← Eesti

3-19-2412/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-2412 Haldusasi Zavod BBDO Osaühingu, OMD Esto

§ 165lg 2).

Vastuseks kaebusele selgitan järgmist.

  1. Kehtiva RHS § 219 lg 1 kohaselt enne RHS-i jõustumist alustatud riigihanked viiakse lõpuni, lähtudes varem kehtinud RHS sätestatud nõuetest – s.o 24.01.2007 vastu võetud RHS redaktsioon (RHSvr). Vaidlusaluses asjas soovib hankija sõlmida hankelepingut 15.06.2017 alustatud riigihanke tulemusel sõlmitud raamlepingu alusel. Kuna 30.09.2019 alustatud minikonkurss ei ole uus riigihange, vaid 15.06.2017 alustatud riigihanke raamlepingu alusel sõlmitud, pidi hankija kohaldama vaidlusaluse riigihanke läbiviimisele RHSvr-i.
  2. Hankija lükkas kaebajate pakkumuse tagasi, kuna pakkumuses esitatud kampaania loovlahendus ei vasta minikonkursi lisa 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ punkti 2.2 tingimustele (hankija 21.11.2019 otsus, kaebuse lisa nr 2). Poolte vahel on seega vaidlus selles, kas kaebajate pakkumus vastas hinnapäringu lisa nr 1 hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse punktile 2.
  4. RHS ei näe küll ette minikonkurssi eraldi hankemenetluse liigina ning kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et kuna raamleping sõlmitakse riigihanke tulemusena edukaimaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja(te)ga, siis raamlepingu siseselt ei ole hankijal tarvis hankemenetlust korrata, sest minikonkursi olukorras on olemas kindlad pakkujad (raamlepingus müüjad), kellel on võimalus pakkumus esitada, ning hankija ei ole kohustatud valima hankemenetluse liiki, koostama hankedokumente ja tehnilist kirjeldust, kontrollima pakkuja kvalifikatsiooni, majanduslikku ja finantsseisundit, tehnilist ja kutsealast pädevust, kuid eeltoodust ei järeldu, et raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimisele ei kohalduks RHS-s sätestatud menetluskord (TlnRnKo nr 3-12-118, p 1).
  5. RHSvr § 32 lg 1 p 2 näeb ette, et tehniline kirjeldus on hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu. RHSvr § 47 lg-st 1 tuleneb hankija kohustus kontrollida pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele ning teha põhjendatud kirjalik otsus pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHSvr § 47 lg 2 kohaselt hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või hankedokumentides või juhul, kui hankija teeb käesolevas seaduses sätestatud korras eraldi pakkumuse esitamise ettepaneku, selles ettepanekus esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest.
  6. Eeltoodu alusel tuleb asja lahendamiseks vastata küsimustele, milline on tehnilistele tingimustele vastav kampaania algusaeg (käesoleva otsuse p 20) ning kas kaebajate pakkumus vastas sellele (käesoleva otsuse p 21).
  7. Asjakohased hankelepingu eseme tehnilisi tingimusi kirjeldavad sätted ja infotunnil antud selgitused on järgnevad: 19.
  8. Hinnapäringu lisa nr 1 tehnilises kirjelduse punktis 2.2 nähtub järgmine: „Eesti on Soomes, Helsinkis 16.-19.01.2020 toimuva Põhjamaade suurima reisimessi „MATKA 2020“ partnermaa. Kampaania sihtgrupp: pärast messi toimumist soovime jõuda maksimaalselt soomlasteni, kes elavad Helsinkist ca 4h autosõidutee kaugusel, on varem Eestis käinud ja arvavad, et siin on neil kõik nähtud ja kogetud. Kampaania eesmärk: tahame anda neile uue/lisa põhjuse, miks
  9. aastal Eestit külastada. Kampaania toimumisaeg: pärast MATKA messi, kuid kampaania peaks 5

(10)3-19-2412 lõppema mitte hiljem kui
  1. mai 2020.“ (minikonkursi hinnapäring, hinnapäringu lisa nr 1, hankelepingu eseme tehniline kirjeldus p 2.2, lk 8). 19.
