdav osa käibest toimub selle kaudu. Nn satelliitettevõtted osutavad Xxxx teenust. Sellised ettevõtted asuvad nt xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja ka xxxx. Xxxx 6 grupi tegevdirektor oli P. S. Xxxx, kelle ülesandeks oli strateegia väljatöötamine – millistel turgudel tegutseda, kus suurendada ja kus vähendada käivet. Igal nn satelliitettevõtte tegevdirektor oli P. S. Xxxx ja lisaks oli alljuht, kes kureeris tööd kohapeal (digitoimik nr 36, tlk 90-105).
  45. O. Kozlovskajaga tutvus Xxxx
  46. aastal Viinis. Teda soovitati kui inimest, kes tunneb väga hästi Baltimaade naftaäri. Xxxx alustas koostööd O. Kozlovskajale kuulva ettevõttega Xxxx. Sõlmiti teenuse osutamise leping, mille alusel Xxxx pidi arendama Xxxx jaoks xxxx turgu ja aitama siseneda xxxx turule, et vedada naftatooteid xxxx xxxx (digitoimik nr 36, tlk 31).
  47. Xxxx leidis
  48. aastal, et ärid xxxx ja xxxx on lootusrikkad ning otsustas avada kontori Xxxx nime alt. OÜ Xxxx omanikuks sai 05.10.2009 Xxxx (II kd tlk 13-15). See on xxxx registreeritud offshore-ettevõte. Tegemist on nn holding-ettevõttega, millel endal ei ole tegevust. Xxxx omanikud olid P. S. Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx. Xxxx juhid olid jurist N. H, P. S. Xxxx ja N. H xxxx J H. Viimane oli n.ö lisadirektor, kes allkirjastas dokumente ainult siis, kui teisi direktoreid ei olnud. Sisulisi otsuseid võtsid vastu xxxx, P. S. Xxxx, N ja Z B. Nende otsuseid täitsid N. H ja J. H (digitoimik 36, tlk 93).
  49. O. Kozlovskajale tehti ülesandeks registreerida ettevõte OÜ Xxxx. N. H väljastas selleks volikirja (II kd tlk 47-51). O. Kozlovskaja tegi osakapitali sissemakse ja hiljem see hüvitati talle. Eestis asuvat ettevõtet asus juhtima O. Kozlovskaja. Xxxx ja OÜ Xxxx vahel sõlmiti teenuse osutamise leping (XI kd tlk 43-50). O. Kozlovskajale pakuti samu tingimusi nagu kõigile teistele kohapealsetele ettevõtetele - baaspalgatasu ja boonusena lisaks 20% konkreetses regioonis teenitud puhaskasumist. O. Kozlovskaja pidi hakkama tasu saama kohalikust ettevõttest (digitoimik nr 36, tlk 92).
  50. P. S. Xxxx sõnul oli selle lepingu kohaselt Xxxx OÜ ülesanne identifitseerida mahtusid, mida oleks huvitav sisse osta, leida logistilise transpordi skeeme ning hiljem pakkuda ostukogustele ostjaid. Tehingute tegemine toimus järgmiselt. Tarnija (nt I) pakkus OÜ Xxxx kaudu kaubakogust. Ettevõte arvestas selle kogusega seotud kulusid (raudteetransport, üle piiride viimine, sadamas hoiustamine). Kui arvestuslik kasum oli piisavalt suur, siis OÜ Xxxx koos M. P (või kellegagi veel) pöördusid Xxxx N poole. Tema kontrollis, kas selle tehingu jaoks on raha. Tehingu toimumiseks pidi olema raha ja sellega pidid nõus olema N, P. S. Xxxx ja traderid ehk O. Kozlovskaja ja M. P. Xxxx oli V P, kes samuti vastutas. Tehingute rahastaja ja kauba omanik oli Xxxx (digitoimik nr 36, tlk 97).
  51. Kriminaalasjas on kogutud tõendeid selle kohta, et esines erandlikke ja varem kokku lepitud olukordi, kus kaup osteti OÜ Xxxx nimele. Kohtu hinnangul on tegemist asja lahendamiseks vajaliku taustainformatsiooniga, kuid süüdistuse põhjendatuse hindamisel see olulist tähtsust ei oma. Seetõttu kohus neid juhtumeid otsuses eraldi ei analüüsi.
  52. OÜ Xxxx hakkas kaupa enda nimele ostma ka Xxxx teadmata. Üheks selliseks lepingupartneriks oli E E L (leping, X kd tlk 264-277). P. S. Xxxx ütluste kohaselt sai Xxxx sellest teadlikuks veebruaris-märtsis 2016, kui S. S sai OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid (digitoimik nr 36, tlk 99). 7
  53. OÜ-l Xxxx oli kohustus Xxxx aru anda. Ta pidi jälgima Xxxx kuuluvat kaupa (P. S. Xxxx kasutas väljendit „jälgima seda äri, mis käis Xxxx Xxxx raamatust läbi“), mis mahud on ladudes, mis mahud teel. OÜ Xxxx saatis aruande Xxxx D M, samuti N. D. M oli Xxxx teine inimene peale N, kes tegeles finantsidega. Ta oli N parem käsi (digitoimik nr 36, tlk 99).
  54. P. S. Xxxx sõnul oli algul äri Baltimaade suunal kasumlik, kuid
  55. a aastast enam mitte. Selle põhjustele püüti jälile saada, kuid püüdlused jäid tagajärjetuks. O. Kozlovskaja ja N vahel toimusid vestlused teemal, kas on tulu või mitte. Arvestustes olid lahkarvamused. Situatsiooni hindamisel tuleb arvestada sellega, et usaldus O. Kozlovskaja vastu oli väga suur. M. P ja V. P oli küll võimalus iseseisvalt kontrollida, kui palju on ühes või teises laos Xxxx kaupa, kuid seda nad siiski ei teinud. Xxxx ainuke ligipääs laos olevate kaupade andmetele pärines OÜ-st Xxxx saadetavatest raportitest. Samal ajal peeti OÜ-s Xxxx kahte erinevat arvestust – üht Xxxx esitamiseks ning teist Xxxx enda tarbeks. OÜ Xxxx töötaja K K ütluste kohaselt Xxxx igal teisipäeval edastatavates tabelites oli kaupa rohkem kui päriselt. O. Kozlovskaja põhjendas seda sellega, et hiljem toimub tasaarveldus, nagu on varem tehtud (K. K ütlused, digitoimik nr 48, tlk 415-416). O. Kozlovskaja otsustas OÜ-s Xxxx kõike, ilma temata ei toimunud midagi. Seda kinnitavad kohtus üle kuulatud OÜ Xxxx töötajate E D (digitoimik nr 48, tlk 371-404), K. K, M Š (digitoimik nr 59, tlk 526560), A. Š (digitoimik nr 59, tlk 560-572), D P (digitoimik nr 61, tlk 575-587) ja T J ütlused.
  56. Veebruaris 2016 D. M ei langenud kokku numbrid, mis puudutasid seda, kui palju kaupa on laos ja teel, kui palju raha on arvetel. Numbrid ei klappinud kokku OÜ Xxxx numbritega, erinevus oli 9 000 000 USD. Xxxx üritas selles selgusele jõuda ja veebruari algusest kuni keskpaigani vahetati elektronkirju. Püüdlused lõppesid sellega, et 18.02.2016 toimus Xxxx kokkusaamine. Kohtumisele tulid D. M, M. P, V. P ja P. S. Xxxx. O. Kozlovskaja pidi tulema koos A. Š, kuid tuli üksi. Numbrite erinevustest püüti aru saada, kuid tulemusteta. D. M ei nõustunud O. Kozlovskaja selgitustega (digitoimik nr 36, tlk 101).
  57. Xxxxkohtumisel ei öeldud O. Kozlovskajale, et ta võidakse tagasi kutsuda, kuid P. S. Xxxx arvab, et O. Kozlovskaja mõistis ja sai ise sellest aru (digitoimik nr 36, tlk 102). OÜ Xxxx ainuosaniku 19.02.2016 otsusega kutsuti O. Kozlovskaja äriühingu juhatusest tagasi 19.02.
  58. Tema asemele valiti S. S (II kd tlk 38-40). OÜ Xxxx esitas äriregistrile 25.02.2016 kandeavalduse ja sellekohase otsuse (II kd tlk 54). II
  59. Äriregistri andmetel oli O. Kozlovskaja ajavahemikul 05.10.2009-29.02.2016 OÜ Xxxx juhatuse liige (äriregistri kanne on informatiivse tähendusega, O. Kozlovskaja kutsuti juhatusest tagasi 19.02.2016; II kd tlk 13-15, V kd tlk 115-117). Swedbank AS päringuvastuse kohaselt omab OÜ Xxxx arvelduskontot nr XXXX. Ajavahemikul 13.10.2009-26.02.2016 omas allkirjaõigust ja sai internetipanga teenuseid kasutada ainult O. Kozlovskaja (II kd tlk 124-133). Tunnistaja T. J oli OÜ-s Xxxx, OÜ-s Xxxx kui ka Xxxx OÜ-s raamatupidaja. Tema ütlused kinnitavad samuti, et ainult O. Kozlovskajal oli õigus käsutada OÜ Xxxx pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid (VII kd tlk 97-103).
  60. OÜ Xxxx pangakontolt on OÜ Xxxx pangakontole kantud kokku 738 821.19 eurot. Ülekandeid tõendavad maksekorraldused (II kd tlk 20-24), OÜ Xxxx konto väljavõte (II kd 8 tlk 88), asitõendite 12.04.2016 vaatlusprotokoll, kus vaadeldi mh OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx arvelduskontosid (II kd tlk 106-119). USA dollari teisendamisel eurodesse on

