← Eesti

1-14-10985/98

Obsah (5)§ 75§ 78§ 65§ 114§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2020, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-10985 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Eilonen Tõlk Regina Laiapea Krimina

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; - ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4 ja 7 alusel määrata Aleksandr Tšaštšinile käitumiskontrolli ajaks lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates katseaja algusest; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata.

§ 78

p 2 alusel hakata Aleksandr Tšaštšini katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest. Katseajaks määrata Aleksandr Tšaštšin Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus edastada Aleksandr Tšaštšinile, prokurörile, Tartu Vanglale ja Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 22. aprill 2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10985 tunnistati Aleksandr Tšaštšin süüdi karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Aleksandr Tšaštšinile Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2006 otsusega

§ 114

p 1 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta 2 kuu 8 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 2 kuud 8 päeva vangistust. Vangistuse kandmise aja hulka arvati Aleksandr Tšaštšini eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti

  1. juuli
  2. Kohtuotsus jõustus
  3. mail
  4. Tartu Vangla esitas
  5. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtule materjalid Aleksandr Tšaštšini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalide kohaselt lõppeb Aleksandr Tšaštšini vangistus
  6. oktoobril
  7. Tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise võimalus avanes

§ 76lg 2 p 1 alusel 4.

septembril 2018 ning Tartu Maakohtu

  1. oktoobri 2018 määrusega jäeti ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Määrus jõustus
  2. oktoobril 2018.

§ 76

lg 2 p 2 alusel avanes tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise võimalus

  1. jaanuaril
  2. Vanglast edastatud materjalidele on lisatud Aleksandr Tšaštšini avaldus, mille kohaselt ei taotle ta kaitsja osavõttu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamise kohtuistungist. Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksandr Tšaštšini üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 15% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 29%. Vangla ei toeta Aleksandr Tšaštšini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kui kohus peab võimalikuks süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata Aleksandr Tšaštšinile käitumiskontroll 2 aastaks ning määrata talle lisakohustused mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle 2 nädala jooksul vanglast vabanemisest 2

(5)alates ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhoolajalt vastavat luba saamata. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku arvamuse, milles ei toeta Aleksandr Tšaštšini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokurör leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kuigi süüdimõistetu puhul esineb ka positiivseid asjaolusid, näiteks sotsiaalprogrammi läbimine ja osalemine tööhõives, ei kaalu need siiski üles negatiivseid asjaolusid. Kohtuistungil 28. jaanuaril 2020 Aleksandr Tšaštšin soovis vabaneda tingimisi enne tähtaega ning kinnitas, et on valmis täitma sellega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Ta kinnitas, et töötab vanglas ning ei suhtle teiste vangidega. Tal on elukaaslane, kes teda ootab ning kes on teda vanglas külastanud. Vabanedes saab ta asuda tööle samasse firmasse, kus töötas enne vangistust. Kohtu seisukoht

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Aleksandr Tšaštšin kannab liitkaristust muu hulgas tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Praeguseks on tal kantud enam kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, samuti on ta karistust kandnud enam kui neli kuud. Seega on täidetud formaalne eeldus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Lisaks sellele tuleb kohtul aga kontrollida ka sisulisi eeldusi tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Sisuliste eeldustena tuleb kohtul

§ 76

lg 4 kohaselt arvestada süüdlase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Tšaštšinil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Esmalt karistati teda 2006. a 13aastase vangistusega. Selle vangistuse kandmiselt vabastati ta 2013 novembris tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 2018 jaanuari lõpuni. Ligikaudu 6 kuud pärast katseaja algust pani süüdimõistetu aga toime uue kuriteo, mistõttu kannab praegu liitkaristust kohtuotsuste kogumis. Seega on selge, et varasemalt ei ole Aleksandr Tšaštšin osanud hinnata tema suhtes riigi poolt üles näidatud usaldust ning temale antud võimalust kanda oma karistust vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna, kuna on tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal pannud toime uue kuriteo. Aleksandr Tšaštšin kannab kohtuotsuste kogumis karistust mõrva, varguste ning grupis toime pandud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Süüdimõistetu enda sõnul on tema varasema õigusvastase käitumise põhjuseks olnud eelkõige teiste isikute mõju, samuti nooruse rumalus. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, võib põhjuseks pidada ka majandusliku kasu teenimise eesmärki ja alkoholi tarvitamist. Kuigi viimati on teda 3

