← Eesti

2-17-4218/56

2-17-4218 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-4218 Tsiviilasi

§ 4sätteid.

Sarnasele seisukohale oleks jõutud ka tuginedes Eesti kohtupraktikale.

  1. 09.04.2018 esitas hageja menetluskulude nimekirja ja vastuväite kohtu tegevusele. Hageja leidis, et kuigi ta ei esitanud viimasel istungil menetluskulude nimekirja, oli tal õigus see esitada pärast istungit. Hageja menetluskuludeks olid kulud riigilõivule summas 1000 eurot ja õigusabikulud. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 160 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Lisaks tegi hageja kulusid tõlkele summas 24,60 eurot, 975,47 eurot, 25 eurot ja äriregistri päringutele 2 euro ulatuses. Hageja menetluskulud kokku on 11 603,39 eurot ilma käibemaksuta. KOSTJA VASTUVÄITED
  2. Kostja vaidles hagile vastu. Hagi aluseks olevaid asjaolusid pidas kostja ebaselgeks. Kostja leidis, et kuna hageja on Soome äriühing, vaidlusalune hange toimus Soomes ja hageja kandis kahju Soomes, kuulub vaidlus lahendamisele Soome õiguse alusel. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid ega kahju tekkimist.
  3. Soome materiaalõiguse kohaldamine ei mõjuta asjaolu, et Eestis toimuvas kohtumenetluses tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetlusreeglitest. Hageja ei ole vastuolus TsMS § 230 lg-ga 1 tõendanud ühegi nõude aluseks olevat asjaolu ega kahju. Kostja pidas ebaselgeks, kuidas on väidetav saamata jäänud tulu nõue kujunenud.
  4. Kostja eitas õigusvastast käitumist. Hagiavalduse kohaselt tegeles tema õigusi rikkuva tegevusega M L, kes rikkus hagejaga sõlmitud töölepingut. Järelikult saavad hagejal olla nõuded M L vastu. Hageja ning M L vahelised töösuhtest tulenevad vaidlused on lõplikult lahendatud. Soome Lõuna-Savo esimese astme kohus kinnitas 07.09.2016 hageja ning M L vahel sõlmitud 7 kompromissi, mille kohaselt maksis M L hagejale hüvitist 7500 eurot ning hageja kinnitas, et tal ei ole M L suhtes töölepingu, töösuhte või selle lõppemisega seoses enam mis tahes nõudeid. Kuna hageja on sellise kinnituse andnud, ei saa ta L tegevusele tuginedes nõuda kostjalt kahju hüvitamist.
  5. Kostja nõustus, et ta esitas Vaasan Vesi Oy-le 28.04.2015 pakkumuse, kuid seda tegi kostja seaduslik esindaja I M ja hageja õigusi sellega ei rikutud. M L ei ole kunagi olnud kostja töötaja, teenistuja ega kostjaga muus sarnases alluvussuhtes. Puudub mistahes õiguslik alus omistada M L tegevust kostjale. Hageja ei ole tõendanud, kas ja millistel põhjustel jäi tal Vaasan Vesi Oy-le pakkumus esitamata. Hankel olid osalemiseks seatud kindlad tingimused, näiteks tuli tasuda ettemaks. Hageja kehv majanduslik seisund ei võimaldanud tal ilmselt ettemaksu tasuda. Hageja ei tõendanud, et ta oleks pakkumuse esitamise korral hanke võitnud. Hagi alus ja ese on täielikult tõendamata.
  6. 12.02.2018 seisukohtades leidis kostja, et hageja viidatud Soome lepinguvälise kahju hüvitamise seaduse
  7. peatüki § 1 on vaid üldsäte, mis kinnitab, et õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb kannatanule hüvitada. Sama seaduse
  8. peatüki § 1 käsitab hüvitatava kahju liike. Eelmainitud üldsätted üksi ei saa olla hagis esitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks. Kindlaks tuleks teha, kas ja millisest erinormist tuleneb kostja vastutus hageja ees, s.o millise õigusnormi põhjal saab asuda seisukohale, et kostja on käitunud hageja suhtes õigusvastaselt.
  9. Kostja leidis, et hagi aluseks olevaid asjaolusid arvestades kohaldub nõudele hoopis

§ 4

. Käesoleval juhul ei ole ebaausate äritavade seaduse §-s 4 sätestatud eeldused täidetud, mistõttu puudub hagejal õiguslik alus esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõudeid. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Mitte ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu, et kostja 27.04.2015 pakkumuse koostamisel ja esitamisel võeti aluseks hageja ärisaladused. Hageja tõendina esitatud kostja 27.04.2015 pakkumusest nähtub hoopis, et selle koostas ja esitas kostja nimel viimase juhatuse liige I M ja mitte M L.