§ 60lg 3 alusel lähtutud Eesti Panga euro päevakurssidest1 (II kd tlk 164-166p).

  1. Ülekanded toimusid järgmiselt: • 17.02.2016 kell 16.27 ülekanne summas 100 000 USD selgitusega „invoice 203, dd 09.02.2016“ (II kd tlk 20); Eesti Panga kursi järgi 17.02.2016 seisuga 89 798.85 eurot. • 19.02.2016 kell 16.50 ülekanne summas 470 000 USD selgitusega „Management agreement dd 5.10.2009“ (II kd tlk 20); Eesti Panga kursi järgi 19.02.2016 seisuga 423 576.06 eurot. • 20.02.2016 kell 17.35 ülekanne summas 180 000 EUR selgitusega „Management agreement dd 5.10.2009“ (II kd tlk 23). • 23.02.2016 kell 12.13 ülekanne summas 20 000 USD selgitusega „Management agreement dd 5.10.2009“ (II kd tlk 23); Eesti Panga kursi järgi 23.02.2016 seisuga 18 178,51 eurot. • 23.02.2016 kell 13.21 ülekanne summas 30 000 USD selgitusega „Management agreement dd 5.10.2009“ (II kd tlk 23). Eesti Panga kursi järgi 23.02.2016 seisuga 27 267,77 eurot.
  2. O. Kozlovskaja kasutas ajavahemikus 17.02.2016-23.02.2016 internetipanka logimiseks PIN-kalkulaatorit ning tegi OÜ Xxxx arvelduskontolt ülalnimetatud ülekanded OÜ Xxxx pangakontole. Sellel päeval kasutas internetipanka üksnes O. Kozlovkaja ning IP-aadressid on samased PIN-kalkulaatori kasutamise IP-aadressidega (Swedbank AS 31.08.2017, 16.10.2017, 16.05.2018 päringuvastused, V kd tlk 122-124, X kd tlk 138-139, 148-152). Väljaspool kahtlust on, et ülekanded teostas O. Kozlovskaja. III
  3. Kaitseversiooni kohaselt on ülekannete tegemine õigustatud lepinguga Xxxx and general management contract (III kd tlk 180-186, originaalallkirjadega lepingud IV kd tlk 60-67) (kohtumenetluse pooled nimetasid seda Xxxx, millist lühendit kasutatakse edaspidi ka otsuses). Xxxx osapoolteks on Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx. OÜ-d Xxxx esindas O. Kozlovskaja, OÜ-d Xxxx R N tollase juhatuse liikme O. Kozlovskaja suusõnalise volituse alusel (digitoimik nr 58, tlk 504). Xxxx-d esindas O. Kozlovskaja, kes tegutses juhatuse liikme N. H 15.08.2009 antud volikirja alusel. Süüdistuse kohaselt on Xxxx võltsitud.
  4. Menetluses esile toodud väidete hindamisel omab tähendust Xxxx sisu. Tegemist on lepinguga, millega Xxxx sisuliselt loobub OÜ Xxxx omaniku õiguste teostamisest ja „annab kõik juriidilised õigused täies ulatuses edasi Xxxx OÜ-le, selleks et viimane saaks oma parimate teadmistega neid õigusi teostada“ (lepingu p 5). Lepingu teksti kohaselt pidi OÜ Xxxx osutama juhtimisteenust (selle eest oli kokku lepitud tasu maksmine). Seega on leping omaniku seisukohalt väga põhimõttelise tähendusega.
  5. Lepingus antud kinnituse kohaselt tegutses O. Kozlovskaja Xxxx esindajana N. H 15.08.2009 välja antud volikirja alusel. N. H ütluste kohaselt andis ta O. Kozlovskajale välja volikirja 14.08.2009 Eestis ettevõtte asutamiseks. Selle ta edastas menetlejale (II kd tlk 94). N. H ütlusi kinnitab volikirja tekst, mille kohaselt Xxxx volitab O. Kozlovskajat esindama piiratud vastutusega eraettevõtte (eesti keeles ,,osaühing") ärinimega OÜ Xxxx asutamisel ja registreerimisel Eestis, kus asutajale kuulub firma ainus osa nimiväärtusega 40 000 Eesti 1 https://www.eestipank.ee/valuutakursid 9 krooni, millega on esindatud 100% kogu osaühingu osakapitalist (II kd tlk 95-97). N. H sõnul ei ole ta 15.08.2009 volikirja välja andnud ja oleks ka väga ebatavaline, kui 14.
  6. kinnitatakse üks volikiri ja 15.
  7. juba teistsugune. Teise volikirja väljastamiseks puudus ka Xxxx otsus, nagu oli see olemas 14.08.2009 volikirja väljastamiseks. Xxxxs viidatud volikirja kohtule ei esitatud.
  8. Xxxx ei teadnud Xxxx olemasolust. N. H ütluste kohaselt ei ole seda lepingut Xxxx Northern dokumentide hulgas, tema nägi seda esmakordselt umbes
  9. a aprillis. (digitoimik nr 36, tlk 110). Sama kinnitab ta 14.04.2016 S. Sile saadetud e-kirjas - O. Kozlovskaja kasuks ei ole väljastatud ühtegi teist volikirja ning ta ei ole teadlik Xxxxst (II kd tlk 91-93). P. S. Xxxx ütluste kohaselt Xxxx kohtumisel 18.02.2016 keegi seda lepingut ei maininud (digitoimik nr 36, tlk 102). Lepingu allkirjastamise järgselt O. Kozlovskaja ei teavitanud Xxxx seaduslikke esindajaid sellise lepingu allkirjastamisest.
  10. Xxxx täitmisele viitavaid asjaolusid ei kinnitanud keegi OÜ Xxxx töötajatest. Kohus kuulas tunnistajana üle E. D (digitoimik nr 48, tlk 371-404), kes töötas Xxxx OÜ-s selle asutamisest kuni veebruarini
  11. Tema põhilisteks tööülesanneteks olid kauba realiseerimine, hindade ja kvaliteedi jälgimine ning müügi- kui logistikaga seotud lepingute õigeaegne täitmine. Ütlustest nähtuvalt oli üsna hästi informeeritud OÜ Xxxx lepingupartneritest (sh Xxxx). OÜ Xxxx oli tunnistajale teadaolevalt seotud O. Kozlovskajaga, kokkupuude oli ühe või kahe väikeses koguses ostu-müügitehinguga
  12. ja
  13. aastal (digitoimik nr 48, tlk 379-380). Kohus kuulas tunnistajana üle K. K (digitoimik nr 48, tlk 401-428), kes töötas alates novembrist 2011 OÜ-s Xxxx projektijuhina. Tunnistaja ei teadnud öelda, milliseid teenuseid OÜ Xxxx osutas OÜ-le Xxxx (digitoimik nr 48, tlk 418). Kohus kuulas tunnistajana üle M. Š (digitoimik nr 59, tlk 526-560), kes töötas alates
  14. aastast OÜ-s Xxxx ning tegeles mh lepingute ja kauba transiidi korraldamisega. Seal töötamise aja jooksul ei olnud ta kokku puutunud OÜ-ga Xxxx. Tunnistaja ei teadnud selle juhtkonnast midagi (digitoimik nr 59, tlk 540). Kohus kuulas tunnistajana üle A. Š (digitoimik nr 59, tlk 560-572), kes töötas OÜ-s Xxxx alates 2010 kuni veebruar 2016 (tööleping nähtub 17.05.2017 vaatlusprotokollis VI kd tlk 54-55, 57-63). Tunnistaja ülesandeks oli kauba logistika korraldamine. OÜ Xxxx teenuse osutamisest OÜ-le Xxxx ta teadlik ei olnud. Kohus kuulas tunnistajana üle D. P (digitoimik nr 61, tlk 575-587), kes töötas OÜ-s Xxxx alates
  15. a algusest kuni jaanuarini 2016 (v.a 2015) mänedžerina ja tegeles sünteetilise kautšuki ostu-müügi korraldamisega. Tunnistaja sõnul ei olnud tal OÜ-s Xxxx töötamise ajal mingisugust kokkupuudet OÜ-ga Xxxx või selle esindajatega (digitoimik nr 61, tlk 585).
  16. Xxxx olemasolust oli enda sõnul teadlik T. J, pikaajaline O. Kozlovskaja juhitud ettevõtete raamatupidaja (digitoimik nr 42, tlk 312-326). T. J väitis kohtus, et on seda lepingut näinud. Samas eksib ta lepingu koostamise aastas ja lepingu pooleks olevas isikus. Leping on koostatud inglise keeles, mida T. J enda sõnul ei oska. Kohtu hinnangul ei tõenda T. J ütlused Xxxx olemasolu enne
  17. aastat.
  18. Kõigi tunnistajate ütluste kohaselt juhtis OÜ-d Xxxx O. Kozlovskaja. Tasu selle eest sai ta OÜ-st Xxxx (digitoimik nr 36, tlk 95, 92). Palga laekumist kinnitab ka 12.04.2016 asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et perioodil 01.10.2009-01.04.2016 tegi OÜ Xxxx igakuiselt O. Kozlovskajale ülekandeid selgitusega „palk“ ja „avansiaruanne“ (II kd tlk 116). Sama kinnitavad ka asitõendi 24.08.2017 vaatlusprotokoll, kus vaadeldi OÜ Xxxx arvelduskonto väljavõtteid perioodil 01.10.2009-01.04.2016 (V kd tlk 154-192) ning Maksu- ja Tolliameti vastus (X kd tlk 3 CD). S. S ütluste kohaselt töötas ta enne
  19. aastat 10 (kui ta valiti OÜ Xxxx juhatuse liikmeks) OÜ Xxxx xxxx ettevõttes Xxxx (xxxx). Ka see ettevõte osutas (sarnaselt Eesti ettevõttele) teenust Xxxx P. O. Kozlovsakaja oli Xxxx juhatuse esinaine. Tema andis S. S naftatehingutega seonduvaid tööülesandeid ja viimane andis firma tegemistest aru O. Kozlovskajale. OÜ-st Xxxx ei teadnud ta kuni veebruar 2016 midagi (digitoimik nr 35, 188-215). P. S. Xxxx ütluste kohaselt ei arutatud ka O. Kozlovskaja tööle võtmisel võimalust, et mõni teine firma hakkab juhtimisteenust osutama OÜ-le Xxxx (digitoimik nr 36, tlk 94). OÜ Xxxx arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et enne 17.02.2016 OÜ Xxxx ei ole teinud OÜ-le Xxxx ülekandeid viitega Xxxx (II kd tlk 73-90). Ka ei nähtu see OÜ Xxxx pangakonto väljavõttest AS-is SEB Pank, Nordea Bank AB Eesti filiaalis (II kd tlk 144-148, 149-153).