  2. Infotunnil konkreetselt kampaania algusaja kohta küsimusi ei küsitud ja täiendavaid selgitusi antud, kuid hankija selgitas raamlepingu partneritele minikonkursi tingimuste selgitamiseks korraldatud infotunnil järgmist: „Me kirjutasime nii, et kampaania toimumisaeg peaks olema pärast pärast MATKA messi, kuid kampaania peaks lõppema mitte hiljem kui
  3. mai 2020.“ (infotunni lindistus 29:22 jj). Samuti selgitas hankija: „Eesti on Soome MATKA messi partnermaa. See MATKA mess toimub jaanuaris, ja 16-
  4. jaanuar ja me oleme kogu saba ja karvadega selle üritusega seotud. Et see üritus ei oleks lihtsalt ühekordne projekt, mis kukub pärast seda maha, tahaks me teha Soomes nn siis järgnevkampaania või jätkukampaania.“ (infotunni lindistus 26:51 jj). 19.
  5. Poolte vahel puudub vaidlus, et MATKA mess lõpeb 19.01.2020 (kl 18.00). MATKA messi lõpp on kindel kuupäev, st kampaania algusaja tingimus ei olnud selles osas ebaselge. 19.
  6. Kõrvutades tehniliste tingimuste p 2.2 teksti infotunnil antud selgitustega, on minu hinnangul üheselt selge, et hankija on kampaani algusaja sidunud tingimusega „pärast MATKA messi“. Seda sõnaühendit ei ole võimalik tõlgendada muul viisil, kui selliselt, et kampaania esimene tegevus saab toimuda peale pärast MATKA messi, mitte messi ajal või selle viimasel päeval. Üheselt on selge hankija soov, et kampaaniaga alustatakse peale seda, kui MATKA mess on lõppenud. Hankija on sellekohase soovi põhjendused esitanud ka vaidlusaluses asjas (vastus kaebusele p 2.6 lk 2-3 ja p 2.11 lk 5), kuid need ei ole käesoleval hetkel vaidluse eseme seisukohast määrava tähendusega. Hankijal on õigus määrata, millist teenust ta soovib saada (TlnRnKO 3-17-1414, 11; TlnHK 3-161094, p 15). Vaidlusaluses asjas ei ole ka tegelikult vaidlust selle üle, kas hankija kehtestatud tingimus on mõistlik. Tehnilise kirjelduse tingimusi kaebajad vaidlustanud ei ole ja seega on need kehtivad. Vaidlusküsimus on selles, kuidas hinnapäringu lisa nr 1 p 2.2 sätestatud tingimust mõista. 19.
  7. Õige on VAKO poolt väljatoodu, et hinnapäringu lisa 1 p-i 2.4.3 kohaselt pidi pakkuja esitama pakkumuses muuhulgas pakutava loovlahenduse meediaplaani, mis pidi muuhulgas sisaldama kampaania perioodi (p 2.4.3.1). Seega kampaania perioodi (sh kampaania alguse) märkimine oli ka pakkumuse kohustuslik tingimus, millest hankija kõrvale kalduda ei tohi. Hinnapäringust ega selle lisadest ei nähtu tingimusi, mis võimaldaks asuda seisukohale, et kampaania alguse aeg oleks läbiräägitav tingimus. Seega ei ole kampaani alguse periood tinglik periood, vaid konkreetne aeg, millest tuli kaebajatel pakkumise koostamisel ja hankijal pakkumiste hindamisel lähtuda. 19.
  8. Kaebajad leiavad, et hinnapäringu lisa 1 p 2.3 ja lisa 3 p 9.1.2 defineerib kampaania perioodina 01.01.2020-31.05.2020 (kaebus p 2.2.6 lk 4). Leian, et kaebajad toodud argument on asjakohatu ning kontekstist välja võetud viitega. Nimetatud periood käsitleb hinnapäringu lisa 1 p 2.3 kohaselt sõnaselgelt varaliste õiguste loovutamise mitte aga kampaania alguse perioodi. Sama kehtib hinnapäringu lisa 3 p 9.1.2 kohta. Liiatigi lepiti infotunnis kokku kõikide raamlepingus osalevate pakkujatega, et hinnapäringus määratletakse autoriõigusi puudutav periood kuutäpsusega 1.01.2020 – 31.05.2020 (ilma konkreetsete kuupäevadeta poole kuu pealt), olenemata sellest kui pikaks ajaks pakkujad kampaaniat planeerivad (infotunni lindistus 1:11:09 jj). 19.
