Obsah (6)

§ 367§ 613§ 172§ 174§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 23. jaanuar 2020, Narva kohtumaja Tsiviilasi Sillamäe linn Kesk tn 63 korteriühistu avaldus L V

§ 367

alusel kasutab avaldaja võimalust ning esitab puudutatud isiku vastu veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumise nõude põhinõudelt 100% ulatuses kuni põhinõude täitmiseni s.o. 0,02% viivist päevas. 2 2-19-13341 18.11.2019 esitas avaldaja täpsustatud avalduse, mille kohaselt puudutatud isik üritab juhtida kohut eksitusse väitega, et tsiviilasjas 2-16-119039 Kompromissi sõlmimise hetkel oli võlgnevuse summa täpsustatud 15.11.2017 seisuga. Puudutatud isiku eelmainitud väide on väär. Eelmises menetluses hagi esitamisel oli kindlalt määratletud perioodi, mille eest korteriühistu võlgnevust nõudis. Menetluse käigus ei ole selles osas hagi muudetud ja poolte vahel ei lepitud kokku muus perioodis. Korteriühistu ei pikendanud hagetavat perioodi, sest muidu oleks menetlus veelgi veninud. (hagiavaldus ja kompromissimäärus tsiviilasjas nr 2-16-119039 lisatud). Puudtatud isiku arvates, ei ole nõue piisavalt tõendatud. Hagetav periood november 2016 kuni september 2019 kaasa arvatud. Eelneva perioodi osas on olemas Viru Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-16-119039, mille kohaselt kohustus L V tasub Korteriühistule Kesk 63 2322,09 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend kaks) eurot ja 09 senti, pool tasutud riigilõivust, see on 125 (ükssada kaksküm-mend viis) eurot ja 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot õigusabikulu, kokku 2783,09 eurot. Alates elamu haldamise üle võtmisest 01.01.2015.a. jättis korteriühistu elamu hoolduse- ja remonditariifid samaks, st hooldustariif 0,49 eurot/m² ja remondifondi tariif 0,12 eurot/m². Kesk tn 63 korteriühistu 09.12.2017.a üldkoosoleku otsusega kinnitati ühekordse sihtmakse suuruseks 0,86 eurot korteriomandi ruutmeetrilt. Kesk tn 63 korteriühistu 26.05.2017a. üldkoosoleku otsusega kinnitati ühekordse sihtmakse suuruseks 1,96 eurot korteriomandi ruutmeetrilt. Üldkoosoleku väljavõte lisatud. Puudutatud isiku seisukoht ja vastuväited Viru Maakohtu kinnitas kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-119039 samade poolte vahel kompromissi, mille kohaselt L V tasub Korteriühistule Kesk 63 2322,09 eurot ja 09 senti, pool tasutud riigilõivust, see on 125 eurot ja 336 eurot õigusabikulu, kokku 2783,09 eurot. Selle summa tasub L V alljärgnevalt: ajavahemikus detsember 2017 kuni mai 2018 150 eurot kuus, perioodil juuni 2018 kuni oktoober 2018 314 eurot kuus. Novembris 2018 tasub L V 303,09 eurot. Ajavahemikul alates novembrist 2017 kuni avalduse esitamiseni tasus puudutatud isik korteriühistule 3481,75 euro (kontolt lisa 1). Ei ole arusaadav, mis põhjusel avaldaja ei arvestanud oma arvestustes võlgniku poolt teostatud makse 26.01.19 summas 200 euro (vt konto). Samuti oli tehtud maksed teiselt kontolt 538 eurot, mida avaldaja oma arvestustes tunnistab. Ehk kokku pärast kompromissi saavutamist võlgnik tasus KÜ le kokku (november 2017 kuni 1 septembrini 2019 a) kokku 4019,75 euro. Summast 4019,75 euro KÜ pidi suunama 2322,09 euro eelmise võlgnevuse katteks, mis oli tuvastatud kompromissi saavutamise ajal. Ehk ülejäänud summa 1697,66 euro pidi olla arvestatud jooksvate arvete tasumiseks alates 12.2017 kuni 08.2019 k.a. Võttes arvesse, et puudutatud isik tasus 1697,66 euro (täiendavalt kompromissiga ettenähtud) võlgnevuse summa koos viivisega ei saa olla suurem kui 2070,73 euro. Sellest tulenevalt avaldaja nõue summas 2665,06 euro ei ole põhjendatud. 05.12.2019 täpsustatud vastuse kohaselt avaldaja palus mõista välja avaldaja kasuks võlgnevus 2665,06 eurot. Täpsustatud hagi nõue kohaselt summa 2490,60 eurot. Puudutatud isikule ei ole arusaadav, mis nõude juurde avaldaja siiski jääb ja kas tegemist on nõue vähendamisega. Täpsustatud avaldusest ei tulene, mis põhjusel avaldaja leidis et võlgnevuse summa on siiski väiksem, kui avalduses oli toodud. Puudutatud isik pöörab jälle tähelepanu avaldaja väidetele, et hagetav periood november 2016 kuni september 2019 kaasa arvatud. Saamal ajal avaldaja täpsustatud avalduses toob välja Puudutatud isiku poolt tehtud laekumised 01.2017 kuni 3 2-19-13341 07.11.2019 summas 3371,65 eurot. Arvestuse tegemisel, avaldaja tugineb esitatud arvetele vaid ajavahemikul 11.2016 kuni 09.2019. Seega ei ole üldse arusaadav, miks avaldaja ei võtta arvesse puudutatud isiku poolt tehtud maksed novembris 2016 ja detsembris 2016 aastal aga arvestab maksed ainult alates 01.2017 a. Menetluskulude suhtes leiab puudutatud isik, et need on ebamõistlikud, kuna asi ei ole nii keeruline selleks et kulutama 2 tunni eelpool nimetatud toimingutele. Lisaks sellele tunni tasu 110 euro tunnis on piir tasu ning vastuvõetav advokaatide töö puhul aga mitte juristi puhul. Avaldaja lepinguline esindaja ei ole advokaat ja selle tõttu tema tasu määr peab olema vähem. Puudutatud isik leiab, et põhjendatuks tasuks õigusabitasu materjalidega tutvumise, valduse koostamise ja kohtule esitamise eest saaks olla kokku 110 euro käibemaksuga. Avaldaja märgib, et õigusabi puudutatud isiku vastusega tutvumise, täiendavate tõendite uurimine, arvamuse koostamine ja kohtule esitamine 3,0 tundi tunnitasuga 100 eurot, mis teeb kokku 300 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Õigusabitasu koos käibemaksuga on 360 eurot (õigusabiarve). Puudutatud isik vaidleb vastu ning leiab, et tegemist on avalduse täpsustamisega, ning kui oli võimalik korrektselt esitada kõik põhjendused ja arvestused esialgselt esitatud avalduses. Ülaltoodu alusel, puudutatud isik saab nõustuda menetluskuludega 160 eurot. (110 euro käibemaksuga õigusabi kulud ja 50 riigilõiv). Kohtuistung 10.01.2020. a kohtuistungil selgitas avaldaja, et kokkulepet sõlmida ei ole mõtet, ka eelmist kokkulepet täitis puudutatud isik hilinemisega. Tegemist on perioodiga november 2016 - september 2019. Kõik arved on esitatud. Palume avaldus rahuldada. Palume avaldaja menetluskulud jääda asjast puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku selgituste kohaselt on võlgnevused olemas, kuid mitte sellises summas nagu avaldaja väidab. Puudutatud isik leiab, et nõue pole selge, mistõttu tuleb jätta see rahuldamata. Võlgnik oli valmis kompromissi sõlmima, kuid avaldaja ei ole selles huvitatud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Alates 01.01.2018 kehtib