  20. Xxxx ei olnud Xxxx kajastatud. N. H kinnitas, et sellise lepingu sõlmimist ei ole kunagi arutatud ning puudub ka Xxxx dokumentide hulgas. Lepingu kaks originaaleksemplari leiti OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ühisest kontoriruumist (läbiotsimisprotokoll III kd tlk 82-88). Xxxx lepingud paiknesid läbiotsimise käigus äravõetud ja asitõendina esitatud kaustades „Materjal“ ja „Xxxx OÜ 2009“ (asitõendi 22.08.2016 vaatlusprotokoll III kd tlk 120-179). O. Kozlovskaja andis OÜ Xxxx uuele juhatusele Xxxx üle 09.03.
  21. Eeltoodu nähtub (Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vahelist juhtimislepingut on dokumendis nimetatud „Management agreement“) dokumentide ja vara üleandmise-vastuvõtmise aktist (II kd tlk 56-57, 59). Xxxx saamist kinnitab ka S. S, kelle sõnul anti leping üle raamatupidamisdokumentidega teisel korral (digitoimik nr 35, tlk 213).
  22. Xxxx koostas enda sõnul R. N – jurist, kelle ettevõte on müünud O. Kozlovskajale kinnisvara ning kes on enda sõnul töövälisel ajal oma vabast tahtest mõnikord (talle vähetuttavat) O. Kozlovskajat abistanud. R. N on Xxxxga seoses mitmeid erinevaid versioone. O. Kozlovskaja pöördus veebruaris 2016 tema poole, kuna ta ei suutnud leida
  23. aastal koostatud Xxxx lepingut. R. N palus teda veel otsida. Mõne aja möödudes teataski O. Kozlovskaja, et leidis kaks eksemplari. Ühel eksemplaril olid osadel lehtedel O. Kozlovskaja allkirjad, osadel R. N enda allkirjad. Teisel eksemplaril olid ainult O. Kozlovskaja allkirjad. R. N lisas puudu olevatesse kohtadesse oma allkirjad. Vastuolu tõttu avaldati ristküsitluse käigus R. N kohtueelses menetluses antud ütlused. Seal väitis R. N, et O. Kozlovskaja leidis küll Xxxx tööversioonid, kuid need polnud allkirjastatud. R. N põhjendas vastuolu sellega, et kohtus ta ei jõudnud allkirjastamata tööversioonist veel rääkida, ning eeluurimisel unustas uurijale rääkida poolikult allkirjastatud Xxxx versioonidest. Allkirjastamata tööversioonide sünnilugu kirjeldas aga R. N järgnevalt. O. Kozlovskaja oli leidnud poolikult allkirjastatud Xxxx versioonid. R. N trükkis Xxxx teksti uuesti O. Kozlovakaja arvutisse käsitsi sisse, seejärel printisid nad O. Kozlovskajaga Xxxx veel kahes eksemplaris välja ja allkirjastasid need kaks eksemplari. Uue vastuolu tõttu avaldati R. N tsiviilasjas nr 2-16-3785 antud ütlused. Seal oli R. N öelnud, et
  24. veebruari seisuga oli tal enda arvutis olemas Xxxx algne versioon. Ta kontrolliski, kas O. Kozlovkskaja leitud pabereksemplarid, mis olid poolikult allkirjastatud, on õiged. Vastuolu tsiviilkohtus ja ristküsitlusel antud ütluste vahel selgitas R. N sellega, et tsiviilkohus võis temast valesti aru saada (digitoimik nr 58, 484-522). R. N väite lükkab ümber Harju Maakohtu 08.05.2019 vastus, mille kohaselt loeti tunnistajale R. N temal antud ütlused nende protokolli kandmise järel ette ja anti võimalus neid korrigeerida (VIII kd tlk 38-49). Kohtu hinnangul on Xxxx koostatud selles märgitud kuupäevast tunduvalt hiljem, eesmärgiga luua näiline alus ülekannete teostamiseks. Kui O. Kozlovskaja naasis Xxxx kohtumiselt (kus ta P. S. Xxxx hinnangul sai kindlasti aru, et ta juhatusest tagasi kutsutakse), oli tema esimene kõne lennujaamast R. N. Eeltoodut kinnitab sideettevõtjalt saadud andmete 27.09.2017 protokoll, millest nähtub O. Kozlovskaja 20.02.2016 kell 14.53 kõne 11 R. N (X kd tlk 32). Protokolli kohaselt on R. N telefoninumber tuvastatud Rahvastikuregistri andmebaasi alusel (X kd tlk 21). Asitõendi 27.05.2019 vaatlusprotokolli kohaselt, millega vaadeldi O. Kozlovkaja telefoni, toimus 20.02.2016 R. N ja O. Kozlovskaja vahel tekstisõnumite vahetus ajavahemikus kell 11.26-12.
  25. O. Kozlovskaja annab Xxxx lepingupoolte sisendi. R. N küsib, kes on teine lepingu osapool. O. Kozlovskaja vastab „Xxxx“. Päev enne, s.o 19.02.2016 kell 9.04 tegi O. Kozlovskaja R. N 819 sekundit kestva kõne (X kd tlk 28). Prokurör käsitas kõnet Xxxx tellimisena, kaitsja ülesotsimisena. Kaitseversiooni kummutab eelnev kaitseväide, et Xxxx oli OÜ Xxxx raamatupidamisdokumentide hulgas (viide raamatupidaja T. J ütlustele, kes enda sõnul nägi seda lepingut seal) olemas ning eelnevalt viidatud tekstisõnumi sisu. Kui Xxxx oleks eksisteerinud, siis selle leidmiseks ei pea kasutama OÜ Xxxx raamatupidamisdokumentidele ligipääsu mitteomava R. N abi. Kohtu hinnangul pole R. N ütlused Xxxx koostamise asjaolude kohta mitte ainult ebausaldusväärsed, vaid ta on andnud ka teadlikult valeütlusi.
  26. Tõendite hindamisel on üheks kriteeriumiks nendes sisalduva teabe eluline usutavus (vt RKKKo 3-1-1-100-15 p 16 koos edasiste viidetega). On eluliselt väheusutav, et omanik loobub sedavõrd olulistest õigustest nagu teha muudatusi OÜ Xxxx haldamisse ja õiguslikku vormi, müüa või muul viisil üle anda OÜ Xxxx või aktsiate omandiõigust (kaasa arvatud aktsiate pantimine), võtta OÜ-le Xxxx kohustusi ja muuta selle haldusnõukogu lepingu kehtivusajal ilma OÜ Xxxx eelneva kirjaliku nõusolekuta (lepingu p 4). Samuti on lepingu tingimused emaettevõttele ebaproportsionaalselt kahjulikud. Lepingu kohaselt tuleb OÜ-le Xxxx maksta leppetrahvi 2 miljonit eurot, kui OÜ Xxxx või Xxxx mingil viisil rikub lepingut (lepingu p 14). Lisaks leppetrahvile on Xxxx kohustatud lepingu rikkumise korral andma OÜ Xxxx aktsiate omandiõiguse üle OÜ-le Xxxx ilma kohustuseta nende eest maksta (lepingu p 15).
  27. Xxxx koostamise aja välja selgitamiseks määrati ekspertiis (IV kd tlk 1-2, 5-12). EKEI koostas 02.11.2016 ekspertiisiakti nr xxxx; xxxx (IV kd tlk 14-55). Selle järelduste kohaselt on ekspertiisiks esitatud kaks dokumenti - Xxxx and general management contract kuupäevaga 05.10.2009 ühe lepingu kaks eksemplari. Leping vormistati (trükiti ja allkirjastati) tõenäoliselt vähemalt kolmes eksemplaris samaaegselt. Aktis märgitu kohaselt on dokumendi vormistamise aja määramiseks erinevaid meetodeid, mille valik sõltub konkreetsetest asjaoludest. Arvestades lepingu eksemplaride kirjamaterjalide omadusi, allkirjade hulka ja dokumendi esmakordse mainimise aega, peeti sobivaks erinevate riikide kohtuekspertiisi laborites rakendatud ja tulemusi andnud analüütilise keemia meetodit. See põhineb paberile kantud tindi lahustite omaduste või parameetrite muutmisele ajas (Solvent Loss Ratio meetod). Kuna võimalused selle meetodi rakendamiseks EKEI-s puuduvad, pöörduti rahvusvahelise koostöö raames abipalvega Xxxx Piirivalveameti Teadus- ja Tehnika Direktoraadi kohtuekspertiisi dokumendiuurimise labori poole (Canada Border Services Agency Science and Engineering Directorate Forensic Document Examination Section, edaspidi Xxxx ekspertiisiasutus) ja saadi nõusolek ekspertiisi teostamiseks.
  28. Menetleja nõusolekul saadeti lepingu I ja II eksemplar Xxxx ekspertiisiasutuse dokumendiuurimise laborisse. Uuringud viis läbi ja andis eksperdiarvamuse kohtukeemia ekspert A V (IV kd tlk 19-55). Kaitse on vaidlustanud selle tõendi lubatavuse ja usaldusväärsuse leides, et see on vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega (IV kd tlk 56-57). Kohus kaitsjaga ei nõustu. 12
  29. Kriminaalasja lahendamiseks võib osutuda vajalikuks kasutada mingi valdkonna eriteadmisi. Sellisel juhul rakendatakse ekspert, kelle koostatud ekspertiisiakt ja akti selgitamiseks antud ütlused on

