Obsah (5)

§ 131§ 132§ 8§ 119§ 130

Tsiviilasi nr 2-19-11685 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-11685 Tsiviilasi

) §131 lg 1 p 61 sätetega, mille tulemusena on õigusvastaselt rikutud võlgniku õigusi, peetud kinni osa sissetulekust, mille arestimine ei ole seadusega lubatud või on lubatud vaid erandlikel asjaoludel ja seega tuleb avaldaja kaebuste osas tehtud otsus tühistada. 4. Avaldaja leiab, et otsus tuleb tühistada juba põhjusel, et kohtutäitur oleks pidanud igat kaebust läbi vaatama üksikult ja tegema ka iga kaebuse osas eraldi otsuse. Kohtutäitur ei ole põhjendanud, miks ta peab pea 10 aastat kestnud täitemenetluse tulemuse ja veidi üle 3 aasta kestnud täitemenetluse tulemuse tõttu ühte moodi põhjendatuks arestida võlgniku töövõimetoetus, mis

§ 131lg 1 kohaselt ei ole arestitavaks sissetulekuks.

1. Kohtutäitur on arestinud kõigis kolmes täitemenetluses avaldaja sissetuleku, milleks on töötasu S. T. Ü. s, mille arvelt peetakse kinni märkimisväärne osa ja täidetakse sissenõudjate nõudeid, seega on sissenõude pööramine avaldajale määratud töövõimetoetusele täielikult põhjendamatu ja õigusvastane.
2. Töövõimetoetus on avaldajale määratud tema tervislikust seisundist tuleneva töövõimelanguse tõttu selleks, et toetada käimist tööl. Kohtutäitur ei ole teinud mingit analüüsi, mille tulemusel saaks öelda, et avaldaja töövõimetoetuse arest on õiglane või üldsegi lubatud. Töövõimetoetuse arest on erandlik toiming, mille tegemiseks peavad olema mõjuvad põhjused. Samuti peab kohtutäitur enne töövõimetoetusele sissenõude pööramist kuulama võimalusel ära võlgniku. Töövõimetoetuse 50%-line kinnipidamise määr on täielikult põhjendamatu.
3. Lisaks leiab avaldaja, et kohtutäitur on jätnud põhjendamata kaebused selle kohta, et sissetuleku arestimise aktid ei vasta

sätetele ja rikuvad võlgniku kaebeõigust seoses sellega, et aktides sisalduv sissenõutav summa ei võimalda üheselt aru saada sissenõutavate summade kujunemisest ega võimalda hinnata sissenõutavate summade suuruse õigsust. Kohtutäitur on 22.07.

1. a otsuses on jätnud avaldaja kaebused selles osas tähelepanuta ja lahendamata.
2. Avaldaja palub tühistada kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei 22.07.
3. a otsuse täiteasjades nr XXX , XXX ja XXX . KOHTUTÄITURI VASTUS (tl 38-45, 75-77)
4. Kohtutäitur leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebus rahuldamata.
5. Kohtutäitur on teinud kindlaks, et avaldaja sissetulekuks on S. T. Ü. st saadav brutotöötasu keskmiselt 837 eurot, mis teeb keskmiseks netopalga suuruseks 745,50 eurot ning töövõimetoetus 235,80 kuni 243,44 eurot kuus, mis teeb keskmiselt 239,62 eurot kuus. Seega on avaldaja keskmine summaarne sissetulek 985,12 eurot kuus. Vaidlustatud sissetuleku arestimiste alusel peetakse võlgniku töövõimetoetusest kinni 50%, so keskmiselt 119,81 eurot kuus. Töötasust peetakse kinni 64,91 eurot, millele lisandub kaks kolmandikku (2/3) 422,10 eurot ületavast töötasu osast, so keskmiselt 280,51 eurot kuus. Kinnipidamiste 2 tagajärjel on võlgnikule kasutada jääv sissetulekute osa keskmiselt 584,8 eurot (so 985,12 119,81 - 280,51) kuus.
6. Kohtutäituri hinnangul ei riku sissetulekute arestimine avaldaja õigusi. Avaldajale igakuiselt jääv sissetulekute osa (so 584,8 eurot) ületab kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust (so 540 eurot) ning vastab

§ 132lõikes 1 toodud alammäärale.