  1. M L ei ole kunagi olnud kostjaga töö-, teenistus- vms alluvussuhtes. M L osutab kostjale oma ettevõtte kaudu müügi- ja marketingiteenuseid üksikettevõtjana. Kostja ei tea ega peagi teadma, kas ja millised täiendavad lepingulised suhted on M L kolmandate isikutega. Kostja ei ole teadlik ühestki juhust, mil M L oleks edastanud talle pakkumuste tegemiseks kolmandate isikute ärisaladusi, sh hageja ärisaladusi. Kostja teadmine ärisaladuste õigustamatust hankimisest või avaldamisest on ebaausate äritavade seaduse § 4 järgi kostja vastutuse kohustuslik eeltingimus. Hageja ei ole tõendanud, et kostja teadis 27.04.2015 pakkumuse koostamisel ja esitamisel, et pakkumuse aluseks on õigusvastaselt hangitud hageja ärisaladused. Hageja pole tõendanud, et 27.04.2015 pakkumuse koostamisel tugineti hageja ärisaladustele ning pakkumus osutus edukaks hageja ärisaladuste kasutamise tõttu.
  2. Hageja väiteid ei tõenda M L 04.06.2015 e-kiri ja kostja 14.08.2015 pakkumus. Tõendid on asjakohatud, kuna ei puutu Vaasan Vesi Oy hankesse. Dokumendid kinnitavad vaid kostja väidet, et M L osutab kostjale müügi- ja marketingiteenuseid. Tõenditest ei nähtu, et M L edastas Vaasan Vesi Oy hankega seonduvalt kostjale hageja ärisaladusi ega kostja teadmist hageja ärisaladuste väidetavast edastamisest.
  3. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja sõlmis 31.08.2016 M L kompromissilepingu, millega lahendati hageja ja M L vahelised erimeelsused. Vaidlus puudub selle üle, et kompromissilepingu tingimused on täidetud. Järelikult kohaldub kompromissilepingu p-s 4.2 sätestatud tagajärg ehk hagejal ei ole enam mis tahes nõudeid seoses M L töölepingu ja selle väidetava rikkumisega. Olukorras, kus hagejal ei ole M L tegevusega seonduvalt enam mis tahes 8 etteheiteid ega nõudeid, ei saa kostja M L väidetava tegevuse kaudu hageja ees ebaausate äritavade seaduse § 4 alusel vastutada.
  4. Kahju hüvitamise nõue alusetu muuhulgas põhjusliku seose puudumise tõttu. Vaidlus puudub selle üle, et hageja ei esitanud Vaasan Vesi Oy hanke teises etapis pakkumust. Isegi kui elimineerida kostja väidetav ebaseaduslik tegu, ei muutuks sellest hageja olukord. Hageja ei oleks tulu teeninud, sest ta ei esitanud pakkumust. Puudub põhjuslik seos. Nõude alusetust kinnitab diferentsihüpoteesi kohaldamine. Kostja selgitas, et Soome kahju hüvitamise seadus lähtub kannatanule kahju hüvitamisel VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud diferentsihüpoteesiga võrreldes analoogilisest põhimõttest. Kannatanu tuleb asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja nõude rahuldamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
  5. Hageja ei ole tõendanud, et kui ta oleks pakkumuse esitanud, oleks ta hanke võitnud. Hageja tugineb eeldusele, et kui ta oleks teinud kostjaga võrreldes identse pakkumuse summas 85 500 eurot, oleks tema kostja asemel pakkumuse võitnud. Hageja ei ole põhistanud, millel tema eeldus põhineb. Spekulatiivne eeldus ei saa olla nõude rahuldamise aluseks. Kostja vaidles vastu ka kahju suurusele. Hageja ei ole kahju suurust tõendanud ja seda ei saa tõendada hageja enda koostatud Exceli tabel, mis on hinnatav hageja kirjaliku seletusena. Oma tabelis ei ole hageja arvestanud tööjõu- ja üldkulusid. Tabelis toodud arvutused hõlmavad hanke esimest etappi, kuid nõue esitati seoses teise etapiga.
  6. Kostja esitas tõendina M L 08.02.2018 kirjaliku seletuse, mille kohaselt olid hageja tegelikud kulud Vaasan Vesi Oy hanke esimeses etapis koos üldkuludega ligikaudu 50 000 eurot ja hageja tegelik kasumimarginaal oli 0%. Kui esimese etapi kasumi marginaal oli 0%, ei saanud hagejal teises etapis tekkida saamata jäänud tulu. Vastavalt M L seletusele on hageja saanud temalt kompromissi alusel kokku hüvitist väärtuses 27 500 eurot. Kui hageja saaks pärast kompromissi sõlmimist esitada kostja vastu nõuet, tuleb hüvitise määramisel arvestada M L tasutut, sest vastasel juhul rikastuks hageja alusetult, saades mitmekordse hüvitise sama kahju katteks. Isegi kui nõustuda hageja väidetud 30% kasumi marginaaliga, ei saa hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist, sest M L poolt hagejale tasutud 27 500 eurot ületab hageja väidetava kahju 25 650 eurot.
  7. 04.05.2018 seisukohtades jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Hageja on nõude esitamisel lähtunud paljasõnalistest eeldustest. Valdav osa hageja 20.04.2018 menetlusdokumendist keskendub vaidluse esemest väljuvate asjaolude kirjeldamisele. Sellisteks asjaoludeks on M L kirjavahetus kolmandate isikutega,
  8. a sügisel toimunud Ruovesi linna ja Vesikolmio Oy hanked, Xxxx toodete pakkumine, kostjal enne M L koostöö alustamist väidetavalt kliendibaasi puudumine jne. Need hageja väited on ka tõendamata.
  9. Kostja ei nõustunud hageja väidetega, et M L edastas kostjale hageja ärisaladusteks oleva kliendibaasi nimekirja, klientidega sõlmitud lepingute sisu ja hinnakujunduse ning hageja ostuahela. Kostja selle väitega ei nõustu. Hageja väited on paljasõnalised. Vaasan Vesi Oy ei olnud salajane klient, kelle olemasolust teadis vaid hageja. Vaasan Vesi Oy korraldas parima pakkumise leidmiseks avaliku hanke. Muuhulgas on Vaasan Vesi Oy 15.05.2015 otsuses, millega valiti parimaks kostja pakkumus, viidatud, et hankija otsusega rahulolematu isik võib esitada otsuse peale vaide vastavalt avalike hangete seadusele. Kostja sai hankest teadlikuks, kui kostja juhatuse liige I M võttis Vaasan Vesi Oy nimel ühendust selle tootmisjuht T K, kes tegi kostjale ettepaneku esitada hanke teises etapis pakkumus. 9
  10. Kostjale jäi arusaamatuks, kuidas seondus hankega hageja väidetud ärisaladuseks olnud klientidega sõlmitud lepingute sisu. Hageja menetlusdokumendist ei nähtu, milliseid kliente ja lepinguid peab hageja silmas. Võimalikud kolmandad isikud ja nendega sõlmitud lepingud ei puutunud hankesse. Hageja ise pakkumust ei esitanud ega väida, et ta jättis selle esitamata kostja tegevuse tõttu. Kostja ei survestanud
  11. a kevadel ega mõjutanud mis tahes muul viisil ühtegi hageja töötajat, sh M L, et viimased jätaksid hageja nimel pakkumuse esitamata. Hageja jättis hanke teises etapis pakkumuse esitamata, kuna ta ei olnud võimeline täitma oma alltarnija Plastvo Oy nõuet 22 500 euro suuruse ettemaksu tasumiseks, mida tõendab 22.04.2015– 24.04.2015 e-kirjade vahetus hageja ning tarnija vahel. Hageja juhatus ei pidanud majanduslikel põhjustel võimalikuks ettemaksu tasuda. Kuna hagejale tarnija tingimused ei sobinud, võttis hageja juhatus vastu otsuse, et hanke teises etapis nad pakkumust ei esita. Pakkumuse esitamata jätmine ei olnud seotud M L tegevusega. Kuna Vaasan Vesi Oy korraldas hanke ka teises etapis, soovis ta järelikult saada mitmeid pakkumisi ja ebaõige on hageja väide, et leping oleks kindlasti sõlmitud temaga.
  12. Hageja väiteil on kostjal tänu M L teadmisele hinnakujundusest võimalik olnud müüa tooteid hagejast odavamalt ning kostja on saanud seetõttu hageja ees olulise konkurentsieelise. Väide on tõendamata ega seondu Vaasan Vesi Oy hankega. Väide on ebaloogiline, sest kostja eesmärgiks on teenida tulu ja müüa tooteid võimalikult kõrge hinnaga. Samas on hageja lähtunud eeldusest, et ta oleks esitanud kostjaga identse pakkumuse ning järelikult ei müü kostja oma tooteid soodsamalt.
  13. Kostja ei nõustunud väitega, et M L on tema üle valitsev mõju. Kostja asutati
  14. aastal ning kostja juhataja ja ainuosanik on ühingu asutamisest saati olnud I M, mitte M L. M L ei ole kunagi olnud kostjaga töö-, teenistus- vms alluvussuhtes, vaid osutab kostjale oma ettevõtte kaudu müügi- ja marketingiteenuseid. Ebaõige on väide, et kogu suhtlemist kostja nimel korraldab M L. Kostja 27.04.2015 ja 14.08.2015 pakkumused koostas ja esitas kostja juhataja I M.
  15. Hageja väide, et kostja toode on tema tootega sisuliselt sama, on tõendamata. Ebaõige on väide, et kaubamärk eksitab ja kahjustab hageja äritegevust. Kostja ei ole ühelegi kliendile avaldanud, et hageja tooted on vananenud. Sõna „odor“ tähendab inglise keeles sõltuvalt kontekstist lõhna, aroomi või haisu. Seega ei seondu kirjeldava sõna „odor“ kasutamine hagejaga, vaid tegemist on üksnes viitega haisueemalduslahenduste pakkumisele. Kostja ei ole teadlik ühestki juhust, mil M L oleks edastanud talle kolmandate isikute või hageja ärisaladusi. Vastupidist ei ole hageja tõendanud.
  16. 27.06.2018 seisukohtades ei nõustunud kostja hageja väitega, et tal puudusid pakkumuse tegemiseks oskused ja kogemused ning tootearenduseks rahalised vahendid. Hageja väited on meelevaldsed ega tugine tõenditele. Kostja pidas loogiliselt ebausutavaks, et Vaasan Vesi Oy oleks professionaalse hankijana valinud lepingupartneriks isiku, kellel oleks lepingu täitmiseks puudunud erialane pädevus. Vaasan Vesi Oy ei lükanud kostja pakkumist pädevuse puudumise tõttu tagasi. Kostja juhataja ning ainuosanik I M ei ole hageja väidetud variisik, kes ei tea desodoreerimislahenduste pakkumisest midagi. I M on üheksa äriühingu aktsionär ja juhatuse liige. Tema juhitud äriühingutes töötab üle 80 inimese. Tema käsutuses oli piisavalt ressursse tootearenduse tegemiseks.
  17. I M alustas tegutsemist desodoreerimislahenduste pakkumiste valdkonnas juba
  18. aastal. Tollel ajal tegutses I M talle ja tema vennale kuuluva äriühingu LS Talotech Oy kaudu. I M oli perioodil 19.12.2003–07.10.2010 LS Talotech Oy tegevjuht ja peamine kontaktisik. Teiste seas osutati desodoreerimisseadmete paigaldamise ja hooldamise teenust hagejale, mida tõendavad 10 kaks LS Talotech Oy poolt hagejale väljastatud arvet.
  19. aastal müüs I M talle kuuluvad LS Talotech Oy aktsiad oma vennale ning viimane omakorda müüs I M äriühingu Palvelu Oy M aktsiad. I M jätkas seejärel igapäevast majandustegevust (sh desodoreerimislahenduste pakkumist) viimati nimetatud äriühingu kaudu. Teiste seas osutas Palvelu Oy M haisueemaldusseadmete paigaldamise ja hooldamise teenust hagejale, mida tõendab üks hagejale
  20. aastal väljastatud arve.
  21. Desodoreerimislahenduste pakkumisega seotud tootearendust viidi läbi Palvelu Oy M ühingus ning tootearendusega tegeleti järjepidevalt mitme aasta vältel.
  22. aastal otsustas I M asutada tegevuse laiendamiseks Eestisse uue äriühingu Etoiles OÜ. Eestisse asutas ta äriühingu seetõttu, et siinset ärikeskkonda oli soovitatud ettevõtjasõbralikkuse poolest. Kuna tootearendust viidi läbi Palvelu Oy M ühingus, kus oli olemas vajalik tööjõud, tellis kostja Vaasa Vesi Oy hankega seotud paigaldustööd Palvelu Oy M ühingult, mida tõendab Palvelu Oy M poolt 18.08.2015 kostjale väljastatud arve. Seega on õige kostja 27.04.2015 pakkumuses tehtud viide mitmeaastasele erialasele kogemusele. I M oli pakkumise esitamise hetkeks tegelenud desodoreerimislahenduste väljatöötamise ja tarnimisega juba 10 aastat.
  23. Kliendibaasi ärakasutamist näeb hageja selles, et kostja esitas pakkumise Vaasan Vesi Oy-le. Vaasan Vesi Oy ei olnud konfidentsiaalne klient, sest ta korraldas teises etapis avaliku võistupakkumise. Seda kinnitab Vaasan Vesi Oy 15.05.2015 otsus. Samuti tõendab seda Vaasan Vesi Oy esindaja T K 09.09.2014 e-kiri, milles viimane viitas võistupakkumisele. Ebaõige on hageja väide, et kostjal puudus enne pakkumuse esitamist tootearendus. Kostja seaduslik esindaja oli vastavas valdkonnas tegutsenud juba alates
  24. aastast. Desodoreerimine aktiivsöesüsteemiga ei kujutanud endast erandlikku lahendust. Vastavaid lahendusi on Soomes välja töötanud mitmed kohaliku omavalitsuse üksused, näiteks Lempäälä omavalitsus, Savonlinna, Pöljän Vesiosuuskunta jpt. Samuti kasutavad seda metoodikat Soome turul tegutsevad arvukad ettevõtted.
  25. Ebaõige on hageja väide, et kostja kasutas lubamatult ära tema tarnekanaleid, sh Plasto Oy-d. Tegemist on Soome väga tuntud ja peaaegu ainsa ettevõttega, kelle on suuremate süsinikfiltrite tootmise kogemus. Plastvo Oy teenuseid kasutavad arvukad Soome ja Eesti ettevõtted, mida tõendab kostja seadusliku esindaja tegevus. Kostja oli Plastvo Oy teenustest ja tegevusvaldkonnast teadlik ega omandanud seda teavet M L vahendusel. Lisaks kasutas kostja alltarnijana hankes hoopis Palvelu Oy M teenuseid, mis kuulub I M. Tegu ei olnud hageja, vaid kostja enda tarnekanaliga.
  26. Alusetu on hageja väide, et kostja kopeeris pakkumuses tema tootelahenduse. Hageja ei ole tõendanud, et kostja 27.04.2015 pakkumises kajastuv lahendus oli identne hageja tootelahendusega. Kostja esitas lahenduste erinevuse tõendamiseks kaks fotot, millest ühel on näha hanke esimeses etapis hageja tarnitud lahendus, teisel aga kostja lahendus hanke teises etapis. Lahendused on erinevad. Lisaks tegeles kostja pakutud toote arendamisega Palvelu Oy M ehk I M enda äriühing.
  27. Kostja esitas tõendina M L 20.06.2018 kirjaliku seletuse, milles viimane selgitas, et Vaasa Vesi Oy-l tekkisid hageja käitumise tõttu kahtlused viimase majandusliku seisundi ja tellimuse täitmise võime osas. Seetõttu pidas Vaasan Vesi Oy vajalikuks korraldada teise etapi osas eraldi hanke.
  28. 08.02.2019 seisukohtades viitas kostja, et hageja ei väitnud 07.01.2019 menetlusdokumendis enam seda, et kostja kasutas pakkumuse tegemisel ära hageja tootearendust, tarnekanaleid ja tootelahendust. Samas ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele täiendavalt põhistanud, kuidas 11 on kasutatud tema ärisaladust. Kostja jäi varasema väite juurde, et hageja väidetav kliendibaas ja kliendi ostuvajadus ei kujutanud endast ärisaladust. Täidetud ei ole TRIPS lepingu artikli 39 teises lõikes toodud eeldused. Vaasan Vesi Oy ei olnud salajane klient. Tegu oli Vaasa linna kohaliku omavalitsuse ettevõttega, mida kinnitavad Vaasan Vesi Oy ja Vaasa linn oma veebilehtedel. Avaliku ettevõttena korraldas Vaasan Vesi Oy vaidlusaluse II etapi lahenduse tellimiseks hanke, mida tõendavad asjas kogutud tõendid.
  29. Ebaõige on hageja väide, et T K 06.06.2018 e-kiri tõendab, et ainult M L sai olla teave ostuvajaduse kohta. T K tunnistas e-kirjas, et ta ei oska esitatud küsimustele vastata, kuna ta ei mäleta hankega seotud asjaolusid ning tema hanke dokumentatsiooniga ei tegelenud. Samuti ei nähtu e-kirjast, et hanke II etapp oli konfidentsiaalne. Vastupidi, T K kinnitas, et see oli vaid üks hange teiste hangete hulgas. Põhistatud ei ole seega väide, et tegu oli salajase teabega, millel oli kaubanduslik väärtus just salajasuse tõttu.
  30. Kuna tegu ei olnud sajalase teabega, ei olnud hageja näol tegu teabe üle seaduslikku kontrolli omava isikuga TRIPS lepingu artikli 39 lg 2 punkti c) tähenduses. Teavet Vaasan Vesi Oy-st kui kohaliku omavalitsuse avalikust ettevõttest ning viimase ostuvajadusest hanke II etapis omasid kolmandad isikud, teiste seas hankel osalenud pakkujad ning kostja. Vaasan Vesi Oy-st kui linna ettevõttest olid kahtlemata teadlikud kõik Vaasa linna tarbijad ning ettevõtted. Samuti ei ole hageja võtnud vajalikke meetmeid, hoidmaks väidetavat salajast teavet saladuses. Hageja viitas meetmete rakendamise toetuseks vaid M L töölepingu punktile 15, kus ei olnud määratletud, et hageja lepingupartnerid ja nende ostuvajadus on hageja ärisaladus. Antud lepingu punktis ei ole üldse määratletud, millised andmed on hageja ärisaladuseks.
  31. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et kostja kasutas teadlikult ära hageja ärisaladust. Hageja ei ole endiselt tõendanud