§ 63

lg 1 kohaselt tõendid.

§ 95

kohaselt võib ekspert olla nii ekspertiisiasutusest, riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast kui ka lihtsalt asjakohaste teadmistega isik.

§ 95lg 3 kohaselt võib ekspertiisi teha ka välisriigi ekspertiisiasutuses.

61. Välisriigist saadud tõendite kasutamist reguleerib

§ 65lg 1.

Eesti kriminaalmenetluses on lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Selle paragrahvi mõttes ei ole mitte iga kriminaalmenetlusõiguse norm käsitatav Eesti kriminaalmenetluse põhimõttena. Välisriigis tõendite kogumine ei tohi vastuollu sattuda Eesti Vabariigi põhiseaduse asjakohaste sätetega, eeskätt PS §-d 22-24 (RKKK 3-1-1-84-09 p 10.1). Sellist vastuolu ei ole kaitsja isegi tõstatanud. 62. Käsitlus, mille kohaselt ekspert saab tegutseda vaid menetleja määruse piirides, ei ole nõustumisväärne. Menetleja ei oma eriteadmisi ja sellest tulenevalt ei pruugi olla võimelinegi küsimusi ammendavalt esitama. Nii on

§ 98

lg 1 p 4 ja 6 kohaselt eksperdil õigus keelduda ekspertiisi tegemast, kui talle esitatud ekspertiisimaterjal ei ole küllaldane või kui ekspertiisimääruses esitatud ekspertiisiülesanded on väljaspool tema eriteadmisi või kui küsimustele vastamine ei eelda eksperdiuuringuid ja eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist. Eksperdil on õigus seada ja lahendada omal algatusel ekspertiisimääruses esitamata ekspertiisiülesanne. Ekspert peab mõistma vaid seda, milline on probleem, millele lahendust leida püütakse. Kohtuistungil üle kuulatud 45-aastase töökogemusega ekspert K R selgituste kohaselt hindavad nad menetleja eesmärki ja arvestavad sellega, et sõnastus ei ole alati kõige otstarbekam. Kohtupraktikas on mööndustega aktsepteeritud isegi olukorda, kus ekspertiisimäärus üldse puudub (3-1-1-4809 p 12).