1. Kohtutäitur leiab, et on lubatud arestida võlgniku sissetulekud selliselt, et osa kinnipidamisele kuuluvast võlgniku summaarsest sissetulekust peetakse kinni töötasust ja teine osa töövõimetoetusest. Võlgniku rahaline olukord ei muutu sellest kas kinnipidamisele kuuluv osa peetakse kinni täies ulatuses töötasust või osaliselt töötasust ja osaliselt töövõimetoetusest.
2. Avaldaja seisukoht, et tema töövõimetoetuse arestimine pole lubatud, on ekslik.

§ 131

lg 2 näeb ette kolm eeldust sellisele sissetulekule sissenõude pööramiseks: esiteks on vajalik sissenõudja avaldus, teiseks peab senine täitemenetlus olema ebaõnnestunud või ebaõnnestumas ja kolmandaks peab sissenõude pööramine olema õiglane. Sissenõudjate sellekohaseks avalduseks võib lugeda ka täitmisavalduse esitamist, milles kajastub sissenõudja soov võlgniku varadele ja sissetulekutele (rahalised nõudeõigused) sissenõude pööramiseks. Kohtutäituri hinnangul ei ole käesoleval juhul isegi küsimust, et täitemenetlused, milles on teostatud vaidlustavad arestimistoimingud, on ebaõnnestunud. Üks Bigbank AS-i (sissenõudja) kasuks toimuvatest täitemenetlustest (XXX ) on algatatud 27.08.2009. a ja teine (XXX) 24.05.2010. a. Nendes kahes asjas on rahuldamata nõuete jääk käesoleva vastuse koostamise seisuga 7361,95 eurot, sisse on nõutud aga vaid 2491,68 eurot.

§ 8

lg 2 kohaselt täidab kohtutäitur rahalisi nõudeid, välja arvatud lapse elatisnõuded, nende täitmisele esitamise järjekorras. Seega Lowell Eesti AS-i (sissenõudja) nõude täitmisega (04.03.

1. a algatatud täitemenetlus nr XXX ) saab kohtutäitur alustada alles siis, kui on täidetud eesolevad Bigbank AS-i nõuded. Sellises olukorras sissenõudja õigustatud huvide kaitseks ja riiklikult tunnustatud täitedokumendist tuleneva sissenõudja nõude rahuldamiseks peab kohtutäitur vältimatult vajalikuks pöörata sissenõuet ka avaldaja töövõimetoetusele.
2. Kohtutäitur peab oluliseks, et arestitud oleksid nii avaldaja töötasu kui ka avaldaja töövõimetoetus.

§ 119

lg-st 1 tulenevalt on sissenõudjate õigustatud huvide kaitse seisukohast oluline, et kohtutäitur saadaks rahalise nõude arestimise akti kõikidele võlgniku suhtes kohustatud isikutele (antud juhul tööandjale ja Töötukassale). Vastupidisel juhul, kui kohtutäitur arestib näiteks ainult võlgniku töötasu, võib juhtuda, et võlgniku töövõimetoetuse arestib teine kohtutäitur. Kui seejärel võlgnik kaotab tööd ja töötasu arestist laekumine lõpeb ja jääb raha saama üksnes töövõimetoetuse arestinud kohtutäitur. AVALDAJA SEISUKOHT KOHTUTÄITURI VASTUSELE (tl 49-53) 15. Avaldaja jääb oma seisukohtade juurde ja leiab, et töövõimetoetust ei saa arestida.

