2-19-15034/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-19-15034 Tsiviilasi OÜ Toomemaa hagi Alina Gorjunova vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 39007 eurot 87 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Toomemaa; registrikood 10851696; asukoht Tähe tn 127a, Tartu linn, Tartu linn, 50113, Tartu maakond. Hageja lepinguline esindaja: Johannes Moor; e-post johannes@magis.ee Kostja: Alina Gorjunova; isikukood XXX; elukoht XXX; epost XXX Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada OÜ Toomemaa hagi Alina Gorjunova vastu võla väljamõistmiseks tagaseljaotsusega osaliselt.
4. Mõista Alina Gorjunovalt (Gorjunova) OÜ Toomemaa kasuks Alina Gorjunova poolt XX.XX.XXXX. a OÜ-le Sevenoil Est antud võlatunnistuse ning OÜ Sevenoil Est ja OÜ Toomemaa vahel sõlmitud nõude loovutamise kokkuleppe alusel välja: 2.
5. 37 152 eurot ja 66 senti (sealhulgas põhivõlg 27 752 eurot 13 senti, intress 9 035 eurot 57 senti ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
6. septembrist 2019 kuni
7. novembrini 2019 summas 364 eurot 96 senti); 2.
8. viivis tasumata põhivõlalt alates
9. novembrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
11. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12. Jätta menetluskulud Alina Gorjunova kanda.
13. Mõista Alina Gorjunovalt (Gorjunova) OÜ Toomemaa kasuks välja menetluskulude katteks 1360 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend) eurot.
14. Mõista Alina Gorjunovalt (Gorjunova) OÜ Toomemaa kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on
15. novembril
16. a andnud nõusoleku kõigi nõuete osas tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale e-toimiku vahendusel kätte toimetatud
17. oktoobril
18. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt on kostja XX.XX.XXXX. a väljastanud OÜ-le Sevenoil Est võlatunnistuse, mille kohaselt on kostja tunnistanud oma võlgnevust OÜ Sevenoil Est ees summas 52’087 eurot. OÜ Sevenoil Est teavitas
19. detsembril
20. a kostjat, et OÜ Sevenoil Est on kõik kostja vastu suunatud nõudeõigused loovutanud hagejale. Hageja on saatnud
21. märtsil
22. a kostjale e-kirja, milles on hageja pööranud kostja tähelepanu hageja õigusjärglusele ning kostja võlgnevusele. Kostja ei ole sellele vaatamata võlgnevust tasunud. Hageja võib seega nõuda kostjalt võlatunnistuse ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 järgi 27 752,13 euro tasumist. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlatunnistuse punkti 1.4 kohaselt kohustatud tasuma võlgnevuselt intressi 8% aastas, intressinõude suuruseks hagi esitamise seisuga on kokku 9035,57 eurot. Hageja võib seega nõuda kostjalt võlatunnistuse p 1.4 ning VÕS § 94 lg 1 ja § 108 lg 1 järgi intressi 9035,57 euro tasumist. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seaduses sätestatud määras. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi saab seadusjärgset viivist nõuda määras, mis on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Samas ei saa VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud viivist välja mõista kindla protsendina, vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud perioodiliselt muutuvas määras (vt Riigikohtu
23. märtsi
24. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p 38). Hageja ei seega nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 järgi seadusjärgset viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni võla tasumiseni määras 8% aastas, vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud muutuvas määras. Hageja võib alates hagi esitamisest
25. septembril
26. a kuni käesoleva otsuse tegemiseni
27. novembril
28. a nõuda kostjalt viivist seega 364,96 (27 752,13 * 8 * 60/365 / 100) eurot ning alates
29. novembrist 2019 kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kuna hagi rahuldamata jätmise ulatus on väga väike, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 1000 eurot ja esindajakulu 600 eurot käibemaksuta. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kostja vastu hagi võlatunnistusest tuleneva võla väljamõistmiseks. Hageja jaoks ei ole seega tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades eeltoodut ning asjas esitatud menetlusdokumentide mahtu, on esindaja ajakulu kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud kokku kolme tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta ei ületa keskmist samalaadse õigusteenuse eest makstavat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega põhjendatud. Kuna hageja on hagiavalduse kohaselt käibemaksukohuslane, kuulub hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 järgi hüvitamisele ilma käibemaksuta. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 1360 eurot (1000 + 360). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 1360 eurot. Lähtuvalt hageja taotlusest ja TsMS § 177 lõikest 4 tuleb otsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik