) § 428 lg 1 sätestab menetluse lõpetamise alused, lõike 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.
lg 1 p-de 11 ja 121 järgi on juriidilise isiku sundlõpetamine ja likvideerija määramine hagita asi.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 2 näeb ette, et kui äriühing ei ole ÄS § 60 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. ÄS § 60 lg 4 kohaselt otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise, kui äriühingu võlausaldaja või äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse. ÄS § 60 lg 3 sätestab, et kui äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut. 23.10.2018 avaldas registripidaja seoses puudutatud isiku 2015. ja 2016. a majandusaasta aruannete esitamata jätmisega Ametlikes Teadaannetes kustutamisehoiatuse teate. Teates märgitud tähtaja jooksul ei taotlenud ükski võlausaldaja likvideerimist, samuti ei esitanud puudutatud isik ei majandusaasta aruannet, mõjuvat põhjust selle esitamata jätmiseks ega likvideerimise taotlust, mistõttu oli alus puudutatud isiku kustutamiseks ÄS § 60 lg 3 järgi. Kuna puudutatud isikule kuulub kinnistu, olnuks pärast kustutamist hiljem ilmselt vajalik ÄS § 60 lg 5 I lause kohaselt otsustada puudutatud isiku likvideerimine. Seda arvestades pidas kohus põhjendatuks ja mõistlikuks algatada menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks. Praeguseks on puudutatud isik eelmärgitud majandusaasta aruanded esitanud ning kõrvaldanud seega kustutamise / sundlõpetamise aluseks olnud puuduse. Seda arvestades tuleb menetlus tsiviilasjas lõpetada. 5.
lg 6 I lause alusel tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Toimiku materjalidest ei nähtu, et oleks teistele menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid. 6.
lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks Tartu Maakohtu registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot.
lg 1 näeb ette, et 2 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb puudutatud isikult riigituludesse välja mõista. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb puudutatud isikul tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses (
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.