§ 4lg-s 4 sätestatud eeldusi.

Hageja tugineb üksnes paljasõnalistele väidetele. Isegi juhul, kui M L oleks 2015. a aprillis avaldanud kostjale andmeid Vaasan Vesi Oy kui hageja kliendi ning ostuvajaduse kohta, ei olnud vastav tegevus töölepingu järgi keelatud. Järelikult puudub M L algne õigusvastane käitumine, mida oleks võimalik omistada

§ 4lg 4 kaudu kostjale.

  1. Hageja väiteid ei toeta Helsingi Ringkonnakohtu 18.12.2017 otsus. Tegemist oli kriminaalasjas tehtud otsusega, milles esinesid teistsugused asjaolud. Kriminaalasjas viidatud kaasaaitaja C oli varasemalt kannatanud ettevõtte T aktsionär, kuid kostja ei olnud
  2. a aprillis ega ole praegusel ajal hageja aktsionär. Kriminaalasjas moodustasid kannatanud ettevõtte endised töötajad A ja B ühes C-ga uue ettevõtte D, kes hakkas tegema kannatanu klientidele odavamaid pakkumisi. Kostja näol ei ole tegemist uue ettevõttega, vaid kostja asutati juba ammu enne hanget. Kostja ei ole asunud tegema hageja klientidele soodsamaid pakkumisi.
  3. Kostja leidis, et kahju suurus ja selle tekkimine on endiselt tõendamata. Soome kahju hüvitamise seaduse
  4. peatüki § 1 järgi tähendab kahjuhüvitis üldjuhul kompensatsiooni üksnes tekitatud isiku- ja esemekahju eest. Majanduskahju, mis ei ole seotud isiku- või esemekahjuga, hüvitatakse vaid juhul, kui esinevad väga kaalukad põhjused. Hageja nõutav ei ole isiku- või esemekahju, vaid majanduskahju. Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud, millised väga kaalukad põhjused õigustavad kostjalt majanduskahju väljamõistmist.
  5. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 11 650,99 eurot. Lisaks palus kostja välja mõista esindaja kulud seoses osalemisega viimasel istungil, arvestades istungi kestvuse aega, hinnaga 130 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määra alusel. Lepingulise esindaja tasu oli kostja menetluskuludest 9230 eurot. Õigusabi osutamiseks kulus aega 71 tundi ning tunnitasu oli 130 12 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks kandis kostja tõlkekulusid summas 790,99 eurot ja Soome materiaalõiguse väljaselgitamise kulu 1630 eurot. Õiguse väljaselgitamiseks tuli kostjal pöörduda Soome advokaadi poole ning kulu suurust tõendab Soome advokaadibüroo arve.
  6. Hageja vastuväite seoses menetluskuludega palus kostja jätta rahuldamata, viidates TsMS § 176 lõikele
  7. Hageja menetluskulude osas leidis kostja, et tunnitasu 160 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, on ebamõistlikult kõrge ning põhistatud tunnitasu suurus on 130 eurot ilma käibemaksuta. KOHTU PÕHJENDUSED
  8. Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
  9. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) M L töötas aastatel 2008-2015 hageja kliendihalduri ja müügiesindajana; 2) hageja ja M L vaheline töösuhe lõppes kohtuvaidlusega, milles pooled sõlmisid 31.08.2016 kokkuleppe, mille alusel tasus M L hagejale hüvitise; 3) hageja ja kostja tegutsevad samas valdkonnas; 4) kostja esitas 28.04.2015 hankemenetluses teise etapi pakkumuse Vaasan Vesi Oy-le, mille viimane heaks kiitis; 5) hageja ei esitanud Vaasan Vesi Oy-le hankemenetluses teise etapi pakkumist; 6) käesolev vaidlus tuleb lahendada Soome õiguse alusel.
  10. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja osutas hagejale ebaausat konkurentsi, kasutas Vaasan Vesi Oy-le pakkumuse esitamisel ära hageja ärisaladust ning peab selle tõttu tasuma hagejale kahju hüvitise summas 25 650 eurot.
  11. Kohus nõustub pooltega selles osas, et vaidlus tuleb lahendada Soome materiaalõiguse normide alusel. Hageja esitas kostja kui Eesti äriühingu vastu hagi Eesti kohtusse. Samas leidis hageja, et kahju tekitati talle Soomes ning kostja õigusvastane tegu pandi samuti toime Soomes. Hageja esitas kostja vastu lepinguvälise kahju hüvitamise nõude. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.07.2007 määruse nr 864/2007 (Rooma II määruse) artikli 4 lg 1 näeb ette, et kui antud määruses pole sätestatud teisiti, kohaldatakse kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva lepinguvälise võlasuhte suhtes selle riigi õigust, kus kahju tekib, olenemata sellest, millises riigis kahju põhjustanud sündmus aset leidis, ning olenemata sellest, millises riigis või millistes riikides ilmnevad nimetatud sündmuse kaudsed tagajärjed. Kuivõrd hageja väiteil tekkis kahju Soomes ning ka kahju põhjustanud sündmus toimus Soomes, puudub alus kohaldada muud õigust peale Soome riigis kehtiva õiguse. Rooma II määruse artikkel 24 sätestab, et antud määruses osutatud mis tahes riigi õiguse kohaldamine tähendab kõnealuses riigis kehtivate õigusnormide, välja arvatud sealsete rahvusvahelise eraõiguse normide kohaldamist.
  12. Hageja väitis, et kostja kasutas ära tema endist töötajat M L, kes on nüüd kostja võtmeisikuks. M L rikkus tema töölepingus ette nähtu konkurentsikeeldu ja ärisaladuse hoidmise kohustust. M L avaldas kostjale hageja ärisaladused. M L koostas kostja jaoks hankemenetluse teise etapi pakkumuse Vaasan Vesi Oy-le, mille viimane aktsepteeris, kuid jättis pakkumuse esitamata hageja nimel. Kostja kuritarvitas hageja ärisaladusi, sealhulgas andmebaase, tarne- ja müügikanaleid, hinnakujundust ja kliendinimekirja. Kostja sai konkurentsieelise ja võimaluse müüa tooteid odavamalt. Kostja müüb sama toodet või tootelahendust. Kostjal endal puudus 13 pädevus pakkumuse tegemiseks. Ainult M L oli teave, et Vaasan Vesi Oy soovib saada teise etapi pakkumust.
  13. Hageja on kostja tõttu kaotanud mitmeid hankeid. Hageja kahju seisneb saamata jäänud tulus Vaasan Vesi Oy-ga sõlmitavast hankelepingust ilmajäämise tõttu. Hanke maksumus oli 85 500 eurot ja hageja saamata jäänud tuluks on kasumimarginaal 30% ehk 25 650 eurot. Kuigi hageja sõlmis M L kokkuleppe, ei võtnud see temalt õigust esitada nõudeid kostja vastu. Kostja tegevus on kõlvatu konkurentsi pakkumine ning see rikub

