KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2018, Tallinn Hald

) § 101 lg 6 alusel õiguse politseiametniku väljateenitud aastate pensionile. SKA lõpetas 17.11.2016 otsusega nr 424775/2 XX-le politseiametniku pensioni maksmise alates 01.12.

2. SKA nõudis 24.01.2017 ettekirjutusega nr 7.EM-2/4725 XX-lt tagasi alusetult välja makstud pensioni 9575,39 eurot.

§ 101

lg-te 6 ja 7 alusel kaotas XX alates 01.07.2016 õiguse politseiametniku väljateenitud aastate pensionile. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 31 lg 1 p 2 järgi nõuab hüvitise andja isikult talle rahalise hüvitisena alusetult makstud rahasumma osaliselt või täielikult tagasi, kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud. Kaebajale maksti perioodil 07.07.2016–30.11.2016 pensioni välja alusetult ning see summa tuleb tagastada.

1. SKA jättis 25.04.2017 vaideotsusega nr 1.1-10/13681 XX vaide rahuldamata.
2. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada SKA 24.01.2017 ettekirjutus nr 7.EM-2/
3. 1) Kaebaja ei ole SKA-le teadlikult valeandmeid esitanud ega SKA eest midagi varjanud. SKA viitas 28.01.2016 otsuses üksnes RPKS §-le 46, mille kohaselt peatatakse pensioni maksmine vahi all viibimise või vangistuse ajaks. Kaebaja ei olnud 07.07.2016 avaldust esitades teadlik, et pensioni maksmist reguleerib ka

§ 101lg 6.

SKA oleks pidanud enne pensioni maksmisega jätkamist kaebaja avalduses ja sellele lisatud õiendis märgitud asjaolusid täiendavalt kontrollima ja tegema selle kohta kirjaliku otsuse. SKA ei tuginenud ettekirjutuses asjaolule, et kaebaja ei teavitanud SKA-d pensioni vähendamist tingivatest asjaoludest ning haldusakti hilisem põhjendamine ei ole lubatud. 2)

§ 101lg 8 järgi oli kohus kohustatud kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatama SKA-le asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus 2

§ 101sisu, ei olnud teavitamiskohustus kaebajal, vaid kohtul.

3) SÜS § 31 lg 1 p 2 lauseosa „nõuab rahasumma /…/ osaliselt või täielikult tagasi“ annab SKA-le hüvitise vähendamise otsustamisel kaalutlusõiguse. SKA ei ole kaalunud, millist tähtsust omab kohtu poolt

§ 101

lg-s 8 sätestatud kohustuse täitmata jätmine ja pensioni maksmine kuue kuu vältel. SKA ei ole välja selgitanud kaebaja varalist seisu ja sissetulekuid ega kaalunud, milliseid tagajärgi võib 9575,39 euro tagasinõudmine kaebaja elukorraldusele kaasa tuua. 4)

§ 101

lg 6 on vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 11 ja 32, sest ei anna haldusorganile kaalutlusõigust otsustada pensioni maksmise lõpetamise üle (nt kaaluda karistatu isikut, teenistuses oldud aega, varasemat teenistuskäiku, toimepandud teo asjaolusid, karistuse raskust). Kaebaja oli eeskujulikus teenistuses rohkem kui 30 aastat, pani süüteo toime pärast teenistusest lahkumist ja ei põhjustanud oma teoga riigile mingit kahju (ei tuvastatud, et kaebaja rikkumise tõttu sai kolmas isik juurdepääsu riigisaladusele). Kaalumise võib läbi viia ka seadusandja, kuid enne

§ 101lg 6 kehtestamist ei toimunud mingit arutelu kaalutlusõiguse välistamise proportsionaalsuse üle. Kar

S-s on §-s 241 ettenähtust palju raskemaid kuritegusid, milles süüdimõistetu ei kaota õigust politseiametniku pensionile (nt mõrv).

§ 101

lg 6 on asjassepuutuv, sest ilma selleta ei oleks alust kaebajalt pensionit tagasi nõuda. 8. Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Kaebaja kaotas

§ 101

lg-te 6 ja 7 alusel alates 01.07.2016 õiguse politseiametniku väljateenitud aastate pensionile, seega maksti talle 07.07.2016–30.11.2016 pensioni alusetult. Kaebaja jättis täitmata kuni 01.01.2017 kehtinud RPKS § 25 lg-s 2 sätestatud kohustuse teavitada SKA-d pensioni vähendamist tingivatest asjaoludest. Pole usutav, et kaebaja ei teadnud, et tema pensioni saamise õigust reguleerib lisaks RPKS-le ka

