) § 405 lg 1 I lause näeb ette, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes
-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hagihinnast (94,45 eurot, arvestades hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist) lähtudes on antud juhul tegemist lihtmenetluse asjaga.
lg 1 kohaselt võib sellise hagi menetlemisel mh kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (p 5), samuti koguda tõendeid omal algatusel (p 8).
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Hageja palub mõista kostjalt välja üldtingimuste p 7.10 alusel viivise 0,07% päevas. Hageja on hagiavaldusele lisanud 29.11.2016 kinnitatud üldtingimused (tlk 7-15), mis p 10.8 kohaselt jõustuvad ja kehtivad alates 01.01.2017, muutes jõustumisel kehtetuks Elisa Eesti AS tegevdirektori 30.07.2015 korraldusega nr 35 kehtestatud teenuste kasutamise üldtingimused. Kohtule esitatust ei nähtu, et 01.01.2017 jõustunud üldtingimused kehtiksid ka kostja suhtes (VÕS § 37 lg 1, § 13, § 42 lg 1 viimane lause). Lepingute sõlmimise ja ka arve esitamise ajal kehtinud Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste (kinnitatud Elisa Eesti AS tegevdirektori 30.07.2015 korraldusega nr 35; kättesaadavad https://www.elisa.ee/UserFiles/Tugiinfo/2015/07/Elisa-Eesti-ASuldtingimused-joustumisega-01.09.15.pdf) p 7.8 kohaselt on viivisemäär 0,15% päevas. Samuti on liitumislepingu ja osamaksetega vara müügilepingu lisatingimustes märgitud viivisemääraks 0,15% päevas. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt ka Riigikohtu 10.05.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Lepingu sõlmimise ajal (2015. a II poolaastal) oli VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäär 8,05% aastas. Seega ületab nii lepingute lisatingimustes kui kohalduvate üldtingimuste p-s 7.8 sätestatud määr (0,15% päevas ehk 54,75% aastas (365 * 0,15)) kolmekordset seadusjärgset määra (24,15% aastas (8,05 * 3)) ning tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühiseks. Hageja nõuab viivist 0,07% päevas. Riigikohus on leidnud, et viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt ka Riigikohtu 10.05.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, 13). VÕS § 41 alusel tuleb kohaldada seaduses sätestatud viivisemäära. Kohus märgib ka, et isegi kui kostjale kohalduks 01.01.2017 jõustunud üldtingimuste p-s 7.10 sätestatud viivisemäär 0,07% päevas (ehk 25,55% aastas (0,07 * 365)), tuleks seegi hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühiseks, sest ületab kolmekordset seadusjärgset määra (24,15% aastas (8,05 * 3)). Seega on 16.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 9 euro ulatuses – perioodi 19.02.2016–16.08.2019 eest 32,22 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras (8,05% aastas kuni 30.06.2016 ja 8% aastas alates 01.07.2016). Samuti tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt alates 17.08.2019 kuni hagi esitamiseni 28.08.2019 ning
alusel 29.08.–09.10.2019 eest kokku 0,38 eurot ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni Hagi tuleb jätta rahuldamata 16.08.2019 seisuga viivise 19,73 eurot osas (28,73 - 9), samuti alates 17.08.2019 sissenõutavaks muutuva viivise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra. 8. VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudekulu 25 eurot (kolme võlateatiste eest vastavalt 15 eurot, 5 eurot ja 5 eurot). Hagiavaldusel on lisatud 3/4 kostjale adresseeritud 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018 võlanõuded seoses arvega nr 2014551116 (tlk 19-21). VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavaldusest ei ilmne, et kostjaga sõlmitud leping oleks lõppenud. Seega ei ole sissenõudmiskulu 25 eurot nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tsiviilasjas nr 2-18-19432 sama lepingu alusel sama kostja vastu esitatud hagis juba palunud VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel välja mõista sissenõudekulu 25 eurot ning kohus on 09.05.2019 tagaseljaotsusega nõude ka rahuldanud. VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatud piirsummad kehtivad kogu lepingu kohta, mitte iga arve kohta eraldi.
lg 1 järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning
lg 2 järgi ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. 9.
lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust (hagihind 94,45 eurot, hagihind hagi rahuldamise ulatusest lähtudes 43,88 eurot) arvestades tuleb jätta menetluskuludest 47% kostja kanda ja 53% hageja kanda. 10.
lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. 10.1. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (3,5 t, 100 eurot / t, lisandub käibemaks; tlk 2, 24). Riigilõiv 75 eurot on põhjendatud.
Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt Riigikohtu 12.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hagejat esindas
Esindaja tunnitasu 120 eurot (100 eurot + käibemaks) on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hagejale tuleb hüvitada
Esindajal on 1,5 t kulunud dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile ning 2 t hagiavalduse koostamisele ja esitamisele. Kohus peab ajakulu põhjendatuks kokku 20 min ulatuses. Asi ei ole õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest mahukas. Samuti on tegemist trafaretse hagiavaldusega, mille sarnaseid on hageja esindaja esitanud kohtutele kümneid, kui mitte sadu. Mh on hageja sama esindajaga esitanud tsiviilasjas nr 2-18-19432 hagi sama kostja vastu sama lepingu alusel, seega oli esindaja asjaolude ja tõenditega juba varasemalt olulises osas tuttav. Kohus märgib, et menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (
lg 8), hagita menetluses kehtib aga uurimisprintsiip (
lg-d 5 ja 7) (vt nt ka Riigikohtu 08.05.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Eeltoodut arvestades on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 40 eurot (0,33 t * 120 eurot / t). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 47%, seega riigilõivust 35,25 eurot ning lepingulise esindaja kulust 18,80 eurot, kokku menetluskulu 54,05 eurot.
lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. 10.2. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.