§ 4sätteid.

  1. Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja leidis, et see on täielikult tõendamata. Kostja leidis, et kuna hageja sõlmis M L kompromissi ning viimane tasus talle üle 27 000 euro, ei saa hageja esitada sama kahju nõuet kostja vastu. Lisaks on hageja kompromissis kinnitanud edasiste nõuete puudumist M L vastu. Kostja vastu esitatava kahju nõude eeldusi ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas pakkumuse koostamisel hageja ärisaladusi. Kostja pakkumuse koostas ja esitas viimase seaduslik esindaja, kellel on pikaajaline varasem kogemus samas valdkonnas. Vaasa Vesi Oy ei olnud salajane klient, vaid kohalikule omavalitsusele kuuluv ettevõte, mis viis läbi avaliku hanke. Hageja ise pakkumust ei esitanud ega ole tõendanud, et ta oleks selle esitamisel hanke võitnud. Hageja jättis pakkumuse esitamata majanduslike põhjuste tõttu.
  2. Kostja leidis, et hagejale tekkinud kahju on tõendamata ja põhistamata. Hageja väited ärisaladuse kasutamise kohta on põhistamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja pakutud tootelahendus oli temaga omaga sama ning sõna „odor“ tähendab inglise keeles sõltuvalt kontekstist lõhna või haisu. Alusetu on hageja väide tarnekanalite ärakasutamise kohta, sest hageja viidatud ettevõte Plastvo Oy on ainus, kes toodab süsinikfiltreid. Kostja kasutas alltarnijana tegelikult Palvelu Oy M teenuseid. Lisaks osundas kostja, et hageja saaks Soome õigusnormide kohaselt nõuda majanduskahju vaid siis, kui sellise nõude esitamiseks esineksid kaalukad põhjused. Selliseid põhjuseid ei ole hageja esile toonud ega tõendanud.
  3. Kohus nõustub kostja vastuväidetega ja leiab, et hageja on esitanud kohtusse nõude, milline on jäänud täielikult tõendamata. Hageja väited ja etteheited kostjale on jäänud üldsõnalisteks ja kohati on hageja väited vastuolulised.
  4. Hageja esitas kohtule tõlke Soome kahju hüvitamise seaduse
  5. peatüki §-st 1, mille kohaselt isik, kes tahtlikult või ettevaatamatusest tekitab teisele isikule kahju, on kohustatud selle hüvitama, kui antud seaduses sätestatust ei tulene teisiti (toimiku
  6. kd lk 124). Lisaks nähtub sama seaduse
  7. peatüki §-st 1, et kahjuhüvitis tähendab kompensatsiooni isiku- ja esemekahju ning §-des 4a ja 6 sätestatud tingimustel ka tekitatud kannatuste eest. Kui kahju on tekitatud karistatavaks määratud teoga või avalikku võimu kasutades või kui esineb muid väga kaalukaid põhjusi, hõlmab kahju hüvitis lisaks kompensatsiooni sellise majanduskahju eest, mis ei ole seotud isiku- või esemekahjuga (toimiku
  8. kd, lk 124).
  9. Kohus leiab, et eelviidatud seaduse normide näol on tegemist kahju hüvitamist reguleerivate üldnormidega, mis ei reguleeri täpsemalt, millistel juhtumitel saab kannatanu kahju tekitajalt hüvitist nõuda. Kohus nõustub kostja väitega, et üldnormidest siiski tuleneb, et hüvitamisele kuulub kahju, mis on põhjuslikus seoses kahju tekitaja tahtliku või ettevaatamatu teoga. Kohus samuti kostja väitega, et saamata jäänud tulu kui majanduskahju nõude esitamise eeldusena oleks hagejal tulnud esile tuua ning tõendada nõude esitamist õigustavad väga kaalukad põhjused. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud ühegi kaaluka põhjuse esinemist, mis võimaldaks tal nõuda kostjalt majandusliku kahju hüvitamist. Kuivõrd kahju hüvitamise eelduseks oleks olnud kostja poolt mõne tahtliku või ettevaatamatu teo toimepanek, oleks hagejal tulnud esile tuua, 14 milles seisneb kostja tahtlus või ettevaatamatus. Ka selles osas on hageja väited jäänud täielikult üldsõnalisteks ning spekulatiivseteks.
  10. Kostja esitas kohtule

väljavõtte tõlke (toimiku

  1. kd, lk 133), mille § 4 kohaselt ei tohi keegi õigustamatult hankida ega püüda hankida teavet ärisaladuse kohta ega kasutada või avaldada selliselt hangitud teavet. Isik, kes hangib ärisaladuse kohta teavet ettevõtja juures töötades, ei tohi seda töösuhte jooksul õigustamatult kasutada ega avaldada isikliku või teise isiku kasu saamisel eesmärgil või kellelegi kahju tekitamiseks. Isik, kes saab ärisaladuse kohta teavet ettevõtja nimel ülesannet täites või kellele on antud tehniline mudel või tehniline juhend töö tegemiseks või ülesande täitmiseks või muul ärieesmärgil, ei tohi seda õigustamatult kasutada ega avaldada. Isik, keda teine isik on teavitanud ärisaladusest, tehnilisest mudelist või tehnilisest juhendist ja kes teab, et see isik hankis või avaldas selle teabe õigustamatult, ei tohi teavet kasutada ega avaldada.
  2. Hageja nõustus menetluse kestel, et tema nõude õiguslikuks aluseks on

§ 4

. Vaatamata sellele ei toonud hageja esile ega tõendanud viidatud sätte kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Hageja ei toonud välja ega tõendanud, kuidas kostja hankis või kasutas õigustamatult hageja ärisaladust. Hageja ei tõendanud vaatamata oma väidetele ka seda, et tema juures töötanud M L oleks õigustamatult avaldanud kostjale hageja juures töötamisel teada saadud ärisaladust selleks, et ta ise või kostja saaksid kasu või hagejale tekiks kahju. Hageja ei ole suutnud põhistada isegi seda, milles täpselt seisnes see ärisaladus, mida kostja teada sai ja kuidas kasutas kostja ärisaladust ära Vaasan Vesi Oy-le pakkumuse tegemisel ja hanke võitmisel. Hageja on hagiavalduse esitamisel lähtunud ekslikult eeldusest, et nõude rahuldamiseks on piisavad üksnes tema üldsõnalised ja täpsustamata viited ärisaladuse olemasolu ning selle kasutamise kohta.