  1. Välisriigist ekspertiisi tellimine ei ole menetlusnormides detailselt reguleeritud. Kuna selline kord puudub, oleks menetlusõiguse rikkumisest ainest rääkida vaid juhul, kui on eksitud kriminaalmenetluse põhimõtete vastu. Dokumendiekspertiisi läbiviimise toiminguid ja väliseksperdi kaasamist põhjendas EKEI ekspert K K-M. Saabunud dokumendil uuritakse paberit, trükitehnikat, tindimaterjale, kirjamaterjale ja defekte. Seejärel valitakse meetod, mis oleks kõige tulemuslikum. EKEI-s kirjamaterjali vanust analüütiliselt ei määrata. Tegemist on kalli meetodiga ja Eesti väiksust arvestades ei ole võimalik seda rahastada. Samas dokument vastas meetodi kasutamise eeldustele. Kuna meetodit rakendaval eksperdil on vaja pidevat praktikat, võetakse rakendamise eeldusele vastavaid ekspertiisitellimusi ka välismaalt. Nii EKEI kui ka Xxxx ekspertiisiasutus kuuluvad rahvusvahelisse kohtuekspertiisilaborite võrgustikku, mis jagab omavahel informatsiooni. Ekspert K. K-M võttis ühendust menetlejaga ja kolleegiga Xxxxst ning ekspertiisimääruses püstitatud ülesanne saadeti lahendamiseks sinna. Kohtu hinnangul ei väära ekspertiisi teostamine välismaal vähimalgi määral selle usaldusväärusust. Kohtuekspertiisi büroode rakendatavad teadmised on riikideülesed. Meetodi usaldusväärseks rakendamiseks vajab ekspert järjepidevat praktikat. Ühest riigist ei pruugi piisaval määral ekspertiisiülesandeid saabudagi.
  2. A. V vastab eksperdile esitatavatele nõuetele. Xxxx kohtuekspertiisi labori aruandele on lisatud eksperdi A. V kvalifikatsiooni kinnitus. Ta omab reaalteaduste bakalaureusekraadi 13 keemias ja biokeemias. Samuti omab ta töökogemust dokumentide kohtukeemia eksperdina alates juunist 2008 kuni vähemalt ekspertiisi tegemiseni (IV kd 52p-53). A. V saatis prokurörile e-kirja, milles ta kirjeldab õigusakte, mis reguleerivad tema kohustusi. Kirjale on manusena lisatud Xxxx kohtuekspertide seltsi kutse-eetika reeglid; Xxxx Föderaalkohtu seadustiku väljavõte eksperdi käitumisjuhendist; Xxxx Maksukohtu seadustiku väljavõte eksperdi käitumisjuhendist (VIII kd tlk 109-125). Xxxx kohtuekspertide seltsi kutse-eetika reeglid p-d 7a ja 7b sätestavad eksperdi kohustuse rakendada meetodeid, tehnikaid ja standardeid, mis on üldtunnustatud ja ajakohased; rakendama neid selliselt, et läbi viidud uuringud oleksid teise kvalifitseeritud spetsialisti poolt korratavad. Käitumisjuhendi p-i 10 kohaselt peab ekspert esitama arvamusi ja järeldusi üksnes vastavalt asjas tehtud tulemustele ja leidudele ning üksnes nendega põhjendatud ulatuses. Käitumisjuhendi p-i 11 kohaselt ekspert peab tegema kõik endast oleneva, et anda tunnistusi selgel ja arusaadaval viisil ning mitte väljuma oma eriala või pädevustaseme piiridest. Käitumisjuhendi p-i 12 kohaselt ekspert ei tohi tunnistuste andmisel teha liialdusi, ilustusi ega muid moonutusi oma kvalifikatsioonide kohta. Käitumisjuhendi p-i 13 kohaselt ekspert peab olema oma analüüsides, aruandluses ja tunnistustes erapooletu ja sõltumatu (VIII kd tlk 114). Eksperdid käitumisjuhend sätestab, et eksperdil on ülimuslik kohustus osutada kohtule erapooletut abi oma eriala puudutavates küsimustes (p 1). Nimetatud kohustus on ülimuslik mis tahes muu kohustuse suhtes mis tahes menetlusosalise ees, sealhulgas isiku ees, kes eksperdi nimetas. Ekspert peab olema sõltumatu ja objektiivne. Ekspert ei ole menetlusosalise esindaja (p 2) (VIII kd tlk 120). Xxxx Maksukohtu seadustikus sätestatud eksperdi käitumisjuhendi p-de 1 ja 2 kohaselt on eksperdi kohustused samad, mis eelnevalt mainitud (VIII kd tlk 124).
  3. Xxxx ekspertiisiasutus koostas ekspertiisiakti (inglise keeles report. Termini sellise tõlke õigust kinnitas ekspert K. K-M; IV kd tlk 19). Selles on kajastatud ekspertiisi eesmärk: määrata kindlaks, kas kaheldavad dokumendid allkirjastati ühel neist märgitud väidetaval kuupäeval või ligikaudu sel kuupäeval (ekslikult tõlkes märgitud 05.10.2016, õige 05.10.2009). Kolme allkirja analüüsiti lahusti kao suhtarvu meetodil. Eksperdi arvamuse kohaselt on kaalukas põhjus eeldada, et õige on hüpotees, et dokumente ei allkirjastatud väidetaval kuupäeval 05.10.2009, vaid pigem hiljem.
  4. OÜ Xxxx kuulus OÜ Xxxx asutamise ajal O. Kozlovkajale, kes oli ka selle äriühingu ainus juhatuse liige (III kd tlk 34-39). Tõendamist on leidnud, et OÜ Xxxx ainsateks töötajateks olid pikka aega raamatupidaja T. J ja O. Kozlovskaja endine xxxx A K (töölepingud asitõendite kaustas „Xxxx OÜ lepingud“ lk 128-135). Kumbki neist Xxxx OÜ juhtimisega ei tegelenud. Asitõendina esitatud OÜ Xxxx
  5. aasta raamatupidamise algdokumente sisaldavast asitõendite kaustast „Xxxx OÜ 2016“ ei leia müügi- ega ostuarveid, mis näitaks, et OÜ Xxxx oleks ostnud juhtimisteenust sisse või maksnud juhtimisteenuse osutamise eest füüsilisele või juriidilisele isikule tasu.
  6. OÜ Xxxx oli otsuse p-s 46 nimetatud ülekannete tegemise ajal O. Kozlovskaja kontrolli all. Ta oli Xxxx märgitud kuupäeval (05.10.2009) OÜ Xxxx osanik ja juhatuse liige. Otsuse ps 46 nimetatud ülekannete tegemise ajal oli OÜ Xxxx juhatuse liikmeks O. Kozlovskaja xxxx (rahvastikuregistri väljatrükk X kd tlk 62) V. T (III kd tlk 34-39). OÜ Xxxx uueks omanikuks sai 07.12.2012 Rootsi Kuningriigis registreeritud äriühing Xxxx (registrikood 556900-7841; Xxxx Euroopa äriregistri väljavõte X kd tlk 117-123; osaühingu osa müügileping, asitõendite kaustas „Xxxx OÜ lepingud“, lk 67-71p). Vaatamata sellele säilis O. Kozlovskajal kontroll OÜ Xxxx üle järgmisel viisil. Kohtus ülekuulatud Xxxx juhatuse liikme P A T (V kd tlk 119) sõnul pärast ostu juhtis OÜ Xxxx edasist tegevust O. Kozlovskaja, üks mees (tunnistaja pidas silmas A. Š) ja üks naine. OÜ Xxxx tegevust 14 pidi juhtima hakkama A. Š (kes oli sellele ajal OÜ-ga Xxxx töölepingulises suhtes), kellel oli volitus pidada aktsionäride üldkoosolekut (digitoimik nr 73, tlk 708-709). OÜ Xxxx ainuosaniku 07.12.2012 otsuse kohaselt esindas J. B OÜ Xxxx ainuosanikku Xxxx OÜ Xxxx põhikirja muutmisel (XI kd tlk 42). J. B ütluste kohaselt osutas ta teene ning juhtnöörid notari juurde minemiseks andis talle O. Kozlovskaja (digitoimik nr 62, tlk 627-628). O. Kozlovskaja kutsuti 25.09.2013 OÜ Xxxx juhatusest tagasi Xxxx otsusega (mille allkirjastas A. Š). Uueks juhatuse liikmeks valiti V. T (V kd tlk 112). V. T kutsuti 19.04.2016 OÜ Xxxx juhatuse liikme kohalt tagasi ning O. Kozlovskaja valiti uuesti juhatuse liikmeks. Ta oli ühtlasi ka 06.04.2016 volikirja alusel Xxxx esindaja (Xxxx otsus III kd tlk 95, 97). Kandeavalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale esitas samuti O. Kozlovskaja (III kd tlk 103). Xxxx juhatuse liige P. A. T kinnitas kohtus, et tema ei ole OÜ Xxxx tegelik kasusaaja ning tema ei tea, kes selleks on (digitoimik nr 73, tlk 719). O. Kozlovskaja käsutas ka OÜ Xxxx rahalisi vahendeid. Nimelt omas ta otsuse p-s 46 nimetatud ülekannete tegemise ajal (17.02.2016-23.02.2016) Swedbank AS-is teleteenuste kasutamise õigust koos kõikide teenuste kasutamisega (Swedbank AS 04.04.2016 päringuvastus II kd tlk 124-131). OÜ Xxxx arvelduskontol olevate rahaliste vahenditega tegid perioodil 20.02.2016-03.03.2016 tehinguid O. Kozlovskaja ja V. T (Swedbank AS 31.08.2017 päringuvastus V kd tlk 127-132).
  7. Kohtuotsuses ei ole detailselt läbi analüüsitud kõiki esitatud tõendeid. Kohtule on esitatud hulgaliselt materjali, millega pooled soovivad tõendada Xxxx olemasolu enne
  8. aastat (kaitse) ja selliste tõendite usaldusväärsust kõigutavaid tõendeid (süüdistaja). Samuti on esitatud hulgaliselt tõendeid selle kohta kuidas OÜ Xxxx kasutas talle üle kantud raha (süüdistaja). Erinevalt tsiviilkohtumenetlusest ei ole kriminaalmenetluses kohtul kohustust hinnata kõiki tõendeid (vt TsMS § 232 lg 1 ja

