lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.
ÄS § 206 lg 1 II lause kohaselt ei või likvideerijaks olla füüsiline isik, kes ei või 2 olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 kohaselt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja palub määrata likvideerijaks Juta Lutsu. Juta Luts on 15.01.2020 allkirjastanud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks. CV-st nähtub, et tal on majandusalane kõrgharidus ning pearaamatupidaja ja finantsjuhi kogemus. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et Juta Luts ei vastaks likvideerijale esitatavatele nõuetele või ei oleks võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Puudutatud isiku likvideerijaks tuleb määrata Juta Luts. 7.
Seetõttu on likvideerijal aruandluskohustus kohtu ees. 8.
lg 6 I lause, § 173 lg-te 1, 4 alusel tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. 9.
lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja tasunud riigilõivu 275 eurot.
Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv 50 eurot. 10.
lg 1 p 1 ja lg 4 ning avaldaja taotluse alusel tuleb avaldajale tagastada enam tasutud riigilõiv 225 eurot. 11.
lg 1 alusel määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kuna senini juriidilisel isikul seaduslik esindaja puudus, tuleb määruse kättetoimetamisega kohtu määratud isikule lugeda määrus kätte toimetatuks ka juriidilisele isikule (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve, I. Järvekülg jt. Tallinn 2018, lk 828). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.