  9. Nõustun siinkohal vastustajaga, et asjaolu, et Tank OÜ jt pakkumus lükati tagasi samadel põhjustel kui kaebajate pakkumus (kaebuse p 2.2.8 lk 4) ei tähenda, et hanketingimusi tuleb tõlgendada vastuolus hankealusdokumentides selgesõnaliselt märgitud tingimusega. 19.
  10. Kokkuvõtvalt olen seisukohal, et tehnilisest kirjeldusest nähtub üheselt, et kampaania algusperioodiks on „pärast MATKA messi“ ning kampaania varasem alustamine ei vasta hinnapäringu lisa nr 1 tehnilise kirjelduse punktis 2.2 sätestatule.
  11. Edasi tuleb kontrollida, kas kaebajate pakkumus vastas tehnilise kirjelduse punktile 2.
  12. 6
(10)3-19-2412 20.
  1. Kaebajad leiavad, et ei ole esitanud tehnilisele kirjeldusele mittevastavat pakkumust, sest kõik hankija poolt tsiteeritud tegevused loovlahenduse lk-del 11, 15 ja 16 kujutavad endast massikampaania ettevalmistavat tegevust või lisandväärtust mitte kõrvalekaldumist tehnilisest kirjeldusest (vaidlustuse lisa 3). Ei ole mõeldav, et MATKA messi jätkukampaania lansseeritakse 20.01.2020 ilma selleks ühtegi ettevalmistavat tegevust tehes. Hankelepingu sõlmimise järgselt hakkab hankelepingu täitmise periood, mille jooksul täitja teeb kampaaniaks ettevalmistavaid tegevusi ning viib ka kampaania läbi. Sh on selliseks ettevalmistavaks tegevuseks MATKA messil teatud tegevuste läbiviimine ning muud loovlahenduses nimetatud tegevused (kaebuse p 2.2.12 lk 5 ja p 2.2.14, lk 6). 20.
  2. Kaebajate pakkumuse aluseks on järgmised asja juurde esitatud dokumendid: • loovlahenduse meediaplaan (VAKO toimiku lisa nr 1_1 Aino_meedipalaan_väljavõte vaidlustaja pakkumusest-konfidents); • loovlahenduse visuaal (VAKO toimiku lisa nr 1_1HNR190237_Aino (pakkumuskonfidents)); • loovkampaania selgitused (VAKO toimiku lisa 1_1 Aino_loovkapmaania selgitused (pakkumus - konfidents)); • Detailne-meediaplaan-ja-flowchart (VAKO toimiku lisa vaidlustus lisadega Lisa nr 4 Detailne-meediaplaan-ja-flowchart-EAS-2020-FINAL KONFIDENTSIAALNE); • Pikaajalise reklaam-meedia teenuse ühikuhinnad (2_1_Lisa 2 hinnad EAS (pakkumuskonfidents).docx); • Kampaania kogumaksumus "Aino" (1_1_EAS hanke kogumaksumus Aino (pakkumuskonfidtents).pdf). 20.
  3. Kohtupraktika järgi on erandjuhul võimalik korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist (TlnRnKo 3-17-1731, p 27 ja seal viidatud lahendid). Kui tegu ei ole ilmselge sisulise või vormilise puudusega, mis vääramatult tooks kaasa pakkumuse tagasilükkamise, peab hankija esmalt puuduse sisulist tähendust hindama. RHS § 47 lg 2 teise lause kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid HT-s või HD-s nimetatud tingimustest (TlnRnKo 3-16-386, p 19). Pakkumuse ebatäpsuste kõrvaldamine peab olema erandlik ning vältida tuleb olukorda, kus pakkuja asub hankija järelepärimise peale pakkumust muutma (TlnRnKo 3-16-1219, p 18). 20.