§ 61lg 2).

Asjaga kaudses puutumuses olevate, kuid tõendatuse suhtes ebaoluliste tõendite lahti kirjutamine paisutaks põhjendamatult kohtuotsuse mahtu.

  1. Eelviidatud tõendid kogumis tingivad kohtu kindla veendumuse, et Xxxx on võltsitud dokument. Seda ei koostatud dokumendis viidatud ajal
  2. aastal.
  3. O. Kozlovskaja andis OÜ Xxxx uuele juhatusele võltsitud arved ja Xxxx üle 02.03.2016 ja 09.03.2016 (II kd tlk 55-62). IV
  4. KarS § 344 lg 1 kohaselt on dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimine karistatav. Dokumendina käsitatakse inimese mõtteväljendust sisaldavat kirjalikku akti, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. Karistatav on nii materiaalne kui ka intellektuaalne võltsimine. O. Kozlovskajale heidetakse ette dokumendi intellektuaalset võltsimist. Intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid (1-16-5757/65 p 12 koos edasiste viidetega). Kohus asus eelnevalt analüüsitud tõendite põhjal seisukohale, et Xxxx oli intellektuaalselt võltsitud dokument.
  5. Süüdistuse kohaselt lasi O. Kozlovskaja selle lepingu koostada, allkirjastas selle OÜ Xxxx esindajana ning Xxxx esindajana. Samuti lasi O. Kozlovskaja nimetatud dokumendi allkirjastada R. N OÜ Xxxx esindajana. R. N ütluste kohaselt allkirjastas ta vähemalt kaks Xxxx eksemplari OÜ Xxxx kontoris (Xxxx). Lepingu allkirjastamise juures viibisid tema ja 15 O. Kozlovskaja (digitoimik nr 58, tlk 502-503). Kaitsekõnes väljendatu kohaselt ei ole millegagi tõendatud, et Xxxx O. Kozlovskaja nimelt antud allkirjad on kirjutanud O. Kozlovskaja. Tegemist on uue kaitseväitega. Süüdistusakt käsitab üheselt mõistetavalt O. Kozlovskajat ühe Xxxx alla kirjutanud isikuna. O. Kozlovskaja senise ja jätkuvalt keskse kaitseväite kohaselt on ülekannete teostamine õigustatud Xxxx.

§ 227

lg 3 p 1 kohaselt tuleb juba kaitseaktis teatada millised süüdistusaktis esitatud väited ja seisukohad vaidlustatakse ja millised võetakse omaks. Kaitsja hilinenult esitatud ja faktiliste asjaoludega mittetoetatud väide ei evi

§ 7lg 3 kohase kahtluse tekitamisele omast kvaliteeti.