  1. Kuigi hageja väiteil ei olnud ärisaladuse mõiste Soome õigusaktides defineeritud, nõustusid mõlemad pooled, et ärisaladuse mõiste avamisel saab kohaldada Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut ehk TRIPS lepingut, millega Soome Vabariik on ühinenud. Nimetatud lepingu artikkel 39 lg 2 sätestab, et füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel et selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad (artikkel 39 lg 2 p a), sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu (artikkel 39 lg 2 p b) ning selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas (artikkel 39 lg 2 p c).
  2. Seega ei saa ärisaladuseks lugeda mitte mistahes abstraktset teavet, millele pool viitab, vaid tegemist peab olema sellise teabega, mis ei ole üldteadaolev või vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele kergesti kättesaadav. Salajasuse tõttu peab teabel olema kaubanduslik väärtus ning isik, kes viitab oma ärisaladuse olemasolule, peab olema tarvitusele võtnud meetmed sellise teabe salajas hoidmise kohta.
  3. Kohus osundab, et hageja viited Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset, ei ole iseenesest asjakohased. Direktiiv võeti vastu 08.06.2016 ehk pärast hagi aluseks olevate sündmuste toimumist. Direktiiv ei ole liikmesriikides otsekohalduv ning hageja ei ole välja toonud, et Soome Vabariik oleks 15 direktiivi alusel oma siseriiklikusse seadusandlusesse muudatusi sisse viinud. Direktiivi artikli 19 lg 1 kohaselt oli direktiivi ülevõtmise tähtajaks 09.06.
  5. Kohus leiab, et ühe hageja nõude rahuldamise eeldusena oleks hagejal tulnud välja tuua ning tõendada, milles täpselt seisnes tema ärisaladus, kuidas kostja seda kahju tekitamisel ära kasutas, miks oli tegemist salajase teabega ning milliseid meetmeid võttis hageja tarvitusele selleks, et teavet salajas hoida. Ühtegi nendest asjaoludest ei ole hageja selgelt välja toonud ega tõendanud vaatamata kohtu korduvatele selgitustele. Ka hagejale kahju tekkimine, selle suurus ja põhjuslik seos väidetava kostja teoga on jäänud põhistamata ning tõendamata. Kuigi kohus kohaldab vaidluse lahendamisel Soome materiaalõiguse norme, kuuluvad kohtumenetluses kohaldamisele Eestis kehtivad menetlusnormid. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejal lasus kohustus tõendada tema hagi aluseks olevaid asjaolusid ning tekkinud kahju nõuet.
  6. Kohus selgitas hagejale 27.11.2017 (toimiku lk 87) vajadust nõuet põhistada ja tõendada. Kohus selgitas, et hageja ei ole välja toonud, millist ärisaladuseks olevat teavet on M L kostjale edastanud ja kuidas on kostja selle tõttu hanke võitnud. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada ja tõendada kahju tekkimist summas 25 650 eurot. 04.04.2018 eelistungil (toimiku
  7. kd, lk 142-143) selgitas kohus hagejale, et viimasel tuleb täpsustada, milles seisnes tema ärisaladus.
  8. 16.05.2018 eelistungil (toimiku
  9. kd, lk 156-158) selgitas kohus hagejale uuesti, et viimasel tuleb välja tuua, mis oli tema ärisaladuseks. Kohus selgitas, et hagejal tuleb tõendada, et ta tegi oma töötajatele, sealhulgas L teatavaks, et teatud teave on ärisaladus. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et kostja sai hageja ärisaladusi M L ja kasutas neid hankemenetluses. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua, kes olid need kliendid, keda hageja pidas ärisaladuseks. Kohus osundas, et hageja ei ole toodete sarnasust tõendanud. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada kahju suuruse kujunemist ja tõendada kahju nõuet. Pärast kohtu koosseisu muutumist selgitas uus asja lahendav kohtunik, et jääb varasema kohtukoosseisu selgituste juurde.
  10. Ka 28.11.2018 eelistungil (toimiku
  11. kd, lk 7-8) selgitas kohus hagejale, et viimasel tuleb välja tuua ja tõendada, milles seisnes tema ärisaladus. Kohus selgitas hagejale TRIPS lepingu artiklit
  12. Kohus osundas, et tootelahenduse osas ei ole hageja isegi üldsõnaliselt välja toonud, milles lahendus seisnes. Samuti selgitas kohus hagejale vajadust välja tuua õiguslik alus, mille tõttu saab ta nõuda kostjalt puhtmajandusliku kahju hüvitamist. Vaatamata kohtu korduvatele laiaulatuslikele selgitustele jäid hageja väited üldsõnalisteks. Hageja ei esitanud oma väiteid tõendavaid tõendeid.
  13. Hageja väited selle kohta, mida ta üldse luges oma ärisaladuseks ja mida kostja ära kasutas selleks, et hankemenetlust võita, on menetluse kestel olnud erinevad, kuid on alati jäänud üldsõnalisteks. Hageja on väitnud, et kostja kasutas ära tema ärisaladuseks olevaid andmebaase, kuid ei ole isegi üldsõnaliselt välja toonud, millist andmebaasi kostja kasutas, milliseid andmeid see sisaldas, kuidas kostja andmebaasile ligipääsu sai ja kuidas ta andmebaasi abil esitas pakkumuse Vaasan Vesi Oy-le. Hageja ei ole tõendanud endal ühegi andmebaasi olemasolu ega seda, et ta võttis tarvitusele meetmeid andmebaasi salajas hoidmiseks.
  14. Hageja väitis, et tema ärisaladuseks oli hinnakujundus, tarne- ja müügikanalid, kuid ei ole isegi üldsõnaliselt selgitanud, milles vastav hinnakujundus ja kanalid seisnesid ning kuidas kostja neid oma pakkumuse esitamisel ära kasutas. Hageja on väitnud, et tänu ärisaladuse ärakasutamisele sai kostja müüa tooteid odavamalt, kuid hageja ei ole välja toonud ega 16 tõendanud, kus ja milliseid tooteid kostja odavamalt müüs. Hageja väited toodete odavamalt müümise kohta on vastuolus hageja enda väidetega, et kui ta oleks esitanud Vaasan Vesi Oy-le pakkumuse, oleks ta teinud selle sama hinnaga võrreldes kostja pakkumusega ning tema saamata jäänud tuluks on 30% kostja pakutud hinnast. Müügikanalite osas ei ole hageja esile toonud ühtegi kanalit, mida kostja pakkumuse esitamisel kasutas. Hageja ei ole selgitanud, milles tema väidetavad müügikanalid seisnesid ja kuidas oli tegemist ärisaladusega. Hageja on väidete põhistamisel viidanud üksnes sellele, et tema arvates oli M L kostja võtmeisikuks, kes kostja eest pakkumuse Vaasan Vesi Oy-le koostas ja esitas, kuid ka need väited on jäänud tõendamata.
  15. Hageja on väitnud, et tema ärisaladuseks oli klientide nimekiri, kuid hageja ei ole tõendanud vastava nimekirja olemasolu ega ühtegi meedet, mida ta võttis tarvitusele selleks, et nimekirja sajalas hoida. Ainsa kliendina on hageja suutnud viidata Vaasan Vesi Oy-le, kuid hageja ei ole tõendanud väiteid selle kohta, et tegemist oli salajase kliendiga, kelle ostuvajadusest sai kostja teada vaid M L kaudu. Hageja ei ole tõendanud väiteid selle kohta, et tal oli kavatsus ja võime esitada ise Vaasan Vesi Oy-le pakkumine, mis oleks kostja pakkumusest kindlasti paremaks osutunud. Vaidlus puudub selle üle, et hageja ise pakkumust hankemenetluses ei esitanud. Hageja on kostjale ette heitnud, et viimane on müünud täpselt sama toodet või tootelahendust nagu hageja ning toode või tootelahendus oli ärisaladus, kuid vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei ole hageja suutnud isegi üldsõnaliselt välja tuua, milles seisnes tema müüdav toode või tootelahendus, kuidas oli tegemist unikaalse või ärisaladuseks oleva lahendusega ning kuidas kostja seda ära kasutas. Hageja väited on jäänud täielikult tõendamata. Hageja viited sellele, et kostja kasutas oma toodete müümisel sarnast tähist või hageja kaubamärki, on ärisaladuse õigustamatust kasutamisest tuleneva kahju nõude lahendamisel asjakohatud. Lisaks ei ole hageja isegi üldsõnaliselt välja toonud, kas või milline kaubamärk talle kuulus ja kas või kuidas kostja seda rikkus.
  16. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et M L saatis 09.09.2014 e-kirja T K kui Vaasan Vesi Oy esindajale (toimiku