§ 132

lg 3 järgi on kohtutäituril õigus arestida vaid mittearestitava sissetuleku osast 2/3 osas. Arvestades, et avaldaja keskmine sissetulek on kohtutäituri selgituste kohaselt 985,12 eurot so töövõimetoetus ja netotöötasu kokku, saab täitur arestida vaid 2/3 445,12 eurost, mis on mittearestitavat 540 eurot ületav osa. Seega saab täitur arestida kokku 296,74 eurot ja avaldajale peab kätte jääma vähemalt 688,38 eurot ehk siis on täitur ebaseaduslikult arestinud avaldaja sissetulekust enam kui 104 eurot seadusega lubatust enam. SISSENÕUDJA BIGBANK AS-i SEISUKOHT KAEBUSELE (tl 57-61)

1. Sissenõudja on seisukohal, et avaldaja kaebus on alusetu ja ebaproportsionaalne ning leiab, et kuna võlgniku suhtes on käimas kolm täitemenetlust, sissenõue pöörati võlgniku sissetulekule ei tundu otstarbekas lahendada võlgniku kaebust mitme erineva otsusega.
2. Sissenõudja Aktsiaselts Lowell Eesti kaebusele seisukohta ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED 3
3. Kohus on seisukohal, et avaldaja kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4. Kohtule esitatud kaebuse asjaoludest nähtuvalt on avaldaja seisukohal, et - töövõimetoetusele ei saa sissenõuet pöörata (

§ 131

lg 1 p 61) ning kohtutäitur ei ole põhjendanud

§ 131lg 2 kohaldamise eelduseid.

- kohtutäitur oleks pidanud lahendama avaldaja 15.06.

1. a kaebused (tl 19-27) täiteasjades nr XXX , XXX ja XXX eraldi otsustega. - 05.06.
2. a arestimise aktid (tl 13-18) ei vasta

sätetele, kuna ei võimalda üheselt aru saada sissenõutavate summade kujunemist ning kohtutäitur on 22.07.

1. a otsuses jätnud avaldaja kaebused selles osas lihtsalt tähelepanuta ja lahendamata.
2. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja suhtes on kohtutäitur Oksana Kutšmei juures käimas kolm täitemenetlust (XXX , XXX ja XXX ), mis on algatatud 2009, 2010 ja 2016 sissenõudjate täitmisavalduste ja kohtulahendite alusel ning avaldajale on 05.06.
3. a. sissetuleku (töövõimetoetuse) arestimise aktid nendes menetlustes kätte toimetatud.
4. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur 05.06.
5. a arestimise aktidega täiteasjades nr XXX , XXX ja XXX (tl 13-18) arestinud avaldaja töövõimetoetuse 50% ulatuses. Avaldaja on esitanud kohtutäiturile 15.06.
6. a igas täiteasjas (nr XXX , XXX ja XXX ) (tl 19-27) eraldi kaebuse, paludes arestimise akt tühistada ning vabastada töövõimetoetus arestist. 22.07.
7. a otsusega (tl 9-12) on kohtutäitur jätnud täiteasjades nr XXX , XXX ja XXX esitatud kaebused rahuldamata.
8. Kohus ei nõustu avaldajaga, et töövõimetoetusele ei saa sissenõuet pöörata, kuna

§ 131

lg 1 näeb ette võlgniku sissetulekute loetelu, millele saab erandjuhul sissenõude pöörata (p 61 töövõimetoetus).

§ 131

lg 2 sätestab, et juhul, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib

§ 132

lg 1 punktides 6–8 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära. 23.

§ 131

lõike 2 kohaldamiseks on vaja sissenõudja avaldust, senine täitemenetlus peab olema ebaõnnestunud või eeldatavasti ebaõnnestumas ja sissenõude pööramine peab olema õiglane. Võimaluse korral on

§ 131lg 2 teise lause kohaselt ette nähtud ka võlgniku ärakuulamine.