  4. Kõrvutades pakkumuse kohustuslikke tingimusi kaebajate pakkumusega nähtub pakkumuses esitatud loovlahenduse meediaplaanist järgnev: „Kampaania algus on 19.01.2020“ (loovlahenduse meediaplaan p 1 lõik 1). Sealjuures on meediaplaanis sõnaselgelt märgitud, et tegevused toimuvad messi ajal (loovlahenduse meediaplaan p 1 lõik 2 lause 1). Kaebajate pakkumusest on seega kampaania kampaania perioodi algusena märkinud ühemõtteliselt 19.01.
  5. Eelnevast järeldan, et kaebajad ei ole tegelikkuses ise eristanud ettevalmistavaid tegevusi reaalsest kampaania läbiviimisest, vaid on kogumis pidanud ka ise kampaania alguseks oma pakkumuses väljatoodud aja, s.o 19.01.
  6. Kampaaniat ettelvalmistavatele tegevustele ei ole kordagi varasemalt viidatud kaebaja pakkumuses. Kaebajad toovad selle esmakordselt välja alles vaidlustuses. 20.
  7. Kõrvutades kaebajate seisukohti pakkumuses tooduga nähtub, et kaebajad on ise väljatoodud tegevusi pidanud sõnaselgelt oma kampaania osaks, ega ole neid eristanud ettevalmistavate tegevustena (loovlahenduse meediaplaan p 1 lõik 1). Ühtlasi lähtub ka loovlahenduse meediaplaani punktist 7, et osad kaebajate väljatoodud tegevused on kampaaniat läbivad tegevused, mis ongi meediaplaani osaks, mitte üksnes ettevalmistavateks tegevusteks. Märgin, et kaebajate pakkumuse loovlahenduse visuaali kirjelduses lk 11 on ära toodud eraldi alapealkiri „MATKA MESS“ ja seal 7
(10)3-19-2412 tehtavad tegevused, mis kattuvad üks ühele loovkampaania selgitustes (lk 2 teine alapealkiri ja lk 3 kolmas alapealkiri), toodud tegevustega, mis on kaebajate enda poolt loetud kampaania osaks. Pakkumuse loovlahenduse visuaali lk-l 11 on sõnaselgelt eraldi tegevusblokina välja toodud „Matkamess“ ning lk-lt 16 nähtub, et see on kampaania struktuuri osa. See kinnitab üheselt, et ka kaebaja enda pakkumuse kohaselt on kampaania ühtlasi teostatav MATKA messi ajal. Märkida tuleb, et ka vaidlustusmenetluses esitatud täiendavates seisukohtades selgitavad kaebajad, et kampaaniaga seotud tegevused toimuvad juba MATKA messi ajal (kaebaja 10.12.2019 täiendavad seisukohad vaidlustusmenetluses p 2.1.1 lk 2). Kaebajate poolt MATKA messi ajal pakkumuse järgi tehtavad tegevused on loovlahenduse kogumaksumuses eelarvestatud. Eristatud ei ole kaebajate viidatud ettevalmistavaid tegevusi. 20.
  1. Hinnates hinnapäringu töö tehniliste tingimuste kirjeldust nähtub, et hankija ei ole eristanud ega eraldiseisvalt välja toonud ettevalmistavaid vms tegevusi, mida tuleks kirjeldada. Hankija on ühemõtteliselt sidunud kampaania algusperioodi „pärast MATKA messi“. Seega on ettevalmistavate tegevuste eristamine kampaania raames kaebajate poolt kunstlik ega tugine tehnilises kirjelduses ega ka kaebaja enda pakkumuses toodule. 20.
  2. Kaebajad leiavad, et pakkujatel on õigus pakkuda positiivseid lisaväärtusi, mis ei muuda ega vähenda tehnilises kirjelduses nõutud omadusi või funktsionaalsusi (kaebuse p 2.2.15 lk 6). Selgitasin eelnevalt, et kampaania perioodi (sh kampaania alguse) märkimine oli ka pakkumuse kohustuslik tingimus, millest hankija kõrvale kalduda ei tohi. Seega ei saa varasemat kampaania algust käsitada positiivse lisaväärtusena, mistõttu ei kohaldu ka üldkohtu lahendis nr T-514/09 toodud seisukohad. Liiatigi pakkumuse kohaselt MATKA messi ajal teostatavad tegevused kattuvad kampaania põhitegevustega. Hinnapäringu punkti 4.
