Obsah (8)

§ 459§ 657§ 652§ 238§ 442§ 363§ 403§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number Tartu, 13. detsember 2019 2-1

) § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Hagejalt on 25. novembri 2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-16583 kostjate kasuks väljamõistetud elatis 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohtuotsuse tegemise seisuga on hageja kohustatud tasuma elatist ühe lapse kohta 270 eurot, kokku 540 eurot kuus. Lähtuvalt

§ 459

lg-st 1 p-st 1 tuleb kohtul hinnata, kas hagi esitamise ajaks on oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud. Hageja väidab, et tema varaline seisund on oluliselt muutunud. Osalise töövõime tõttu ei ole ta väidetavalt võimeline leidma sobivat tööd, et teenida piisavat sissetulekut. Samuti puudub hagejal muu vara, mille arvelt saaks elatist tasuda. Ainuüksi hageja osaline töövõime ei ole põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Eesti Töötukassa

1. aprilli 2018 otsuses nr XXXXXXXXXXXXX on kirjutatud, et arvestades hageja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime pikemaks kui 2-aastaseks perioodiks raskesti prognoositav. Hagejal on osaline töövõime kuni
2. märtsini
3. Samas on kirjas, et 2 2 hagejal esineb mõõdukas tegutsemispiirang. Hageja osalist töövõimet tuleb hinnata koos tema tegeliku varalise seisundiga. Hageja on
4. aprillil 2019 kogu oma kinnisvara kirjutanud oma ema nimele (tl 128–130). Hageja oleks saanud rahaliste raskuste tõttu oma kinnistud müüa ja sellest saadud vahendite arvelt jätkata lastele elatise tasumist. Hageja on aga kinnistud pahatahtlikult menetluse kestel võõrandanud emale, tekitades sihilikult olukorra, kus tal ei ole ka muud vara, mille arvelt elatist tasuda. Hageja osaline töövõime ei takista tal leidmast endale sobivat töökohta. Seda tõendab ka asjaolu, et hageja on ise väitnud, et teeb juhutöid, millega teenib juhusissetulekuid (tl 2). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja väljaminekud ületavad hageja sissetulekuid (tl 68–79). Hageja väidab, et tema ema aitab tal arveid tasuda. Hageja ei ole nimetatud asjaolu kohta esitanud mitte ühtegi tõendit. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus asjas istungit pidanud, kuigi hageja ei ole seda taotlenud. Maakohus ei ole asja lahendamiseks olulisi asjaolusid välja selgitanud ega tõendeid hinnanud. Kostjate emal on parem varaline seisund, kui hagejal. Maakohus ei ole seda hinnanud. Hageja on töötu, mis on aluseks elatise vähendamiseks. Maakohus ei ole lahendanud hageja taotlust nõuda välja kostjate emalt andmed tema sissetulekute ja väljaminekute kohta. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, kas maakohus on eelmenetluses teinud otsustuse kostjate esindaja poolt esitatud tõendite lubatavuse ja asjakohasuse kohta ega tsiviilasja materjalide juurde võtmise kohta. Kohtuotsusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus on ebapiisavalt hinnanud hageja osalist töövõimetust ja tegutsemispiirangute põhjendusi. Hagejal esinevate piirangutega sobivat tööd ei ole lihtne leida. Otsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes asus maakohus seisukohale, et hageja väljaminekud ületavad sissetulekuid. Kohtuotsus ei vasta

§-s 442 esitatud nõuetele.

1. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Hageja varjab oma tegelikke sissetulekuid, tal on kinnisvara. Hageja ei ole majanduslikult kehvemas olukorras, kui kostjate ema. Hagejal ei ole teisi ülalpeetavaid. Hagejale määratud osaline töövõime ei ole püsiva loomuga. Kostjate emale määratud osaline töövõime aga on püsiva loomuga. Hageja nõudel lisasid kostjad apellatsioonkaebuse vastusele kostjate ema sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavaid dokumendid. Kostjate elukohas on vaja teha sanitaarremonti, ahiküttega korter vajab küttepuude varumist. Veebruarist on kostjate ema kulud kahekordistunud ja kostjate ülalpidamine toimub vara müügist saadud tulust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata (

§ 657lg 1 p 1).

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. 3 3 7.

§ 652

lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata maakohtu otsuses hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus võtab

§ 652

lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse vastusele lisatud kostjate ema pangakontode väljavõtted. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendid on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Ringkonnakohus jätab tsiviilasja materjalide juurde võtmata kostjate poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud Eesti Töötukassa

1. mai 2017 otsuse nr XXXXXXXXXXXXX kostjate ema töövõime hindamise kohta, kuivõrd tõend oli maakohtule juba varasemalt esitatud (tl 32–33). Samuti jätab ringkonnakohus tsiviilasja materjalide juurde võtmata apellatsioonkaebuse vastusele lisatud
2. veebruari 2019 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu ning kinnistusraamatu väljavõtte kinnistu registriosa nr XXXXXXX kohta. Kinnistusraamatu väljavõttest ei nähtu, et hageja oleks kunagi selle omanik olnud. Seega ei ole kostjate poolt esitatud tõendid asjakohased

§ 238lg 1 mõttes.