(5)karistatud narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest, ei ole andmeid, et süüdimõistetul oleks ka endal probleeme narkootiliste ainete tarvitamisega. Süüdimõistetu sõnul on ta praeguseks katkestanud suhtlemise varasema kriminaalse tutvusringkonnaga, on õppinud enesekehtestamist ning suudab kriminaalsetele kontaktidele ei öelda. Vabaduses on tal peamiseks motivaatoriks ja toeks elukaaslane, kes ei andestaks talle, kui ta paneks toime uue kuriteo. Lähedastena on tal vabaduses lisaks elukaaslasele veel tädi ja vanaema, kelle juurde ta soovib vabanemisel elama asuda ning kes on nõus teda vajadusel ka materiaalselt toetama. Samuti on süüdimõistetul vabanemisel olemas kindel töökoht ning ta on osalenud tööhõives vangistuse kandmise ajal, tema vabanemisfondi on kogunenud enam kui XXX eurot. Eelmise vangistuse kandmise ajal läbis süüdimõistetu joovastisõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi „12 sammu“, sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ning osales anonüümsete alkohoolikute tugigrupis. Varasema tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaks katseajaks määrati talle alkoholi tarvitamise keeld ning teadaolevate andmete kohaselt tal nimetatud keelu rikkumisega probleeme ei esinenud. Alkoholijoove on varasemalt mõjutanud ka süüdimõistetu vägivaldset käitumist, mida kainelt täheldatud ei ole. Süüdimõistetu ise mõistab alkoholi tarvitamise ja õigusvastase käitumise seost ning on enda sõnul pärast eelmist vangistust alkoholi tarvitamisest hoidunud, samuti on läbinud käesoleva vangistuse jooksul uuesti sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Programmi läbiviija hinnangul oli süüdimõistetu motiveeritud programmis kaasa töötama, arutlema ja ennast analüüsima, tõi adekvaatseid näiteid elust, seostas materjali ning lõi uusi järeldusi. Tema areng oli programmi jooksul positiivne. Süüdimõistetu enda sõnul oli ta otsuse muutumiseks vastu võtnud juba enne programmis osalemist, programm oli lihtsalt heaks lisatoeks. Süüdimõistetu sõnul on ta vanuse ja vangistuses taasühiskonnastavates tegevustes osalemisega omandanud uusi probleemilahendusoskusi, vähenenud on tema agressiivsus, paranenud on enesevalitsus ja analüüsivõime. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole süüdimõistetul vangistuse ajal ilmnenud impulsiivsuse ilminguid, ta on olnud rahulik, käitunud probleemideta ning suhtunud ametnikesse viisakalt. Kuigi tal on vangistuses üks kehtiv distsiplinaarkaristus, ei ole kohtu hinnangul tegemist väga tõsise rikkumisega ning vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu üldiselt olnud vanglas distsiplineeritud. Seetõttu tuleb tema käitumist vanglas lugeda üldiselt positiivseks. Vabaduses soovib ta elada seaduskuulekalt, luua pere ning toetada lähedasi, milliste eesmärkide täitmist toetavad ka tema vabastamisjärgsed elutingimused. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul piisavalt alust arvata, et praeguseks ärakantud karistusaeg on süüdimõistetule vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud, tema jätkuvate kuriteoriskidega on võimalik edasi tegeleda ka vabaduses ning tema edasine vangistuse kandmine ei ole enam vajalik. Kuigi süüdimõistetu on pannud toime rasked kuriteod, on kohus seisukohal, et see asjaolu ei ole määrava tähtsusega ega sedavõrd kaalukas, et välistada tema ennetähtaegset vabastamist. Tegude raskusega on arvestatud juba temale karistust mõistes. Samuti ei saa tema ennetähtaegset vabastamist välistada varasema katseaja ebaõnnestumise tõttu. Praeguseks on süüdimõistetu viibinud vangistuses ligikaudu viis ja pool aastat ning tema käitumine vanglas ja tema poolt avaldatu annab kohtule piisavalt alust arvata, et ta on vangistuse ajal oma varasemat väärkäitumist ja selle mõjureid analüüsinud, on motiveeritud jätkama oma elu vabaduses õiguskuulekalt ning suudab järgida ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Individuaalse täitmiskava kohaselt ei ole enam ette nähtud tegevusi, mis oleksid süüdimõistetule jätkuvas vangistuses vajalikud ning aitaksid tema kuriteoriske maandada. Tema vabastamist toetavad ka elutingimused vabaduses. Seetõttu leiab kohus, et lisaks formaalsele eeldusele on täidetud ka sisulised eeldused süüdimõistetu 4
(5)ennetähtaegseks vabastamiseks ning ta tuleb temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse süüdlasele ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Aleksandr Tšaštšini ärakandmata karistusaeg on ennetähtaegsel vabastamisel pikem kui kuus kuud. Seega tuleb talle kohaldada katseaega ärakandmata karistusaja ulatuses. Käitumiskontrolli peab kohus põhjendatuks kohaldada Aleksandr Tšaštšinile seaduses ettenähtud maksimaalse tähtaja ulatuses, s.o allutada ta käitumiskontrollile 2 aastaks määruse jõustumisest alates. Pikem käitumiskontroll on vajalik, et tagada süüdimõistetule pikemaajalisem kriminaalhooldusametniku poolne järelevalve ja tugi vabaduses hakkamasaamiseks ning kuriteo riskiteguritest hoidumiseks. Käitumiskontrolli ajal peab süüdimõistetu järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning lisaks peab kohus vajalikuks määrata talle

§ 75

lg 2 p-des 2, 4 ja 7 sätestatud lisakohustused mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle või võtta end töötuna arvele ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Lisakohustuste määramine on vajalik süüdimõistetu õigusvastase käitumise ohu maandamiseks, kuna just alkoholi tarvitamine, teiste isikute poolne negatiivne mõjutatavus ning majanduslikud põhjused on olnud varasemalt tema õigusvastase käitumise soodusteguriteks. Seega aitaks lisakohustuste määramine süüdimõistetut distsiplineerida ning maandada samas ka ohtu uute kuritegude toimepanemiseks. Tööle asumine aitaks tagada ka süüdimõistetu mõtestatud tegevusega hõivatust ning vähendada seega riski alkoholi tarvitamisega jätkamiseks ja õigusvastaseks tegevuseks. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et on põhjendatud Aleksandr Tšaštšin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, määrata talle katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ning allutada ta 2 aastaks käitumiskontrollile koos kohustusega järgida eelnimetatud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Peet Teidearu 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.