  3. kohaselt ei või pakkuja siduda pakkumust muude tingimustega, mis ei tulene hinnapäringust. Nõustun siinkohal VAKO otsuse punktis 10.1.
  4. tooduga, et nimetatud nõudest pidid kaebajad muuhulgas aru saama, et nad ei või siduda pakkumust varasema kampaania algusega kui „pärast MATKA messi“. 20.
  5. Kaebajad leiavad, et hankija oleks pidanud küsima kaebajatelt täiendavaid selgitusi seoses kampaania alguse ajaga (kaebuse 2.2.12 lk 5). 20.8.
  6. Hankija otsuses on märgitud, et „Hankija kaalutles, kas nimetatud tingimuse mittetäitmist saab pidada mitteoluliseks, kuid leidis, et pakkumuse vastavaks tunnistamisel rikuks hankija pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et pakkujatel oleksid pakkumuste koostamisel võrdsed võimalused ja eeldab, et pakkumused esitatakse kõigi jaoks samadel tingimustel. Pakkujad pidid pakkumust koostades arvestama kampaania toimumisajaga, mille algus pidi olema pärast MATKA messi, ehk hankija ei saa tunnistada vastavaks pakkumust, milles ei ole nimetatud tingimusega arvestatud. Järelikult, sellise pakkumuse arvestamisel käituks hankija eelistuslikult loovlahenduse AINO esitanud pakkuja suhtes, millega rikuks hankija pakkumuste kontrollimisel pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ja käituks meelevaldselt.“ (hankija 29.11.2019 otsus, p 2 viimane lõik; kaebuse lisa nr 2). 20.8.
  7. Kohtupraktikas on seoses pakkumuse vastavuse hindamisel selgituste küsimisega seonduvalt asutud seisukohale, et RHSvr § 56 lg-st 3 ei nähtu üheselt, et täiendavate dokumentide esitamine oleks lubatud ka pakkumuse vastavuse kinnitamiseks. Samas võib pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamine, piiritlemine või täpsustamine iseenesest toimuda ka täiendavate dokumentide esitamisega. Asjaolule, et selline tõlgendus ei oleks tingimata vastuolus regulatsiooni eesmärgiga ning asjakohast pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimist puudutavat kohtupraktikat saab vähemasti analoogia korras võtta arvesse ka pakkumuse vastavuse kontrollimise kontekstis, viitab seegi, et uue riigihangete direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 1 punkti a kohaselt peab hankija kontrollima pakkumuse vastavust HT ja HD nõuetele ning samas näeb direktiivi art 56 lg 3 hankijale selgelt ette ka võimaluse nõuda pakkujalt muu hulgas puuduolevate dokumentide esitamist tingimusel, et selline nõue esitatakse täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Pakkumuses esinevate vormiliste puuduste või ebatäpsuste 8
(10)3-19-2412 kõrvaldamise sildi all peavad hankemenetluses olema välistatud mis tahes läbirääkimised hankija ja pakkuja vahel ning esitatud pakkumust ei või enam muuta pakkuja ega ka hankija algatusel. Erandina on lubatavaks peetud üksnes ilmsete tehniliste vigade või pakkumuses esitatud andmete täpsustamist või parandamist, mis ei muuda pakkumuse sisu (TlnRnKo 3-16-370, p-d 18-19 ja seal viidatud lahendid). Euroopa Kohus on asjas nr C-599/10 otsus p-s 40 selgitanud, et direktiivi 2004/18 art-ga 2 ei ole vastuolus eelkõige see, kui erandjuhul korrigeeritakse pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist. 20.8.
  1. Leian, et kampaania algusperioodi erisus tehnilises tingimusest sätestatust on käsitatav sisulise veana, mistõttu ei ole võimalik seda täpsustada või parandada ilma, et kaasneks sisuliselt uue pakkumuse esitamist. Hankija kaalus kohaselt, kas tegemist on sisulise veaga, mis on käsitatav hanketingimuste rikkumisena, mille osas hankijal rikkumise tuvastamisel täiendav kaalumisruum puudub. Hankija seletustest nähtub, et hankija mõistis pakkumust õigesti – st et kaebajad pakkumuse järgi algas kampaania MATKA messi ajal. Kapmaania algusaja kui tehnilise tingimuse p 2.2 täitmine oli kontrollitav juba esialgse pakkumise pinnalt ning täiendavate selgituste küsimine ei oleks saanud kaebajate olukorda muuta ilma, et kaebajad oleks asunud oma pakkumist sisuliselt muutma. Nimetatu oleks aga vastuolus võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. 20.8.