8. Hageja nõude puhul on tegemist

§ 459

lg-test 1 ja 2 tuleneva nõudega, s.o jõustunud kohtuotsuse muutmise nõudega korduvate kohustuste osas. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid saab

§ 459

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu

1. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Antud vaidluses mõisteti hagejalt kostjate kasuks välja elatis tagaseljaotsusega. Seega ei sisalda tagaseljaotsus asjaolusid, mis olid selle tegemise ajal nõude ning nõude rahuldamise aluseks. Kui kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, on ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks vaja tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu
2. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12). Elatise vähendamise nõude lahendamiseks tuleb analüüsida, kas kostjate igakuised kulud on põhjendatud ja millises ulatuses on hageja võimeline kostjatele elatist tasuma.
3. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks on ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu
4. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14;
5. juuni
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Hagejalt mõisteti
7. novembri 2016 tagaseljaotsusega kostjate kasuks elatis seadusega kehtestatud miinimumulatuses. Kui hageja soovib elatist vähendada, tuleb tal elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et hageja varaline seisund on oluliselt muutunud, hagejale on määratud osaline töövõime, mille tõttu on keeruline leida tööd ning hageja on töötuna arvel. 4 4 Kostjad on hageja lapsed ning hageja on PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 kohustatud kostjatele ülalpidamist andma. Kohtuotsustega väljamõistetud elatist saab

§ 459

lg 1 alusel koosmõjus PKS § 102 lg-ga 2 vähendada muuhulgas ka alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära, kui vastavalt asjaoludele esineb selleks mõjuv põhjus. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanem peab PKS § 102 lg 2 järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellisel juhul võib kohus mõjuval põhjusel alaealisele lapsele elatise välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära, sh võib mõjuvaks põhjuseks olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimumelatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuigi maakohus pole otsuses PKS § 102 lg-le 2 viidanud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist maakohtu otsuse tühistamise alusega. Hageja ei ole tuginenud sellele, et lisaks kostjatele oleks tal olnud veel ülalpeetavaid. Hageja väide, et töövõimetus võib olla elatise alla miinimummäära vähendamise aluseks, on iseenesest õige, kuid ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud juhul ei ole hageja osaline töövõimetus selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis peaks tooma kaasa elatise vähendamise alla miinimumi. Selleks, et otsustada elatise suuruse vähendamine alla kehtiva alammäära, tuleb kohtul hinnata, kas vanem on töövõimetu ning kuidas mõjutab vanema töövõimetus sissetulekut (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-2-09). Hageja väitel on temal esineva töövõime iseloomu tõttu töö leidmine praktiliselt võimatu. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Eesti Töötukassa

1. aprilli 2018 otsuse nr XXXXXXXXXXXXX (tl 5–6) kohaselt esineb hagejal mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades. Ringkonnkohtu hinnangul ei ole apellatsioonkaebuse väide, et selliste piirangutega töö leidmine on praktiliselt võimatu, hageja enda väidetega kooskõlas ning on paljasõnaline. Hageja on ise kinnitanud, et teeb juhutöid (hagiavaldus, tl 2). Samuti on hageja
2. märtsi 2019 menetlusdokumendis kinnitanud, et käib Töötukassa poolt korraldatud ettevõtluskoolitusel (tl 102). Seega ei ole hageja väited töö leidmise võimatuse kohta seonduvalt tema tervisest tulenevate piirangutega eluliselt usutav.
3. Vanema väike sissetulek või selle puudumine ei ole iseenesest elatise vähendamise aluseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu
4. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11;
5. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada. Vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt Riigikohtu
6. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-135-17, p 21.3;
7. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Maakohus tuvastas ja hageja ei vaidle vastu, et hageja võõrandas kogu oma kinnisvara kohtumenetluse jooksul emale (tl 128–130). Olukorras, kus hageja ülalpidamisel on alaealised lapsed, oleks hageja saanud vara võõrandada tasu eest ning saadud tasust ülalpidamiskohustust täita. 5 5 Kostjate poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud kostjate ema pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on kohtumenetluse jooksul läbi kohtutäituri täitnud
8. novembri 2016 tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise kohustuse täies ulatuses, s.o 270 eurot kummalegi kostjale. Seega on ringkonnakohtu hinnangul hageja tegelikult võimeline ülalpidamiskohustust täitma ning ta varjab oma tegelikke sissetulekuid. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga on M.M. saanud täiealiseks ning sellest tulenevalt on hageja ülalpidamiskohustus jooksva elatise näol tema suhtes lõppenud.
9. Iseenesest õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsusest ei selgu, kas maakohus on pidanud kostjate poolt maakohtu menetluses esitatud tõendeid lubatavateks ja asjakohasteks.

§ 238

lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel asinult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

§ 442

lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

§ 442

lg 5 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Seega on põhjendatud apellatsioonkaebuse etteheide maakohtule, et maakohus ei ole lahendanud hageja taotlust nõuda välja kostjate emalt andmed tema sissetulekute ja väljaminekute kohta. Kuigi maakohtu otsusest ei nähtu, kas maakohus on kõik menetlusosaliste esitatud tõendid vastu võtnud ning maakohus ei ole lahendanud hageja taotlust kostjate ema sissetulekute ja väljaminekute tõendite kogumise kohta, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist selliste menetlusõiguse normi rikkumistega, mis tooks kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Hageja taotles temalt väljamõistetud elatise vähendamist, seega tuli temal tõendada oma võimetust kostjaid ülal pidada. 12. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei pidanud maakohus asjas istungit, kuigi hageja ei ole seda taotlenud. Apellatsioonkaebuses ei soovinud hageja enda ärakuulamist kohtuistungil.

§ 363

lg 1 p 4 kohaselt tuleb hagiavalduses muuhulgas märkida, kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja ei ole ei hagiavalduses, ega muudes menetlusdokumentides toonud välja, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja lahendamist kohtuistungil. Kui hageja hagiavalduses ei märgi, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega, eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil (

§ 403lg 3).

Seega oleks maakohus pidanud asja lahendama kohtuistungil. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole aga tegemist sellise menetlusõiguse rikkumisega, mis oleks maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Maakohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses 29. aprilli 2019 määrusega (tl 132). 13. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

Kostjad kinnitasid 25. novembri 2019 menetlusdokumendis, et neil puuduvad menetluskulud. Seega hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 6 6