24. Kohus, arvestades kaebuses esitatud asjaoludega ning hinnates kohtutäituri tehtud toiminguid, on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole

§ 131lg 2 kohaldamise eelduseid täidetud.

Sissenõudja avalduse osas on kohtupraktikas leitud, et tarvis ei ole uut avaldust vaid piisab algsest täitmisavaldusest kui seal on märgitud, et soovitakse sissenõude pööramist võlgniku nõudeõigustele. Ajalist piiri, millal saab lugeda täitemenetluse võlgniku suhtes ebaõnnestunuks, ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata. Kohtupraktikas on leitud, et üldise kriteeriumina tuleks lähtuda mõistlikust ajast. Kohus leiab, et ebaõnnestumise hindamisel tuleb lähtuda igast konkreetsest täiteasjast. 25. Kohtutäituri 22.07.2019. a otsusest (tl 9-12) nähtuvalt on ta selgitanud kaua igas täiteasjas menetlus on käinud ning kas ja kui suures ulatuses on selle aja jooksul suudetud nõudest rahuldada. Kohus leiab, et kahtlemata tuleb täiteasja ebaõnnestumise hindamisel arvestada nõuete menetlemise aega, mis on üks

§ 131

lg 2 kohaldamise eeldusi (sissenõudmine on ebaõnnestunud või eelduslikult ebaõnnestub) ning ka nõude rahuldamise ulatust, kuid samas ei näita menetlemise aeg ja rahuldamise ulatus eraldivõetuna midagi täpsemat konkreetse võlgniku majandusliku seisundi või muu olukorra kohta. Selleks, et hinnata kas ja millises ulatuses oleks töövõimetoetusele sissenõude pööramine põhjendatud, tuleks kohtutäituril hinnata kõiki asjaolusid tervikuna. Kohtutäituril on

§ 131lg 2 kohaselt võimalus enne otsuse tegemist võlgnik ära kuulata.

Kuigi võlgnikul lasub kohustus tuua välja asjaolud, mis võivad muuta arestimise ebaõiglaseks, tuleb talle anda võimalus seda teha, mida praegusel juhul tehtud ei ole. Kohtutäitur ei ole ka põhjendanud, miks ei olnud avaldajat võimalik enne arestimise aktide koostamist ära kuulata.

1. Riigikohus on leidnud, et kui seadus kehtestab kohtutäiturile kaalutlusõiguse, tuleb kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuses näidata põhjendused selle kohta, kuidas kaalutlusõigust 4 sisustati (vt Riigikohtu
2. detsembri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 23 ja 25).
4. Kohtutäituril tuleb kaaluda täitetoimingu tegemisel kõikides täiteasjas eraldi

§ 131lg 2 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid.

Kohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest ega ka 22.07.2019, a otsusest, millistele argumentidele tuginedes on kohtutäitur leidnud, et igas konkreetses täiteasjas on töövõimetoetusele sissenõude pööramine sellises ulatuses põhjendatud (kõigis täiteasjades 50% ulatuses). Seega leiab kohus, et kohtutäitur on kaalutlusotsustuse tegemisel rikkunud asjaolude väljaselgitamise ja põhjendamise kohustust.

1. Kuigi seadusest ei tulene kohtutäiturile kohustust kaebusi eraldi otsustega lahendada, nõustub kohus siinkohal avaldajaga, et antud juhul tuleks kohtutäituril lähtudes täiteasjapõhise lahendamise loogikast kaalutlusõiguse rakendamisel, lahendada iga kaebus eraldi otsusega. Samas ei ole kaebuste ühe otsusega lahendamine iseenesest tühistamise aluseks.
2. Avaldaja leiab, et 05.06.
3. a arestimise aktid (tl 13-18) ei vasta

sätetele, kuna ei võimalda üheselt aru saada sissenõutavate summade kujunemist ning kohtutäitur on 22.07.