  2. Hinnapäringu 4.5.1 sätestab järgmise: „Minikonkursil toodud pakkumuse tingimuste eiramist ei peeta inimlikuks eksituseks, vaid pakkuja hoolsuskohustuse rikkumiseks ja see toob kaasa pakkumuse tagasilükkamise: kui on eiratud minikonkursi dokumendis nõutud tingimusi.“ Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele asjas Cartiera dell’Adda nr C-42/13 (punkt 46) ja otsusele asjas Pippo Pizzo nr C-27/15 (p 49) ei või hankija lubada selliste puuduste mis tahes moel kõrvaldamist, mis hankedokumentides sõnaselgelt ettenähtu kohaselt peavad kaasa tooma menetlusest kõrvaldamise. Tolles kohtuasjas on Euroopa Kohus rõhutanud, et see kohustus oli selgelt hankedokumentides ette nähtud ja selle täitmata jätmise korral oli ette nähtud hankemenetlusest kõrvaldamine. 20.
  3. Eelnevat arvestades on hankija kohaselt kaebajate pakkumuse tagasi lükanud ning ei pidanud andma talle võimalust puuduse kõrvaldamiseks. 20.
  4. Eeltoodu alusel on asjakohatu ka kaebajate väide, et infopäeval antud selgitused ei öelnud, et MATKA messil tegevuste planeerimine tingib pakkumuse tagasilükkamise (kaebuse p 2.2.6 lk 10) või täiendavates seisukohtades toodud viide seoses infopäeval arutatuga (kaebajate täiendavad seisukohad 24.01.2020). Selgitan, et kampaania alguse aeg oli tehniliste tingimuste kohustuslik tingimus, millest hankija pidi lähtuma ja millele mittevastamisel tuli pakkumus tagasi lükata. Asjaolu, et hankija iga tehnilist tingimust infopäeval eraldiseisvalt ei selgitanud, ei väära toodud järeldust.
  5. Kokkuvõtvalt olen seisukohal, et hankija tuvastas õigesti, et kaebajate pakkumus ei vasta tehnilise kirjelduse punktile 2.2, kuna kaebajad soovisid alustada kampaaniaga pakkumise kohaselt juba MATKA messi ajal.
  6. Kaebajad on kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust vaidlustanud üksnes põhjusel, et vaidlustaja pakkumus on tagasi lükatud valesti ja nõutav on uue hindamise läbiviimine. Kuna tuvastasin, et hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta on õiguspärane, puudub alus ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tühistamiseks.
  7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus rahuldamata jätta. Menetluskulud
  8. Kaebajad ja kolmandad isikud on kohtule esitanud taotlused menetluskulude väljamõistmiseks. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole. 9
(10)3-19-2412 25.

§ 108lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuivõrd otsus on tehtud kaebajate kahjuks, tuleb kolmandate isikute menetluskulud kaebajatelt välja mõista. 26. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 109lg 6).

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav. 27. Kolmandad isikud on esitanud menetluskulude taotluse koos arve ja selle spetsifikatsiooniga kokku summas 1075.20 eurot (sh käibemaks) töötunni mahus 7h ja 28 min. Taotluses on küll tunnihinnaks märgitud 130 eurot, kuid arvelt nähtub siiski, et arvestatud on tunnihinnaga 120 eurot. Esitatud spetsifikatsioonist nähtub, et õigusabi osutamine on seisnenud VAKO otsuse ja halduskohtu määrusega tutvumises, seisukoha koostamises, kaebuse ja selle materjalidega tutvumises, samuti infotunni salvestuse kuulamises ja selle osas seisukoha kujundamises. Minu hinnangul on õigusabikulud haldusasja mahtu ja keerukust arvestades mõistlikud ning põhjendatud. Seega tuleb kaebajatelt solidaarselt välja mõista kolmandate isikute õigusabikulud summas 1075.20 eurot (koos käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.