  17. kd, lk 94, tõlge lk 95). E-kirjas saatis ta esimese etapi esialgse pakkumuse haisvate ruumide puhastamiseks suurusega 7000 m3/h. T K vastas tema e-kirjale 9.09.2014 ning teatas, et ilmselt tuleb Vaasan Vesi Oy-l teha võistupakkumine. Eeltoodust võib järeldada, et tegemist oli hankega, kus osales mitmeid pakkujaid. E-kirjale lisatud pakkumisest endast (toimiku lk 96-97, tõlge lk 116-119) nähtub, et hageja pakkus desodoreerimislahendust aktiivsöesüsteemiga. Tooteks on pakkumises nimetatud „desodoreerimissüsteemi Odoroff“. Pakkumuse maksumuseks oli 24 865 eurot, millele lisandus 5000 eurot töövõtjale ja 2400 eurot variandina. Pakkumise lisas 1 on märgitud, et hageja kasutab desodoreerimiseks keemiliselt töödeldud sütt, mida on toodetud alates 1960.ndatest aastatest. Pakkumise kohaselt on sama meetodit kasutanud hageja koostööpartnerid Norras ja Rootsis juba 300-400 objektil. Seega ei saa juba pakkumisest endast järeldada, et tegemist oleks olnud uudse ja ainulaadse lahendusega, mida teadis ainult hageja.
  18. Kostja esitas Vaasan Vesi Oy-le 27.04.2015 pakkumuse, millele lisati 08.05.2015 lisa (toimiku
  19. kd, lk 98-100, tõlge lk 101-103). Pakkumuse koostajaks on märgitud kostja juhatuse liige I M. Pakkumusest ei saa järeldada, et selle koostajaks oli M L. Hageja väited selle kohta, et kostja 27.04.2015 pakkumuse koostas ja esitas Vaasan Vesi Oy-le M L, on paljasõnalised. Pakkumuses on märgitud, et kostja spetsialist on 8 aastat tegelenud desodoreerimislahenduste projekteerimise ja väljatöötamisega. Pakkumuse kohaselt kavandati taas desodoreerimist aktiivsöesüsteemiga, kuid pakkumusest ja sellele lisatud joonisest ei saa järeldada, et tegemist oli hageja pakkumisega identse süsteemiga.
  20. Hageja pakkumise kohaselt võisid tema süsteemid olla paigaldatud välja või siseruumi, kuid desodoreerimissüsteem MT-Photox tuli paigaldada siseruumi. Kostja lahendus pidi paiknema 17 väljas. Pakkumuse maksumuseks hindas kostja 85 500 eurot, millest 30% tuli tellimuse esitamisel maksta ettemaksuna. Kohus osundab, et hageja esimese etapi pakkumine ettemaksu tasumise nõuet ei sisaldanud. Seega olid pakkumised hinnakujunduselt erinevad. Kostja esitatud fotodest toimiku
  21. kd, lk 206-207 nähtub, et neis on pildistatud tehnilisi seadmeid, mis on väljanägemiselt täiesti erinevad. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja ühtegi tõendit või põhistust selle kohta, miks oleks tema ja kostja lahendused olnud identsed.
  22. Vaidlus puudub selle üle, et hageja ei esitanud ise Vaasan Vesi Oy-le teises etapis pakkumist. Seetõttu on jäänud paljasõnalisteks hageja väited, et pakkumuse esitamisel oleks tema igal juhul hanke võitnud ja teeninud tulu. Kostja esitas kohtule M L e-kirjade vahetuse T A P nimelisest ettevõttest (toimiku
  23. kd, lk 153, tõlge eesti keelde lk 154). E-kirjadest nähtub, et tarnija soovis töö tegemisel saada tellimuse esitamisel 30% ettemaksu ning põhjendas seda asjaoluga, et ta peab hagejalt iga kord raha tasumist mitu korda küsima. M L vastas sellele 19.06.2016 ning teatas, et hageja juhatus oli talle avaldanud, et ettemaksu 22 000 euro tasumiseks raha ei olnud, mistõttu tuli kliendile teatada, et ei saa OdorOff seadmeid pakkuda.
  24. Hageja on nõustunud, et ta kasutas lahenduse tootmisel Plastvo Oy-d. Seega võib kostja esitatud e-kirjadest järeldada, et põhjuseks, miks hageja ise pakkumust esitada ei saanud, võisid olla tema makseraskused, sealhulgas võimatus tasuda tarnijale ettemaksu. M L 20.06.2018 seletusest (toimiku
  25. kd, lk 208, tõlge lk 209), mida kohus hindab kirjaliku tõendina, tuleneb, et Vaasan Vesi Oy ei tahtnud hagejalt enam tellida majanduslike põhjuste tõttu. Seletuse kohaselt tegid hageja ja Vaasan Vesi Oy maksegraafiku, kuid hageja soovis raha kiiremini saada, sundides M Lt tegema kliendile raha kohta järelpärimisi. Kuna klient ei saanud sellisest käitumisest aru, kaotasid ta usu hageja võimesse osaleda tarnijana suurprojektides
  26. Seega hageja väited, et ta oleks esitanud Vaasan Vesi Oy-le pakkumuse ja võitnud sellele vaatamata hanke, on jäänud paljasõnalisteks. Kohus leiab, et iseenesest ei oma põhjus, miks hageja ise pakkumust ei esitanud, asjas tähtsust. Oluline on see, et ta ei ole tõendanud pakkumuse esitamata jätmist põhjusel, et kostja kasutas ühel või teisel viisil ära hageja ärisaladust või hageja töötajaid. Hageja väited selle kohta, et ta jättis pakkumuse esitamata, kuna tema töötaja M L esitas pakkumuse hoopis kostja esindajana, ei ole tõendatud.
  27. Vaasan Vesi Oy esindaja T K 06.06.2018 e-kirjast (toimiku
  28. kd, lk 17, tõlge eesti keelde lk 14) nähtub, et ta ei osanud vastata kõikidele hageja küsimustele seoses hankega, kuna ta ei mäletanud enam asjaolusid. Samas ta kinnitas, et tegemist oli ühe hankega teiste hulgas. Tema kirja kohaselt oli Vaasan Vesi Oy hankinud hagejalt lõhnaeemaldussüsteemi, mis oli M L projekteeritud ja paigaldatud. Sooviti kontrollida süsteemi toimivust ja sobivuse korral kasutada süsteemi teistes ehitistes. T K e-kirja kohaselt sooviti saada ka pakkumist lõhnaeemalduseks, mida paluti esitada M L, kuid saadi kostjalt. Kuidas pakkumus täpselt saadi, seda ta ei teadnud ega mäletanud läbirääkimiste pidamist. Teave pakkumuse andmiseks saadi tema sõnul varasemast toimivast süsteemist. Ettevõtte nime muutus toimus hanke ajal ja tekitas hämmeldust, kuid sellesse Vaasan Vesi Oy ei sekkunud. Kohtu hinnangul ei tõenda antud hageja esitatud ekiri siiski hageja väiteid, et M L koostas ja esitas kostja eest hageja ärisaladusi kasutades pakkumuse. E-kirjas toodu ei välista seda, et kostja sai muul moel teavet hanke toimumisest.
  29. Hageja väited selle kohta, et kostjal endal puudusid andmed, pädevus ja võimekus pakkumuse koostamiseks, on jäänud paljasõnalisteks. Isegi juhul, kui need väited oleksid olnud tõendatud, ei piisaks nendest hageja nõude rahuldamiseks, sest nõuet saaks rahuldada juhul, kui kostja oleks oma pakkumuse koostamisel kasutanud ühel või teisel moel hageja ärisaladuseks olevat teavet. Seda, kuidas või millist teavet kasutas kostja pakkumuse koostamisel, ei ole hageja põhistanud ega tõendanud. 18
  30. Kostja esitatud äriregistri väljavõttest (toimiku
  31. kd, lk 155) nähtub, et kostja oli asutatud 17.09.2013 ning tema tegevusalaks oli mujal liigitamata erimasinate tootmine. Seega ei olnud tegemist ettevõttega, mis oleks loodud vahetult enne pakkumuse esitamist. Äriregistri väljavõttest ei nähtu erinevalt hageja väidetest, et M L oleks kostja osanik või mõne juhtorgani liige.
  32. Soome äriühingute inforegistri väljavõte (toimiku
  33. kd, lk 186-187, tõlge eesti keelde lk 188-189) tõendab, et kostja seaduslik esindaja I M on juhtkonna tegevliige või asendusliige kokku 12-s ettevõttes. Soome äriregistri väljavõttest (toimiku
  34. kd, lk 190-191) nähtub, et kostja seaduslik esindaja oli LS Talotech Oy juhatuse liige ja tegevjuht aastatel 2003 kuni
  35. Seega oli kostja seaduslikul esindajal endal olemas pikaajaline varasem töökogemus sarnases valdkonnas.
  36. LS Talotech Oy on esitanud hagejale 16.04.2009 arve (toimiku
  37. kd, lk 192, tõlge lk 193) reaktorite paigalduse ja ettevalmistuse eest ning 30.06.2009 (toimiku
  38. kd, lk 192 pöördel, tõlge lk 193 pöördel) puhuri paigalduse ja hoolduse eest. Järelikult on LS Talotech Oy osutanud hagejale varem samas valdkonnas teenuseid ja teinud alltöövõttu, mis ei tõenda hageja väiteid kostja seaduslikul esindajal pädevuse ja varasema kogemuse täieliku puudumise kohta.
  39. Soome äriregistri väljavõttest (toimiku
  40. kd, lk 195-196, tõlge lk 197-198) tuleneb, et Palvelu Oy M oli asutatud
  41. aastal ning selle juhatuse liikmeks on kostja seaduslik esindaja I M. Ettevõtte tegevusalaks on muuhulgas erinevad kinnisvara haldamise, remondi ja hooldustööd. Ka Palvelu M Oy esitas hagejale 16.09.2011 arve (toimiku
  42. kd, lk 199, tõlge lk 200) remondija hooldustööde eest ja18.08.2015 arve (toimiku
  43. kd, lk 201, tõlge lk 202) materjalide, remondi ja töötajate rendi eest. Järelikult osutas teine kostja seadusliku esindajaga seotud ettevõte hagejale tema valdkonnas teenuseid ja allhanketöid, mis ei toeta hageja väiteid kostja seaduslikul esindajal pakkumuse koostamiseks pädevuse puudumise kohta.
  44. Kostja esitas kohtule oma seadusliku esindaja I M seletuse (toimiku