§ 613

lg 1 p 1 muudetud versioonis: kohus menetleb hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Kinnistusraamatu kande kohaselt Kesk tn 63, Sillamäe linn korter number x kuulub puudutatud isikule. Korteriühistu Kesk tn 63 teostab Sillamäe linnas Kesk tn 63 elumaja haldamist ja majandamist korteriühistu. Puudutatud isik on korteri number x, suurusega 50,5 m² omanik. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 4 2-19-13341 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 järgi käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. 09.12.

1. a üldkoosoleku otsusega kinnitas Kesk tn 63 korteriühistu ühekordse sihtmakse suuruseks 0,86 eurot korteriomandi ruutmeetrilt. 26.05.
2. a üldkoosoleku otsusega kinnitas korteriühistu ühekordseks sihtmakseks 1,96 eurot korteriomandi ruutmeetrilt. Korteriühistu põhikirja punkt 3.2.7 alusel on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, iga kuu viimaseks kuupäevaks möödunud kuu eest, elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja elektriavariide likvideerimiseks ning süsteemide hooldamiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Korteriühistu põhikirja punktide 3.2.7 ja 3.2.8 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, iga kuu viimaseks kuupäevaks möödunud kuu eest elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste ja kommunaalteenuste eest. St näiteks märtsi kuu eest esitatud arve tuleb tasuda 30-ks aprilliks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Puudutatud isik tunnistab võlgnevust osaliselt, leides, et võlgnevus ei ole nii suur kui avaldaja on esitanud. Puudutatud isik leiab, et võlgnevus ei saa suurem olla kui 2070,73 euro. Kohus nõustub avaldajaga, kuna puudutatud isik ei märkinud sõnaselgelt, mille eest ta tasub ja kompromissis kokkulepitud osamakse summade tasumist võis aimata ainult osaliselt ning puudutatud isik ei pidanud kinni kompromissis märgitud summade tasumise tähtaegadest, siis korteriühistu arvestas korteriomaniku poolt laekuvad summad kohtulahendiga väljamõistetud summade katteks VÕS § 88 lg 8 alusel. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Antud juhul leiab kohus perioodil november 2016 - september 2019 esitatud arved ning avalduses toodud maksmiste arvestuse alusel on põhjendatud avaldus summas 2490,60 eurot. Avaldaja on teinud arvestused võlgnevuse katteks vastavalt seadusele. Puudutatud isikul on maksete tegemisel võimalus märkida kui suures summas ja mille eest makstakse, seda enam, 5 2-19-13341 kui makse on sooritatud arvel märgitud summas, võib jääda arusaamatuks, kui palju on tasutud võlgnevust ja kui palju on jooksva arve alusel. Kohus möönab, et kui on eelnev kokkulepe võlgnevuse tasumiseks võib see tekitada segadust. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 2490,60 eurot ja alates 31.08.2019 viivised 0,022% viivitatud summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 650 eurot. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud 50 eurot riigilõivu ja õigusabikulud 600 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 17 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Avalduse kohaselt on avaldajal kulunud kokku 5 tundi, summas 600 eurot. Kohus nõustub, et tunnihinna (100 eurot + käibemaks) on esitatud avalduse kohaselt mõistlik. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Tegemist tavalise võlgnevusega, avaldaja esindaja on õigusteadmistega isik, seega leiab kohus, et mõistlik on ajakuluks 3,5 tundi summas 420 eurot koos käibemaksuga. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabi kulud summas (420+50) 470 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puuduta6 2-19-13341 tud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 470 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 7