1. a otsuses jätnud avaldaja kaebused selles osas lihtsalt tähelepanuta ja lahendamata.
2. Kohus nõustub avaldajaga selles osas, et kohtutäitur on jätnud otsuses avaldaja vastuväiteid arestimise aktide nõuetele vastavuse osas käsitlemata. Samas ei nõustu kohus sellega, et arestimise aktis peaks olema kajastatud sissenõutava summa kujunemine. Kohtutäiturimäärustiku § 20 lg 2 kohaselt peab kohtutäitur ametitoimingute vormistamisel kasutama määruse lisades 5-44 olevaid aktivormide tekste ning vajaduse korral võivad kohtutäiturid lisada aktivormidele täiendavat teavet täitemenetluste kohta. Aktivormi teksti kohaselt peab seal olema muuhulgas kajastatud nõude suurus ja kui palju sissetulekust kuulub kinnipidamisele. 05.06.
3. a sissetuleku arestimise aktidest (tl 13-18) nähtuvalt on seal märgitud töövõimetoetusest arestimisele kuuluva summa suurus (nr täiteasja nr XXX puhul on 4092,90 euro ulatuses) ning võlgniku töövõimetoetusest igakuiselt kinnipidamisele kuuluv osa.
4. Avaldaja on kohtule esitatud seisukohas (tl 50) juhtinud kohtu tähelepanu ka sellele, et kohtutäitur ei ole arestimisel arvestanud

§ 132lg-s 3 sätestatuga.

Kuigi avaldaja ei ole oma kaebustes täiturile ega ka kohtule viidanud

§ 132

lg-le 3, märgib kohus selgituseks, et kohtutäituril on seaduse mõtte kohaselt õigus täiendavalt võlgnikult nõuete täitmiseks kinni pidada kuni 20% (

§ 132lg 12) palga alammäärast.

32. Võlgnikul on kohustus täiturit teavitada asjaoludest, mis võivad anda aluse osa sissetulekust arestimata jätta. Ka Riigikohus on leidnud, et kohtutäitur saab

§ 130

jj järgseid piiranguid täitemenetluses arvestada üldjuhul vaid võlgniku sellekohase avalduse alusel, sest enne arestimist ei ole kohtutäituril üldjuhul teavet, millist liiki sissetulekuid võlgnik saab ja kas tal on ka nt ülalpeetavaid (vt ka 3-2-1-110-16, p 17).

1. Kuna antud juhul jättis kohtutäitur arestimise põhjendamata, kohustab kohus kohtutäiturit 22.07.
2. a. otsuse tühistamisel läbi viima täitetoimingut, millega kohtutäitur peab avaldaja kaebused uuesti läbi vaatamata. Kohtutäituril tuleb kaebuste uuel läbi vaatamisel võtta seisukoht kõigi avaldaja poolt kaebuses esitatud vastuväidete kohta.
3. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kuna kohtutäitur on rikkunud täitetoimingu tegemisel (töövõimetoetuse arestimisel) põhjendamise kohustust, tuleb kohtutäituri 22.07.
4. a otsus täiteasjades nr XXX , XXX ja XXX tühistada ning kohustada kohtutäiturit M. P. e 15.06.
5. a kaebuseid täiteasjades nr XXX , XXX ja XXX uuesti läbi vaatama. Menetluskulud
6. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades 5 õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
7. Kohus, arvestades kaebuse aluseks olevaid asjaolusid ja seda, et kohtutäitur on põhjustanud menetluse täitetoimingu põhjendamata jätmisega, tuleb menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta kohtutäituri kanda.
8. Kuivõrd avaldaja ei ole kohtu antud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja esitanud määrab kohus TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks toimiku materjalide alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 10 järgi tasutakse kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Avaldaja on riigilõivu tasunud.
9. Seega tuleb kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista avaldaja menetluskulude katteks tasutud riigilõiv 15 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 6