  45. kd, lk 204, tõlge lk 205), mille kohaselt on Plastvo Oy ettevõte, mis pakub plastkeevitust õiglase hinnaga, mistõttu temalt tellivad paljud ettevõtted. Tema seletuse kohaselt ei ole Soomes teist tootjat, kes valmistaks suuremaid söefiltreid ja kellel oleks vastavat kogemust. Ka mõned Eesti ettevõtted teevad Plastvo Oy-ga koostööd. Ainus teine ettevõte, kes teeb söeüksuseid, on Ecomouvi, kuid nimetatud ettevõte müüb ja keevitab söeüksuseid ise. Kohus hindab antud seletust mitte kirjaliku tõendi, vaid poole seletusena. Samas on seletus kohtu jaoks selles sisalduvate andmete tõttu usaldusväärne. Hageja ei ole millegagi põhistanud ega tõendanud oma väidet, et kuna kostja tarnijaks oli Plastvo Oy, oli tegemist hageja ärisaladuse ärakasutamisega, sest tegemist oli hageja salajase tarnijaga. Lisaks ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Vaasan Vesi Oy-ga sõlmitud hankelepingu raames tegi kostjale tarnet Plastvo Oy. Kostja ise on seda eitanud. Kostja 27.04.2015 pakkumuses puuduvad viited Plastvo Oy kasutamise kohta tarnijana.
  46. Hageja esitas kohtule M L lähetuskulude arve ajavahemikul 25.03.2015 kuni 21.04.2015 (koos tõlkega toimiku
  47. kd, lk 165). Hageja leidis, et arvega on tõendatud, et kostjal puudusid andmed pakkumuse koostamiseks, sest objektiga käis tutvumas M L. Kohus sellega ei nõustu. Arvest ei saa järeldada, et M L viibis Vaasas just selleks, et koostada teise etapi pakkumist hageja nimel. Ühelgi viisil ei tõenda tõend hageja ärisaladuste kasutamist kostja poolt ega seda, et kostja seaduslik esindaja või muud esindajad ei saanud ise käia kohal objektiga tutvumas selleks, et pakkumust koostada. 19
  48. Hageja esitas kostjale M L 04.06.2015 e-kirja kellelegi Robert Smitile (toimiku
  49. kd, lk 108, tõlge lk 109), milles L on avaldanud, et saadab arvete väljastamiseks oma uue ettevõtte Etoiles Oy uue aadressi. Kohus ei nõustu hageja väitega, et ainuüksi antud e-kiri tõendab M L kuulumist kostja võtmeisikute hulka. E-kirjast ei nähtu, kas või milline seos oli M L kostjaga. Samuti ei ole selge, kas e-kirjas on üldse viidatud kostjale, et kostja ärinimeks on Etoiles OÜ, mitte Etoiles Oy ning muid kostja andmeid e-kirjast ei nähtu. Ühelgi viisil ei tõenda antud e-kiri, et M L koostas ja esitas kostja eest pakkumuse Vaasan Vesi Oy-le ning kasutas seejuures ära mõnda hageja ärisaladust.
  50. 02.06.2015 e-kirjas on M L ennast nimetanud Xxxx uueks müügiesindajaks (toimiku
  51. kd, lk 108 pöördel, tõlge lk 109 pöördel), kuid ka sellest e-kirjast ei saa järeldada, et ta oli kostja võtmeisik. Hageja esitas samuti kohtule kostja pakkumise Xxxx 50 nimelisele tootele (toimiku
  52. kd. lk 110, tõlge lk 111), kuid pakkumine ei tõenda ühtegi hageja väidet. Antud pakkumisest ei saa kohus järeldada, kas või milliseid hageja ärisaladusi on kostja ära kasutanud ning millist rolli omas seejuures M L. Tegemist ei ole pakkumusega, mis esitati vaidlusaluse hanke raames.
  53. Hageja esitas kohtule M L sõlmitud töölepingu (toimiku
  54. kd, lk 163-164, osaline tõlge lk 164 pöördel), mille punkti 15 kohaselt ei võinud töötaja lepingu kehtivuse ajal ega pärast selle lõppu kasutada enda kasuks või avaldada teistele tööandja äri- või ametisaladusi, mis on talle usaldatud või millest ta on muul moel teadlikuks saanud. Samuti tulenes samast punktist, et kui töösuhe lõpeb töötajast tuleneval põhjusel, ei või töötaja kuue kuu jooksul pärast töösuhte lõppemist sõlmida töölepingut mõne teise samal tegevusalal tegutseva konkureeriva ettevõttega. Töötaja ei või ka muul juhul pärast töösuhte lõppemist kuue kuu jooksul tegeleda sellise tegevusega, mis konkureerib tööandja tegevusega. Kui ta seda kohustust rikub, tuli tal tasuda leppetrahvi. Kohus nõustub kostja väitega, et viidatud sättest ei ole võimalik järeldada, milline oli hageja ärisaladus ja kuidas ning millisel viisil pidi töötaja aru saama, kas tegemist on ärisaladusega või mitte. Ainuüksi viidatud töölepingu punkt ei tõenda, mis oli hageja ärisaladus ning et hageja võttis tarvitusele meetmeid ärisaladuse avalikuks tuleku vältimiseks.
  55. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et Vaasan Vesi Oy oli hageja salajane klient, kellele pakkumuse esitamise võimalusest sai kostja teada ainult M L kaudu. Need hageja väited on samuti jäänud paljasõnalisteks. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Vaasa linn võttis 15.05.2015 vastu otsuse (toimiku
  56. kd, lk 104-105, tõlge lk 106-107), milles otsustati tellida kostjalt desodoreerimissüsteemi laiendus pakkumuses toodud hinnaga. Otsusele on lisatud selle edasikaebamise kord, milles on selgelt märgitud, et vee- ja energiavarustuse, transpordi ja postiteenuse alal tegutseva üksuse avalikku hanget puudutava otsuse või muu hankemenetluse otsuse peale võib esitada vaide ning hanke suhtes kuulusid kohaldamisele avalike hangete seaduse sätted. Seega oli järelikult tegu avaliku hankega, mis ei saanud olla kostja jaoks salajane.
  57. Vaasa linna veebilehe väljavõttest (toimiku
  58. kd, lk 22, tõlge lk 23) nähtub, et Vaasan Vesi Oy on linnale kuuluv ettevõte, mis osutab veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud teenuseid. Vaasan Vesi Oy kodulehelt (toimiku
  59. kd, lk 24, tõlge lk 25) järeldub, et tegemist on munitsipaalettevõttega, mis on tegutsenud alates
  60. aastast. Vaasan Vesi Oy varustab olmeveega mitte ainult Vaasa linna, vaid ka ümbritsevaid piirkondi. Kohus leiab, et juba ainuüksi eeltoodust ei saa järeldada, et tegemist oli sellise kliendiga, kelle olemasolu ei oleks kostja jaoks kuidagi muul moel saanud teatavaks, kui M L kaudu. TRIPS artikli 39 lg 2 järgi ei loeta ärisaladuseks teavet, mis võib olla kas kogumis või üksikosade paigutuses kas üldiselt teadaolev või kergesti kättesaadav ringkondadele, kes vastava teabega tavaliselt tegelevad. Kohtu hinnangul võis iga desodoreerimise valdkonnaga tegelev ettevõte avalikult kättesaadava teabe alusel järeldada, et Vaasan Vesi Oy, kui veevarutuse ja kanalisatsiooniga tegelev 20 munitsipaalettevõte võib vajada desodoreerimise seadmeid või ebameeldivate lõhnade kõrvaldamiseks vajalikke lahendusi.
  61. Kokkuvõttes ei tõenda ükski asjas kogutud tõend, et hagejal oleks olnud mistahes ärisaladusi, mis kostja oleks ühel või teisel viisil õigustamatult ära kasutanud. Ükski asjas kogutud tõend ei tõenda, et kostja oleks ära kasutanud hageja ärisaladusi M L vahendusel. Hageja esitas oma väidete toetuseks ka kaks Soome kohtulahendit, kuid nendest ei tulene, et hageja ei oleks pidanud oma väiteid ärisaladuse olemasolu ja selle ärakasutamise kohta tõendama.
  62. Hageja esitas kohtule tõlke Soome Ülemkohtu otsusest 15.12.1983 (toimiku
  63. kd, lk 121123). Antud otsuses oli tegu juhtumiga, kus oli tõendatud, et ettevõtte töötaja kasutas uues töökohas seadme projekteerimisel ära eelmise tööandja samalaadse seadme jooniseid ja eskiise. Asjaolud olid tõendatud muuhulgas ekspertarvamusega, kus hinnati jooniste sarnasusi. Hageja esitas ka Helsingi teise astme kohtu 18.12.2017 otsuse (toimiku
  64. kd, lk 167-173, tõlge eesti keelde lk 174-180). Tegemist on kriminaalasjas tehtud otsusega, kus aluseks oli võetud karistusseadustiku säte, mis reguleeris ärisaladuse rikkumist. Otsuses on rõhutatud, et ärisaladuse osas tuleb arvestada andmete olemust ja seda, kas tööandja on näidanud huvi andmete sajalas hoidmise vastu ja andmete hoidmise viisi. Ärisaladuse tunnuseks on teabe valdaja soov ja huvi andmeid salajas hoida ning andmete tegelik sajalas hoidmine. Ettevõte peab hoidma andmeid salajas selliselt, et need oleks ka tegelikkuses kolmandate isikute ees kaitstud. Töötajad peavad mõistma salastamise põhjust. Üldtuntud asjaolud ei ole ärisaladuseks ning sellisteks on andmed, mis on märkimisväärses osas vastaval tegevusalal töötavatele isikutele enamasti teada. Kohus osundab, et Soome kohtu tõlgendus on kooskõlas TRIPS lepingust tulenevate põhimõtetega ja kohtu poolt käesolevas asjas hagejale antud selgitustega. Hageja ei ole selgelt välja toonud, millised andmed olid tema ärisaladuseks ja milles seisnes tema huvi andmeid salajas hoida. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, kuidas või millest pidid tema töötajad, sealhulgas M L mõistma, mis on hageja arvates tema ärisaladuseks.
