ega TvLS alusel, vaid hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue VÕS alusel. Kohtus sõlmisid pooled kompromissi, kus nad ei leppinud kokku menetluskulude jaotamises, kohus määras menetluskulude jaotuse omal algatusel. KOSTJA VASTUVÄITED 3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt jättis töövaidluskomisjon täielikult rahuldamata OÜ Abel poolt Inge Pajumägi-Väli vastu esitatud nõude. Samas töövaidluses esitas Abel OÜ kohtule hagi Inge Pajumägi-Väli vastu ja Inge PajumägiVäli esitas hagi Abel OÜ vastu (tsiviilasi nr 2-19-5510). Pooled sõlmisid asjas kompromissi ning kompromissi kinnitava määruse p 4 kohaselt jäid poolte menetluskulud nende endi kanda. Kostja leidis, et tulenevalt TvLS § 16 lg-st 1 ning
Kostja esitas kohtule maakohtu kompromissi kinnitava määruse. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kohus lähtub poolte esitatud asjaoludest: tööandja ja töötaja esitasid töövaidluskomisjonile avalduse töövaidluses; töövaidluskomisjon rahuldas 05.02.2019 otsusega kostja nõude osaliselt, rahuldamata jäi 81% nõudest (hagiavalduses on TVK otsuse aastaarv märgitud valesti). Tööandja nõue jäi rahuldamata; samas töövaidluses esitasid Abel OÜ ja kostja kohtule hagid teise poole vastu (tsiviilasi nr 2-19-5510); Tartu Maakohus kinnitas 23.05.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-5510 Abel OÜ ja Inge Pajumägi-Väli kompromissi ning lõpetas tsiviilasja menetluse. Kompromissi kinnitava määruse resolutsiooni p 4 kohaselt jäid poolte menetluskulud nende endi kanda; tööandjal tekkisid töövaidluskomisjonis kulud, mida kostja ei ole hüvitanud. 5. TvLS § 16 sätestab, et töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ning töövaidluskomisjonis tekkinud kulud on kohtuvälised kulud
punkti 4 tähenduses.
p 4 kohaselt on kohtuvälised kulud seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Töövaidluskomisjonis lõppes menetlus 05.02.2019 otsusega, maakohus kuulutas menetlust lõpetava määruse 23.05.2019. Seega on hagiavaldus esitatud varem kui 05.08.2019 ning
2 § 144 p 4 kuulub kohaldamisele.
lg 1 kohaselt kuuluvad kohtuvälised kulud menetluskulude hulka ning on järelikult jagatud ja kindlaks määratud Tartu Maakohtu 23.05.2019 määrusega. Töövaidluse lahendamise seadus jõustus 01.01.2018. Varem kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses menetluskulusid käsitlev regulatsioon puudus, kuid Riigikohus on erinevates lahendites leidnud, et ka sel juhul on töövaidluskomisjonis tekkinud kulud kohtuvälised kulud
Kehtiva seaduse kohta ei ole Riigikohus oma seisukohta avaldanud. Töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu selgitas TvLS § 16 kohta, et töövaidluskomisjoni pöördujad peavad arvestama, et menetluskulud jäävad töövaidluskomisjonis vaidluse lõppemisel poolte endi kanda. Töövaidluskomisjoni pädevuseks on töösuhtest tulenevate vaidluste lahendamine, mitte protsessuaalsete kulude otstarbekuse ja mõistlikkuse üle õiguse mõistmine. See ei välista töövaidlusmenetlusega seotud kulude kui kohtueelse menetluse kulude hüvitamist hilisemas kohtumenetluses. Kohus leiab, et seadustest ning eelnõu seletuskirjast nähtuvalt oli seadusandja sooviks jätta töövaidluskomisjonis tekkinud kulud poolte endi kanda või määrata kulude jaotus kindlaks hilisemas kohtumenetluses. TvLS § 58 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul ning
p 4 kohaldub alati, kui hagi esitati varem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Seega on kohtu arvates alates 01.01.2018 kehtiva seaduse sõnastusest tulenevalt igal juhul välistatud kahju hüvitamise nõude esitamine võlaõigusseaduse alusel töövaidluskomisjonis tekkinud kulude osas. Hagiavaldusest nähtuvalt on kõik kulud tekkinud seoses esindamisega töövaidluskomisjonis. Kohus möönab, et kahju hüvitamise nõude esitamine võlaõigusseaduse alusel võiks olla võimalik, kui kulud õigusabile on kantud enne töövaidlust (näiteks läbirääkimiste pidamine vms), aga selliste kulude kandmine töösuhtes peab olema väga põhjendatud ning sellisteid kulusid praegusel juhul hagiavaldusest ei nähtu. 6. Kuivõrd kostja vaidleb vastu ka hageja nimetatud kulude põhjendatusele, leiab kohus, et antud juhul on otstarbekas tulenevalt
Hagi rahuldamata jätmise eelduseks on see, et kohus arutaks menetluses ka hageja nõude suuruse põhjendatust, mis tekitaks omakorda pooltele menetluskulusid. Hagejal nõue ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse kaitseks, seda ei ole võimalik õiguslikult rahuldada. 7.
lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Hagejal tuleb esitada sellekohane taotlus. 8. Menetluskulud Tulenevalt
§-st 168 lg 2 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kohtule ei ole teada kostja menetluskulude rahaline suurus, määrab kohus tulenevalt
lg-st 2 menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.