. Kaebaja oli kõrge politseiametnik ja SKA määras talle 2011. a-l pensioni

alusel. 2) Kaebajale pensioni maksmine oli peatatud RPKS § 46 lg 1 alusel kaebaja arestimajas viibimise tõttu. SÜS § 18 lg 2 järgi tekib isikul uuesti õigus hüvitisele pärast hüvitise saamise õiguse peatumise aluse äralangemist. Selle kohta eraldi haldusakti ei tehta. Kuna kaebaja esitas 07.07.2016 avalduse pensioni maksmise jätkamiseks koos õiendiga vangistuses viibimise aja kohta, ei olnud vastustajal vajadust asjaolusid täiendavalt uurida, vaid sai jätkata pensioni maksmist. 9. Tallinna Halduskohus jättis 27.11.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1)

§ 101lg 6 järgi kaotab isik, kes on süüdi mõistetud Kar

S

1. peatükis või
2. peatüki
3. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, õiguse politseiametniku väljateenitud aastate pensionile. See on imperatiivne säte, mis kohustab SKA-d haldusakti kehtetuks tunnistama (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 2). Seega ei olnud SKA-l kohustust kaaluda pensioni maksmise lõpetamisest tulenevaid tagajärgi (HMS § 64 lg 3). Riigikohus on leidnud, et õigus saada pensioni on rahaliselt hinnatav õigus, mis kuulub omandipõhiõiguse kaitsealasse (26.06.2014 otsus nr 3-4-1-1-14, p 88). Kaebaja ei kaota õigust sissetulekule, kuna tal säilib õigus riiklikule vanaduspensionile. Eripension on soodustus ja selle maksmine ei ole põhiseadusest tulenev riigi kohustus. 3

§ 101lg 6 ei ole PS-ga vastuolus.

Kaebaja eeskujulik teenistuskäik ja asjaolu, et tema süüteo tagajärjel ei tekkinud riigile kahju, ei muuda olematuks kuriteo toimepanemise fakti. KarS §-s 241 sätestatud kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on Eesti Vabariigi julgeolek ning süütegu on lõpule viidud riigisaladusele juurdepääsu võimaldamisega. Politseiametnikele kehtestatud nõuete järgi peavad nad olema lojaalsed, ausad ja seaduskuulekad, st neile kehtivad kõrgendatud nõuded (sarnaselt nt kohtunikele – vt kohtute seaduse § 1327 lg 7). Riigivastase kuriteo toime pannud isik ei vasta sellistele nõuetele. Eeltoodu kehtib ka politseiniku eripensioni saavate isikute suhtes. Riigivastased kuriteod kahjustavad avalikku huvi rohkem kui oht, et isik võib toime panna isikuvastase kuriteo. 3) Puuduvad tõendid, et Harju Maakohus oleks kooskõlas

§ 101lg-ga 8 teavitanud SKA-d kohtuotsuse jõustumisest kriminaalasjas nr X-XX-XXXX.

Kaebaja 07.07.2016 avaldusest ei nähtu, millise KarS paragrahvi alusel kaebaja süüdi mõisteti. Seega ei teadnud SKA kaebajale pensioni maksmise jätkamisel, et kaebaja suhtes kohaldus

§ 101lg 6.

Kuna teavitamise kohustus oli kohtul, ei saa kaebajale ette heita RPKS § 25 lg-st 2 tuleneva teavitamiskohustuse rikkumist. 4) Kaebajal puudus alates 01.07.2016 õigus politseiametniku pensionile ja RPKS § 48 lg 1 ning SÜS § 31 lg 1 p 2 ja § 32 lg 1 alusel tuli SKA-l alusetult makstud pension kaebajalt tagasi nõuda. SKA-le saab ette heita haldusmenetluse nõuete rikkumist, sest kaebaja 07.07.2016 avaldusele lisatud õiendit arvestades oleks pidanud välistama, et kaebaja suhtes kohaldus

§ 101lg 6.

See ei too siiski kaasa ettekirjutuse tühistamist, sest see ei mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58). Isegi kui SKA oleks saanud varem teada, et kaebaja suhtes kohaldub

§ 101lg 6, oleks pidanud välja andma samasuguse haldusakti.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 10. XX esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ning tunnistada

§ 101lg 6 PS-ga vastuolus olevaks.

Kaebaja jäi varasemate seisukohtade juurde ja rõhutas järgmist. 1) SKA esitas ettekirjutuse motiivid alles kohtumenetluses ning ei ole teostanud kaalutlusõigust, seega tuleb ettekirjutus tühistada. Halduskohus ei ole neid kaebaja väiteid üldse analüüsinud. 2) Kohus tuvastas valesti asjas tähtsust omavad asjaolud ja kontrollis vale haldusakti õiguspärasust. Vaidluse esemeks on SKA 24.01.2017 ettekirjutus, millega kaebajalt nõuti tagasi väidetavalt alusetult makstud pension, mitte SKA 17.11.2016 otsus, millega kaebajale lõpetati politseiametniku väljateenitud aastate pensioni maksmine. Pensioni maksmise lõpetamiseks puudus SKA-l tõesti kaalumisruum tulenevalt RPKS §-st 34 ning

§ 101lg-test 6 ja 7.