  1. Tegu on toime pandud kavatsetult. O. Kozlovskaja on seadnud süüteokoosseisule vastavate asjaolude teostamise eesmärgiks ning teadnud, et see saabub.
  2. KarS § 201 kohaselt on karistatav valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. O. Kozlovskajat süüdistatakse talle usaldatud muu võõra vara kolmanda isiku kasuks pööramiseks. Rahaülekannete tegemine on käsitatav KarS § 201 teisele teoalternatiivile vastava süüteona (RKKK 3-1-1-13-12 p 22).
  3. OÜ Xxxx arvelduskontol olevad rahalised vahendid olid O. Kozlovskaja jaoks võõras vara. Riigikohus on KarS § 201 esimese teoalternatiivi kontekstis märkinud, et võõras on vallasasi kolmanda isiku kasuks toimuva omastamise puhul siis, kui vallasasi ei ole ei teo toimepanija ega teost kasu saava kolmanda isiku omandis (RKKK 3-1-1-8-11 p 10). Pangakontol olev raha pole käsitatav asjana, vaid arvelduskonto omaniku varalise nõudena panga vastu arvelduskontol näidatud ulatuses. Kohus on seisukohal, et eelviidatud Riigikohtu seisukoht on mutatis mutandis ülekantav ka teisele teoalternatiivile.
  4. Tehing, mis on tehtud esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi rikkudes on üldjuhul käsitatav ebaseaduslikuna KarS § 201 mõttes (RKKK 1-16-4197/76 p 22). Süüdistuse kohaselt on O. Kozlovskaja rikkunud juhatuse liikme seadusest tulenevat hoolsus- ja lojaalsuskohustust. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Nimetatu tähendab kohustust käituda äriühingu huvides ja eelistada äriühingu huve oma isiklikele või kolmandate isikute huvidele. Kohus nõustub süüdistuse hinnanguga, et O. Kozlovskaja sõlmitud Xxxx oli OÜ Xxxx ja Xxxx seisukohalt ilmselgelt kahjulik, poolte õiguste ja kohustuste seisukohalt tasakaalust väljas ning turutingimustele mittevastav. Lepinguga loobus Xxxx äriühingu osanikule ainuomastest õigustest, s.h õigusest äriühingu juhatus välja vahetada ning otsustada muud seadusega osanike pädevusse jäetud küsimused. Lepingu punktis 10 kokkulepitud teenuse hind oli kokkulepitud umbmääraselt, jättes OÜle Xxxx võimaluse nõuda lepingus sätestatud summast suuremat tasu. Lepingu punktis 14 sätestatud leppetrahvi suurus ei vasta tavapäraselt majandussuhetes rakendatavale. Lepingu punktis 15 kokkulepitud mistahes rikkumise tagajärg – osade omandiõiguse tasuta üleandmise kohustus – ei ole turutingimustel sõlmitavates tehingutes samuti tavaline ega ka kergemate rikkumiste puhul proportsionaalne. 16
  5. Kriminaalasjas ei leidnud tõendamist, et OÜ Xxxx oleks osutanud OÜ-le Xxxx perioodil 05.10.2009-23.02.2016 mingeid juhtimisteenuseid. OÜ-s Xxxx töötas sellel perioodil vaid kaks inimest - T. J ja A. K (tunnistajate T. J ja A. K ütlused; vaatlusprotokoll 22.08.2016, milles vaadeldakse mh nimetatud isikute töölepinguid III kd tlk 132; Maksu- ja Tolliameti 19.01.2017 nõudekirja vastus nr xxxx koos lisatud OÜ Xxxx TSD deklaratsioonidega X kd tlk 7; vaatlusprotokoll 25.08.2017, kus vaadeldakse AS Swedbank vastust, milledega edastati OÜ Xxxx arvelduskonto väljavõte perioodil 01.10.2009-01.04.2016, nähtuvad töötasu väljamaksed V kd tlk 193-201). Kummagi üle kuulatud isiku ütlustest ei nähtunud, et nad oleksid tegelenud millegagi, mis sarnaneks juhtimisteenuse osutamisega OÜ-le Xxxx. OÜ Xxxx juhatuse liikmeks sai 30.09.2013 O. Kozlovskaja xxxx V. T (II kd tlk 16-19). Kriminaalasjas ei leidnud tuvastamist, et ta oleks OÜ-le Xxxx juhtimisteenust osutanud. OÜ-d Xxxx juhtis O. Kozlovskaja OÜ Xxxx ja O. Kozlovskaja vahel 16.10.2009 sõlmitud töölepingu alusel (tööleping ja selle lisa, ametijuhend X kd tlk 63-69; Maksu- ja Tolliameti 19.01.2017 vastus koos lisatud OÜ Xxxx TSD deklaratsioonidega X kd tlk 6).
  6. Rahaülekanded tuginesid tühisele tehingule. Xxxx üheks osapooleks oli O. Kozlovskaja juhitud OÜ Xxxx, teiseks aga OÜ Xxxx, mille ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks perioodil 21.09.2007 kuni 07.12.2012 oli O. Kozlovskaja. Xxxx väidetava sõlmimise ajal esines seega majanduslike huvide samasus. ÄS § 181 lg 3 kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Sama sätte lg 4 kohaselt juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu.
  7. Kohus tuvastas, et ka rahaülekannete tegemise ajal oli OÜ Xxxx O. Kozlovskaja kontrolli all. See annab aluse jaatada majanduslike huvide samasust. 17.02.2016-23.02.2016 OÜ Xxxx kontolt ülekandeid tehes tegutses O. Kozlovskaja huvide konfliktis, s.o vastuolus ÄS § 187 lg-ga 4 koosmõjus ÄS § 168 lg 1 p-ga
  9. O. Kozlovskaja teadis, et rahaliste vahendite saamiseks puudub OÜ-l Xxxx tegelik õigus, ülekannete aluseks olevad lepingud ja arved on võltsitud ning tehingute tegemine on vastuolus OÜ Xxxx huvidega. Tegu on toime pandud kavatsetult.
  10. O. Kozlovskaja pööras OÜ Xxxx vara OÜ Xxxx kasuks kokku 738 821.19 eurot. KarS § 121 p 2 kohaselt on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Seega tuleb O. Koszlovskaja tegu kvalifitseerida KarS § 201 lg 2 p 2 järgi.
  11. KarS § 345 lg näeb ette vastutuse teadvalt võltsitud dokumentide kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi. O. Kozlovskaja oli alates OÜ Xxxx asutamisest 05.10.2009 kuni 19.02.2016 äriühingu juhatuse ainuliige, kes ÄS § 183 kohaselt korraldas osaühingu raamatupidamist ning kelle ülesandeks RPS § 4 punkti 2 kohaselt oli muuhulgas kõikide OÜ Xxxx OÜ majandustehingute dokumenteerimine. O. Kozlovskaja võttis raamatupidamisse vastu võltsitud Xxxx ning väidetava teenuse eest OÜ Xxxx 09.02.2016 arve nr D203 ja 19.02.2016 arve nr xxxx (II kd tlk 63-72, III kd tlk 207-212). Arved olid viitega 05.10.2009 juhtimislepingule (e Xxxx). Kuna Xxxx oli võltsitud leping ning tegelikult mingit teenust ei osutatud, on lepingu alusel esitatud arved käsitatavad võltsitud dokumentidena. Selliste dokumentide raamatupidamisse vastuvõtmine lõi õigusnäivuse rahaülekannete seaduslikkusest. Kohtu hinnangul on ka see tegu toime pandud kavatsetult. 17 V
  12. KarS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, KarS § 344 lg 1 rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse ning KarS § 345 lg 1 rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  13. Karistus peab vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumisest hoiduma ning kaitsma õiguskorda (RKüKo 3-4-1-2-05 p 57). Kohtu hinnangul vastab neile eesmärkidele ainult vangistus.
  14. Süü suurusele hinnangut andes tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (3-1-1113-12 p 9.1).
  15. O. Kozlovskaja süü on väga suur. Omastatu väärtus ületab KarS § 201 lg 2 p 2 kvalifitseeriva tunnuse (suure ulatuse) määra enam kui 18 kordselt. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
  16. Hinnang karistuse võimalikule mõjule kujuneb mitmete aspektide koosmõjus. Sellekohase prognoosi aluseks on teave süüdistatava varasemast õiguskuulekusest, tegu ja selle toime panemise asjaolud, süüdistatava enda suhtumine. Kuigi O. Kozlovskaja on varem karistamata isik, ei prognoosi kohus eripreventiivsele mõjule allumist heaks. Teo toimepanemise asjaolud (lühike periood koosmõjus omastatu väärtusega) iseloomustavad teda inimesena, kes vajaduse tekkides tegutseb kõhklematult, kiiresti ja tõhusalt. Ühtegi kahetsusele viitavat märki kohus ei näinud. Õiguskorra kaitsmise huvid karistuse leebemaks korrigeerimist ei võimalda.
  17. Kuigi kohus ei ole seotud prokuröri karistusettepanekuga, peab taotletust rangema karistuse mõistmist eriliselt põhjendama. Kohtu hinnangul vastab prokuröri karistusettepanek üldjoontes süüdistatava süü suurusele. Seega tuleb Olga Kozlovskaja süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ja mõista temale karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust; KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 aasta vangistust; KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista O. Kozlovskajale liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
  18. Kuigi vangistuse määr võimaldaks selle tingimuslikku kohaldamata jätmist, ei pea kohus seda võimalikuks. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse reaalse kohaldamise ebaotstarbekus arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine tuleb üldjuhul kõne alla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul. See on võimalik ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut 18 iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt (RKKKo 3-1-1-99-06 p 17). Selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. VI 90.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt tuleb kohtuotsusega lahendada küsimus, kuidas toimida asitõenditega. Kohus nõustub selles küsimuses prokuröri tehtud ettepanekutega. 91. Toimikus olevad andmekandjad (CD ja DVD plaadid) jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

  1. Xxxx OÜ ning Xxxx OÜ kontoriruumidest aadressil Xxxx 11.05.2016 läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud alljärgnevad dokumendid jätta kriminaalasja nr 16730000324 juurde: 2 originaaldokumenti „Xxxx and general management contract“; 16 kausta pealkirjadega „Material“, „Xxxx OÜ 2015“, „Xxxx OÜ 2016“, „Xxxx OÜ lepingud“, „Xxxx OÜ 2009“, „Xxxx OÜ 2010“, „Xxxx OÜ lepingud“, „Xxxx OÜ 2016“, „Xxxx OÜ 2015“; „Xxxx OÜ 2014“, „Xxxx OÜ 2013“, „Xxxx OÜ 2012“, „Xxxx OÜ 2011“, „Xxxx OÜ 2012“, „Xxxx OÜ 2013“ ja „Xxxx OÜ 2014“; lahtised paberid, mis on kinni pandud plommidega nr xxxx ja xxxx. Xxxx OÜ-le ja Xxxx OÜ-le on esitatud asitõenditest koopiad (III kd tlk 90-93, 104).
  2. Üleandmise-vastuvõtmise 11.05.
  3. a aktiga OÜ Xxxx juhatuse liikmelt T V vastuvõetud Xxxx OÜ raamatupidamisdokumendid ning perioodil 01.01.2014-30.04.2016 Xxxx OÜ pearaamatu väljatrükid, millised on vaadeldud 08.05.017 vormistatud vaatlusprotokollis; A Š elukohas aadressil Xxxx 11.05.2016 läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud Xxxx esinduse 09.03.2016 müügiarve nr xxxx (originaal) ja plommiga nr XXXX kinni pandud dokumendid; Olga Kozlovskaja elukohast aadressil Xxxx 11.05.2016 läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokument pealkirjaga „Võlgnevus 27.04.16 Xxxx OÜ“ jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