  65. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu summas 25 650 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud nõude rahuldamise eelduseks olevate asjaolude esinemist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks mistahes moel tema ärisaladust ära kasutanud. Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud, millised erandlikud asjaolud võimaldaksid tal üldse nõuda kostjalt majandusliku kahju hüvitamist.
  66. Kohus leiab, et hageja kahju nõue tuleb rahuldamata jätta ka põhjusel, et hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu kostjale etteheidetava teo ja hagejal tekkinud kahju vahel. Isegi juhul, kui kostja ei oleks Vaasan Vesi Oy-le pakkumust esitanud, ei oleks hageja saanud teenida soovitud tulu, sest hageja ise ei esitanud ühtegi pakkumust. Tekkinud kahju suurus on samuti täielikult tõendamata. Kahju tõendamiseks esitas hageja kohtule üksnes väljavõtte oma väidetavast arvutiprogrammist (toimiku
  67. kd, lk 113, tõlge lk 112). Väljavõttest ei ole võimalik järeldada, kas või millise arvutiprogrammi väljavõttega tegemist on. Kohus nõustub kostjaga, et tegu on hageja koostatud tabeliga, mida saab hinnata hageja seletuse ning mitte tõendina. Kalkulatsioon ei puuduta mitte vaidlusalust hanget, vaid hanke esimest etappi. Kohus nõustub, et arvutus kasumi marginaali osas ei ole usutav, sest arvutuses puuduvad mistahes viited tööjõukuludele ja muudele kuludele, mis töö teostamisega pidid vaieldamatult kaasnema.
  68. Kostja esitas kohtule M L seletused (koos tõlgetega toimiku
  69. kd, lk 134-137), milliste kohaselt oleks hageja kasumi marginaal pakkumise esitamisel olnud tegelikult 5,5% ehk 2750 eurot ning tegemist oleks olnud kasumiga, mille puhul ei arvestatud üldkulusid. Hageja esitas seepeale kohtule omakorda M L 19.03.2015 e-kirja mitmetele isikutele (koos tõlkega toimiku
  70. 21 kd, lk 166), kus ta on avaldanud, et müügikasum võiks olla 34%. Samas ei ole võimalik e-kirjast aru saada, mille kohta see oli esitatud ning kas üldse oli tegemist teise etapi pakkumist puudutavaga. Nimelt on M L e-kirjas märkinud: „esitan Vaasa Veele tööde kohta kuluarvestuse ja küsin lisaraha“. Hageja esitatud tõend ei ole piisav selleks, et tõendada hagejal tekkinud kahju suurust.
  71. Samuti nõustub kohus kostja väidetega, et hageja ei ole põhistanud kahju nõude esitamist olukorras, kus enamik tema väidetest seondub etteheidetega M L tegevusele, kuid M L on hagejale juba tasunud märkimisväärses summas hüvitise. Nimelt nähtub kogutud tõenditest, et Lõuna-Savo esimese astme kohus kinnitas 07.09.2016 kokkuleppe hageja ja M L vahel (toimiku
  72. kd, lk 78-79, tõlge lk 80-81) töövaidluses. Kokkuleppe punkti 3.
  73. alusel tasus M L hagejale hüvitist 7500 eurot. Sama kokkuleppe punkti 3.
  74. alusel andis M L hagejale tasuta üle 98 150 hageja aktsiat. Kokkuleppe punktis 4.
  75. kinnitasid pooled, et pärast punktides 3.
  76. ja 3.2 nimetatud toimingute tegemist ei ole pooltel enam mingeid muid nõudeid teineteisele seoses L töölepingu, töösuhte või selle lõppemisega.
  77. M L 20.06.2018 seletusest (toimiku
  78. kd, lk 208, tõlge lk 209) tuleneb, et ta sõlmis hagejaga kokkuleppe ebamugavuste lõpetamiseks ning tasus hagejale 7500 eurot hüvitisena, andes samuti üle aktsiaid 20 000 euro väärtuses. Seega võib asjas kogutud tõenditest järeldada, et hageja sai M L võimaliku töölepingust tuleneva kohustuse rikkumise heastamiseks hüvitise summas 27 000 eurot, mis ületab hageja nõuet käesolevas menetluses. Hageja ei ole eeltoodud asjaolusid arvestades põhistanud, kuidas ja millisel alusel on ta esitanud M L töölepingulistele rikkumistele ehk ilmselgelt samadele asjaoludele tuginedes kahju nõude kostja vastu ning miks ei korvanud M L tasutud hüvitis hagejale juba tekitatud kahju. Kirjeldatud asjaolude valguses leiab kohus, et isegi juhul, kui hageja väited ärisaladuse õigustamatu kasutamise osas oleksid olnud tõendatud, ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid kostjalt majandusliku kahju hüvitise väljamõistmist. Eeltoodut kokku võttes tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt 25 650 euro väljamõistmiseks.
  79. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
  80. Kostja palus menetluskuludena palus hagejalt välja mõista 11 650,99 eurot ning viimasel istungil esindaja osalemise kulud, arvestades istungi kestvuse aega. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määra alusel. Lepingulise esindaja tasu oli kostja menetluskuludest 9230 eurot. Õigusabi osutamiseks kulus aega 71 tundi ning tunnitasu oli 130 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks kandis kostja tõlkekulusid summas 790,99 eurot ja Soome materiaalõiguse väljaselgitamise kulu 1630 eurot. Õiguse väljaselgitamiseks tuli kostjal pöörduda Soome advokaadi poole ning kulu suurust tõendab Soome advokaadibüroo arve.
  81. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ning kooskõlas asja mahu ja keerukusega. Kohus loeb põhjendatuteks ja vajalikeks kostja kulusid tõlkele summas 22 790,99 eurot ja Soome õiguse väljaselgitamisele summas 1630 eurot. Kostja esindaja õigusabikulud on kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt.
  82. Kohus ei loe kostja menetluskulude nimekirjas toodut arvestades põhjendatuks ajakulu 1,75 h Harju Maakohtu 11.04.2017 määrusega tutvumiseks. Arvestades määruse sisu ja mahtu loeb kohus põhjendatud ajaks 1 h. Ajavahemikul 15.06.2017 kuni 06.07.2017 on esindajal kulunud kostja esialgse vastuse koostamiseks ja õiguslikuks analüüsiks kokku 10 h. Kohus loeb põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks kokku 2 tundi. Kostja esitas 06.07.2017 menetluskulude tagatise taotluse, mis kuulus rahuldamisele vaid osaliselt. Sisulises osas esitas kostja üsna lakoonilisi vastuväiteid.
  83. 04.04.2018 eelistungi ettevalmistuseks on esindajal kulunud kokku 2,25 tundi, millest kohus loeb põhjendatuks ajakulu 1 tund. Eelistungil ei esitatud uusi asjaolusid ega tõendeid või taotlusi, milliste tõttu oleks mahukas ettevalmistus olnud vajalik. Samadel põhjustel ei loe kohus põhjendatuks ajakulu 2 tundi 28.11.2018 eelistungi ettevalmistamiseks, vaid loeb piisavaks ajakulu 1 tund. Viimase istungi ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks loeb kohus 1 tunni. Muus osas loeb kohus kostja esindaja ajakulu menetlustoimingute tegemiseks ja dokumentide koostamiseks põhjendatuks ning teostatud toimingute ja esitatud dokumentide mahu ja sisuga vastavuses olevaks.
  84. Kogumis loeb kohus põhjendatuks kostja esindaja ajakulu õigusabi osutamisel 59 tunni ulatuses, millele lisandub viimasel istungil osalemise ajakulu 1,5 tundi ehk kokku 60,5 tundi. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust, on kostja põhjendatud õigusabikulud 60,5 + 130 euroga = 7865 eurot. Koos kostja kuludega tõlgetele 790,99 eurot ja Soome õiguse väljaselgitamisele 1630 eurot, on kostja põhjendatud menetluskulud kokku 10 285,99 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 10 285,99 eurot.
  85. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 10 285,99 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
  86. 09.04.2018 esitas hageja menetluskulude nimekirja ja vastuväite kohtu tegevusele. Hageja leidis, et kuigi ta ei esitanud viimasel istungil menetluskulude nimekirja, oli tal õigus see esitada pärast istungit. Kohus leiab, et hageja vastuväide tuleb TsMS § 176 lg 1 alusel jätta rahuldamata. Kohus ei andnud hagejale täiendavalt aega esitada pärast viimast istungit kogu menetlust puudutav menetluskulude nimekiri. Hageja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistas tal menetluskulude nimekirja tähtaegset esitamist viimasel istungil. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 29.04.2019 kohtuotsuse põhjendusi muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2019 lahendiga. Jõustus 29.01.2020 Riigikohtu kohtumäärusega. 23

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.