Pensioni tagasinõudmise aluseks olev SÜS § 31 lg 1 p 2 võimaldab aga kaalumist, sest selle sätte alusel võib hüvitise tagasi nõuda kas osaliselt või täielikult (või jätta hüvitise haldusmenetluse tulemusena üldse tagasi nõudmata). 3) Halduskohus leidis vääralt, et menetlusvead ei saanud mõjutada menetluse lõpptulemust. Kohtu arvates tegi SKA vea ainult sellega, et ei kogunud vajalikke tõendeid õigeaegselt. Kaebuse kohaselt seisnes aga menetlusviga kaalutlusõiguse teostamata jätmises. Kaalutlusõigust teostades oleks saanud arvestada asjaoluga, et pensioni väljamaksmine kaebajale pärast 07.07.2016 sai võimalikuks seetõttu, et kohus ei täitnud

§ 101lg-s 8 sätestatud kohustust, mitte kaebaja vea tõttu.

Ettekirjutuses märgitud summa kohene tagasinõudmine paneks kaebaja raskesse majanduslikku olukorda, mh võib see kaasa tuua täitemenetluse ja kaebaja eluaseme võõrandamise. Neid asjaolusid oleks pidanud ettekirjutuse tegemisel arvestama. 4

§ 101lg 6 tunnistamist PS-ga vastuolus olevaks.

Halduskohus jättis selle taotluse rahuldamata asjakohatute põhjendustega. Väär on halduskohtu arusaam, et eripensioni maksmine on väljaspool PS § 32 kaitseala, kuna isikule jääb alles õigus saada pensioni üldistel alustel. Riigikohtu praktika kohaselt on ka õigus eripensionile rahaliselt hinnatav õigus ning kuulub omandipõhiõiguse kaitsealasse (nt 19.12.2017 otsus nr 5-17-13, p 34). Eripension on oluliselt suurem kui riiklik vanaduspension. Asjaolu, et sarnane säte on olemas ka kohtute seaduses, ei välista

§ 101lg 6 vastuolu PS-ga.

Politseiametniku kutsesobivusnõuded ei puutu samuti asjasse.

1. Sotsiaalkindlustusamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäi varasemate seisukohtade juurde ja nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada järgmistel põhjustel.
3. RPKS § 48 lg-st 1 tuleneb, et kui isikul ei ole õigust saada riiklikku pensioni, nõuab SKA isikule alusetult makstud riikliku pensioni tagasi SÜS-s sätestatud korras. SÜS § 31 lg 1 p 2 järgi nõuab hüvitise andja isikult talle rahalise hüvitisena alusetult makstud rahasumma osaliselt või täielikult tagasi, kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud. SÜS § 31 lg 3 alusel võib hüvitise andja tagasinõudest loobuda, kui tagasinõudmisega seotud kulud ületavad hüvitise andmiseks tehtud kulutused või muul seaduses sätestatud juhul.
4. Ringkonnakohus leiab, et kui SKA-le saab teatavaks, et riiklikku pensioni on makstud isikule, kellel puudus õigus sellist pensioni saada, on tal SÜS § 31 lg 1 p 2 järgi kohustus otsustada väljamakstud summa tagasinõudmise üle, arvestades SÜS § 31 lg-s 3 sätestatut. Seaduslikkuse põhimõtet arvestades ei saa SKA tagasinõudmisõigusest kergekäeliselt loobuda. SKA-l on aga kaalutlusõigus otsustada, kas hüvitis tuleb nõuda tagasi osaliselt või täielikult (ning millise maksegraafiku alusel). SÜS ega RPKS ei sätesta, millistest kaalutlustest tuleb hüvitise tagasinõude ulatuse määratlemisel lähtuda. Seetõttu tuleb kohaldada HMS § 4 lg-t 2, mille järgi tuleb teostada kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. SKA-le hüvitise tagasinõudmisel hüvitise ulatuse määratlemiseks kaalutlusõiguse võimaldamine oli ka seadusandja selge tahe (vt SÜS eelnõu seletuskiri lk 86–89, XIII Riigikogu 93 SE). SÜS seletuskirja järgi oli sellise regulatsiooni ajendiks Riigikohtu 22.04.2014 otsus nr 3-3-1-51-13, milles Riigikohus tunnistas PS-ga vastuolus olevaks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse sätted, mis ei andnud Eesti Töötukassale toetuse tagasinõudmise otsustamisel kaalutlusõigust.
5. Kaebajal puudus alates 01.07.2016 õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile, sest ta mõisteti kohtuotsusega süüdi KarS
6. ptk-s sätestatud kuriteo eest ja kohtuotsus jõustus 29.06.2016 (

§ 101lg 6 ja SÜS § 19 lg 1 p 2).