94. Salvestised, mis asuvad Politsei- ja Piirivalve teabehaldus- ja menetlusosakonna Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas: aadressil Xxxx 11.05.2016 läbiotsimise käigus ära võetud V T kasutuses olevate diktofonide Xxxx ning Xxxx kopeeritud andmed; maja aadressil Xxxx 11.05.2016 läbiotsimise käigus võetud A S kasutuses oleva sülearvuti XXXX kopeeritud andmed; T J kasutuses olevate emailide xxxx ning xxxx kopeeritud andmed; korteri aadressil Xxxx 11.05.2016 läbiotsimise käigus ära võetud T J kasutuses olevate sülearvutite Xxxx ning Xxxx, samuti mobiiltelefoni Xxxx kopeeritud andmed; korteri aadressil Xxxx 11.05.2016 läbiotsimise käigus võetud A T kasutuses oleva sülearvuti Xxxx ning mobiiltelefoni Xxxx kopeeritud andmed; aadressil Xxxx 11.05.2016 läbiotsimise käigus võetud Olga Kozlovskaja kasutuses olevate sülearvutite Xxxx ning Xxxx ja mobiiltelefonide Xxxx ning Xxxx kopeeritud andmed, jätta kriminaalasja nr 16730000324 juurde. VII 95.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p-de 1-4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: 1) valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; 2) kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale kohaselt makstavad summad, välja arvatud käesoleva seadustiku § 176 lõike 1 19 punktis 1 nimetatud kulud; 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. 96.

§ 178

lg 1 kohaselt kannatanule ja tunnistajale hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud: saamata jäänud sissetulek käesoleva paragrahvi lõike 4 järgi; päevaraha; sõidu- ja ööbimiskulud.

§ 178

lg 4 kohaselt kannatanule, kellele ei säilitata töökohal palka, hüvitatakse menetleja kutsel ilmumise korral kogu töölt eemal viibitud aja eest tema keskmine palk tööandja tõendi alusel. Kui kannatanu ei esita tööandja tõendit, arvutatakse hüvitis töölt eemal viibitud aja eest, lähtudes kehtivast miinimumpalgast. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 2 lg 2 kohaselt kui kannatanu ei esita tööandja tõendit, arvutatakse hüvitis töölt eemalviibitud aja eest, lähtudes kehtivast palga alammäärast. Määruse nr 322 § 3 lg 2 kohaselt kui menetlus toimub väljaspool menetlusest osavõtja elukohta, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud ning makstakse päevaraha vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatud korrale. Määruse nr 322 § 8 kohaselt välisriigist Eestisse kutsutud menetlusest osavõtjale hüvitatakse Eestisse sõidu ja Eestis viibimise kulud ning töölt eemalviibitud päevade eest saamata jäänud keskmine palk. TuMS § 13 lg 3 p 1 kohaselt välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta. Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 1 ja 2 kohaselt töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist vähemalt §-s 3 sätestatud alammäära ulatuses (lg 1). Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel (lg 2). 97. Kohus on hüvitanud kannatanu seadusjärgsele esindajale ja tunnistajatele kriminaalmenetlusega seotud kohtukulud järgmiselt: • S. S makstud saamata jäänud sissetulek, päevaraha, sõidu- ja ööbimiskulud kokku 581.08 eurot (I kd tlk 119). S. S makstud saamata jäänud sissetulek, päevaraha, sõidu- ja ööbimiskulud kokku 299.20 eurot (VII kd tlk 178-181). • P. S. Xxxx makstud saamata jäänud sissetulek, päevaraha, sõidu- ja ööbimiskulud kokku 679.57 eurot (VII kd tlk 35-38). • N. H makstud päevaraha, sõidu- ja ööbimiskulud kokku 3524.60 eurot (VII kd tlk 108-111). 98. Asjas on teostatud dokumendiekspertiis maksumusega 154 eurot (IV kd tlk 33). 99.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast (RKKKo 3-1-1-83-10 p 28). Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt alates 1. jaanuarist 2019 on kuutasu alammääraks 540 eurot. O. Kozlovskajalt tuleb välja mõista sundraha 810 eurot. 100. O. Kozlovskajalt tuleb välja mõista järgmised menetluskulud: •

§ 175

lg 1 p 2 alusel kannatanu esindajale ja tunnistajale hüvitatud kulud summas 5084.45 eurot; 20 • •

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 154 eurot;

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot.

101.

§ 423

ja § 417 lg 2 kohaselt tuleb süüdistataval menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab, et mõjuvate põhjuste olemasolul on kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. 102. O. Kozlovskaja kaitsja Aivar Pihlak esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 30 424.65 eurot.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata. 103.

§ 41

lg 2 kohaselt juriidilisest isikust kannatanul võib kriminaalmenetluses olla lisaks seaduslikule esindajatele ka lepingujärgne esindaja.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks mh kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

  1. Xxxx OÜ (endine ärinimi OÜ Xxxx) lepinguline esindaja N A esitas taotluse kannatanu menetluskulude hüvitamiseks summas 61 171.66 eurot. Kannatanule osutas menetluse esimeses faasis õigusabi xxxx (16,2 tundi) ning seejärel Xxxx (242,9 tundi). Seoses kõnealuse kriminaalmenetlusega (kohtueelne menetlus ja kohtumenetlus) on kokku kannatanule osutatud õigusabi 259,1 tunni ulatuses summas 61 171,66 eurot. Osutatud õigusabi keskmine tunnihind on 236 eurot. Kannatanu on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb kannatanu Riigikohtu praktikast tulenevalt (RKL 3-1-1-23-15, p 76 koos edasiste viidetega) menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kriminaalasja kohtueelne menetlus kestis üle kahe ja poole aasta, mille käigus oli vajalik kannatanu aktiivne koostöö õiguskaitseasutustega. Kriminaaltoimik koosnes 13-st köitest, millele lisandus hulgaliselt dokumentaalseid tõendeid, millega sai tutvuda vaid prokuratuuris kohapeal. Kohtumenetluse käigus tuli koguda kannatanu abiga täiendavaid tõendeid. Kriminaalmenetluse käigus on tulnud kannatanul esitada mitmeid mahukaid protsessuaalseid taotlusi. Samuti tuleb menetluskulude mõistlikkuse hindamisel arvestada, et kannatanu juhatuse liikme näol on tegemist välisriigi kodanikuga, kelle elukoht ei asu Eestis ja kellel puuduvad piisavad teadmised Eesti õigusest. Seetõttu oli kannatanu huvide kaitsmiseks vajalik esindaja olemasolu professionaalse õigusnõustaja näol.
  2. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on koostatud dokumendi argumendid põhjendatud, missugune on ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik (RKKKo 3-1-1-58-15, p 14 koos edasiste viidetega). Samuti tuleb kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi menetluskulu mõistlikkuse hindamisel anda hinnang ka tööühiku hinna mõistlikkusele, arvestades muu hulgas tõstatud õiguslike küsimuste keerukust (RKKKm 1-17-5176).
  3. Tegemist on keskmisest tunduvalt keerukama ja mahukama vaidlusega. Esindaja koostatud õigusdokumentide argumendid on olnud põhjendatud. Ajakasutus oli säästlik – kannatanu õiguste seisukohast vähem olulistel istungitel esindaja ei osalenud. Kohus nõustub ka taotluse argumendiga, et kannatanu juhatuse liikme näol on tegemist välisriigi kodanikuga, kelle elukoht ei asu Eestis ja kellel puuduvad piisavad teadmised Eesti õigusest. Kannatanu huvide kaitsmiseks oli vajalik esindaja olemasolu professionaalse 21 õigusnõustaja näol. Kohtupraktikas on mõistlikuks tunnitasu suuruseks peetud 150 eurot (ilma käibemaksuta) (RKKKm 1-17-2629 p 17).
  4. Kohus rahuldab taotluse kannatanu esindajale makstud kulude hüvitamiseks osaliselt s.o 38 865 euro ulatuses (259,1 tundi x 150 eurot). Menetluskulud, mis on kannatanul tekkinud valitud esindajale tasu makstes, mõistetakse

§ 180lg 1 esimese lause kohaselt süüdimõistetult vahetult välja kannatanule.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 lahendiga. 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.