Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud hooletu finantskäitumine, kuivõrd võlgnik on üle hinnanud oma maksejõulisust ning ei ole kohustuste võtmisel arvestanud sissetulekute suurusega. Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt pankrotiseaduse § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid 3
sätestatud väljamakseteks; nimetada raugemise määruses rahuldamata nõuded pankrotimenetluses; vabastada pankrotihaldur Martin Krupp A Ai pankrotihalduri kohustustest; otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine ning määrata halduri tasu vastavalt taotlusele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (
) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgniku tuludeks on olnud töötasu OÜ-lt x, registrikood x, aastatel 2018. a ja 2019. a. Pankrotivarasse laekumisi töötasu arvelt ei ole toimunud. Võlgniku pensionifondi osakutest on pankrotivarasse laekunud 52,04 eurot. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Puudub pankrotihaldurile teadaolev pankrotivara, mida valitseda ja müüa. Pankrotimenetluses väljamakseid teostatud ei ole ning puuduvad ka vahendid pankrotihaldurile tasu maksmiseks. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus 20.12.2019 määras pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks deposiidi tasumist summas 2000 eurot tähtajaga 10.01.2020. Deposiiti ei ole tasutud. Kohus leiab, et x x (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 4
Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud ning väljamaksmata jäänud 4 võlanõuet kogusummas 8382,56 eurot. Jrk nr Võlausaldaja nimi Tunnustatud Saamata jäänud Järk Jaotise% nõude suurus summa (EUR) (EUR) 7 156,08 II 85,37% 7 156,08 1) x 2) x 461 461 II 5,50% 3) x 390 390 II 4,65% 4) x 375,48 375,48 II 4,48% Vastavalt
on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Martin Kruppi halduri ülesannete täitmisest.
lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Halduri tasu Vastavalt
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.
11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 5
lg 1 tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
Vastavalt pankrotihalduri aruandele pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta, oli pankrotihalduri ajakulu pankrotimenetluses 8 tundi, ühe tunni tasuks on 90 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb kinnitada panktorihaldurile lõplik tasu summas 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot Saneerimismenetluse OÜ arvelduskontole. Pankrotihaldur palub määrata tasu menetlusabi andmise korras summas 397 eurot (lisandub käibemaks) riigi vahenditest halduri büroo kasuks. Kohus leiab, et pankrotihalduri ajakulu 8 tundi seoses pankrotimenetluse läbiviimisega on põhjendatud. Ühe tunni tasu 90 eurot on mõistliku suurusega. Kohus kinnitab pankrotihalduri tasuks 720 eurot väljamaksmisega pankrotihalduri büroo kasuks, seega lisandub tasule käibemaks 20% 144 eurot. Pankrotihaldur taotleb määrata haldurile tasu menetlusabi andmise korras koos käibemaksuta summas 476,40 eurot riigi vahenditest hüvitamist. Alates 29.03.2019 kehtib
§-s 65 lg 11 uues redaktsioonis ja selles puudub menetlusabi taotlemise võimalus. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, pankrotihalduril on õigus saada tasu. Seega tuleb
lg 11 alusel hüvitada riigi vahenditest pankrotihaldurile Martin Kruppile pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja. Tasu väljamaksmine tuleb määrata pankrotihalduri büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, arvelduskontole. Ülejäänud pankrotihalduri tasu summas 323 eurot (lisandub käibemaks) tuleb mõista võlgnikult välja. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine Vastavalt
võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Lähtuvalt
lg 1 võlgniku kohustusest vabastamise avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustusest vabastamisest menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis
lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise.
lg 6 jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.
lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.