SKA jätkas kaebajale pensioni maksmist perioodil 07.07.2016–30.11.2016 ja lõpetas pensioni maksmise alles 01.12.2016, kui oli Kaitsepolitseiametilt teada saanud pensioni maksmist välistavast asjaolust. Vaidlustatud ettekirjutusega nõudis SKA kaebajalt tagasi kogu ajavahemikul 07.07.2016– 30.11.2016 makstud pensioni. Ettekirjutusest ei nähtu, et SKA oleks kaalunud võimalust nõuda kaebajale alusetult makstud pension tagasi osaliselt. Seega on ettekirjutus õigusvastane. 16. Erandjuhtudel on võimalik jätta puudulikult põhjendatud haldusakt tühistamata, kui on ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma (vt nt Riigikohtu 24.11.2011 otsus nr 3-3-1-74-11, p 16; 05.08.2008 otsus nr 3-3-1-49-08, p 11).

jõustus 01.01.2010, st enne kaebaja pensioneerumist. Seetõttu pole iseenesest ebamõistlik eeldada, et 5

§ 101

). Samas tuleb arvestada, et väljateenitud aastate pensioni õiguse kaotamine on seotud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega KarS

1. peatükis või
2. peatüki
3. jaos sätestatud süütegudega, mille eest KarS näeb ette vähemalt viieaastase vangistuse (st hõlmatud ei ole kõik neis peatükkides sisalduvad süüteod), ning enne 01.01.2018 kehtinud RPKS § 25 lg-s 2 hüvitise saajale kehtinud üldise teavitamiskohustuse kõrval pani

§ 101lg 8 pensioni kaotamise õigusest teavitamise kohustuse kohtule.

Puudub vaidlus, et käesoleval juhul kohus teavitamiskohustust ei täitnud. Asjaolu, et kaebaja esitas SKA-le 07.07.2016 avalduse ja arestimaja õiendi, võib viidata sellele, et kaebaja tõepoolest ei teadnud, et Harju Maakohtu 13.06.2016 otsuse nr X-XXXXXX tõttu kaotab ta õiguse politseiametniku pensionile ning ta ei varjanud teadlikult SKA eest asjaolusid, mis toovad kaasa pensioni saamise õiguse lõppemise. Kaebaja märgib õigesti, et ka SKA 28.01.2016 pensioni maksmise peatamise otsuses (tl 52) toodud selgituse kohaselt jätkatakse kaebajale pensioni maksmist pärast vangistusest vabastamist ning selles puudub selgitus

§ 101

kohta, kuigi SKA-le pidi ilmselgelt teada olema, et kaebaja saab politseiametniku pensioni. Seega tuleks kaaluda, kas pensioni saamise õigust mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmine on kaebajale etteheidetav. Lisaks on kaebaja kohtumenetluses välja toonud, et ettekirjutuse sundtäitmine võib viia tema eluaseme kaotuseni. Seda kaebaja väidet tuleks samuti täiendavalt kontrollida, sest SÜS §-de 31 ja 32 alusel tehtud ettekirjutus on täitedokument (SÜS § 32 lg 6 ja täitemenetluse seaduse § 2 lg 1 p 21). Eluaseme kaotamise korral võib kaebajal tekkida vajadus täiendava sotsiaalabi järele, mis võib rääkida tagasinõutava summa vähendamise kasuks. Seega, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, ei ole ringkonnakohus veendunud, et kaebajalt pensioni täies ulatuses tagasi nõudmine on ainuvõimalik otsus. 17. Kuna vaidlustatud ettekirjutus tuleb tühistada ainuüksi eeltoodud põhjustel, puudub vajadus kontrollida

§ 101lg 6 kooskõla põhiseadusega.

1. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus XX apellatsioonkaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 27.11.2017 otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab XX kaebuse ja tühistab SKA 24.01.2017 ettekirjutuse nr 7.EM-2/
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse SKA kahjuks. Kaebaja esimese astme menetluskulud on riigilõiv 15 eurot ja kulud õigusabile 600 eurot koos käibemaksuga (6 tundi; tl 74–75). Kaebaja apellatsiooniastme menetluskuluks on riigilõiv 15 eurot. Asja mahtu ja keerukust arvestades on tegemist vajalike ja mõistlike kuluga, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 6