← Eesti

2-18-12206/36

Obsah (10)§ 432§ 367§ 173§ 163§ 174§ 138§ 144§ 175§ 169§ 177

Tsiviilasi nr 2-18-12206 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets teatavaks- 19. juuni 2019, Tartu kohtumaja Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja numbe

) § 428 lg 1 p 3 järgi.

§ 432

kohaselt ei saa hageja selle nõude osas uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 5. Sõiduauto tagasivõtmisega seotud kulud koosnevad kulutustest registreerimistunnistuse dublikaadi väljastamisele ning varuvõtme valmistamisele ja kodeerimisele summas 446 eurot (tl 20), mis on otsene varaline kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 mõttes. Asja materjalidest nähtuvalt lõpetas hageja XX.XX.XXXX teenuse osutamise lepingu (tl 12-13), saates vastava teate teenuse osutajaks määratud Andres Laanesele (tl 11). Muu hulgas on teates märgitud, et auto tuleb üle anda Avisele. 05.06.2018 Andres Laanesele saadetud teates (tl 14) on hageja korranud asjade (Inspector, arvuti jms) tagastamise nõuet, märkides, et tagastamata jätmist käsitatakse vara omandamisena. Muu hulgas on hageja palunud teenuse osutajal kiiremas korras helistada, ennast edaspidi mitte peita ning teha korda objektide dokumentatsioon ja see hagejale üle anda, alles seejärel tasub hageja kostjale maikuu teenuse arve (tl 109). 4

(9)Kuigi lepingu p 6 kohaselt tulid kõik lepingupooli oluliselt puudutavad teated edastada ja lepingu rikkumisest teatada kirjalikus vormis lepingus toodud e-posti aadressil, seega nordestconsult@gmail.com aadressil (lepingu p 8), on kostja kohtu hinnangul teenuse osutajale XX.XX.XXXX ja 05.06.2018 saadetud teadetest teadlik, kui on 06.06.2018 hommikul kell 5.05 hagejale teatanud, et soovib jätkata teenuse osutamist ja vaidluste lahendamist vastavalt lepingu ple 7.5 heas usus läbirääkimiste teel (tl 16). Kostja on vastuses hagile eeltoodut kinnitanud (p 3.1.3), märkides, et ei tagastanud sõidukit, kuna üritas tekkinud olukorda lahendada ning oleks ise sõiduki vabatahtlikult tagastanud, kui hageja oleks esmalt vaevunud väidetavaid probleeme arutama (p 3.1.3.2). 06.06.2018 kell 12.33 hageja e-kirjas (tl 15) rendiauto Avisele tagastamise tähtaega (kaks ja pool tundi) on kostja 11.03.2019 menetlusdokumendis pidanud ebamõistlikult lühikeseks (p 2.3.1) ning heitnud hagejale ette, et tähtaja möödumisel on hageja palunud rendifirmal endal auto varuvõtmega ära võtta (tl 22), mistõttu on 24 tundi hiljem sõiduauto rendifirmale 07.06.2018 tagastatud (tl 21). 30.05.2019 kohtuistungil XXX üle kuulatud Andres Laanese ütluste kohaselt parkis ta vaidlusaluse auto XX.XX.XXXX kodumaja parklasse. XXX ei mäleta täpselt, kas märkas auto kadumist järgmisel või ülejärgmisel päeval, ning kahtluse tekkimisel, et auto on varastatud, sai ta teada, et Tarmo Aru (hageja seaduslik esindaja) oli käskinud auto ära viia. Kohus leiab, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt VÕS § 115 lg 1 järgi kahju hüvitamist. Vaatamata asjaolule, et hageja andis 06.06.2018 kostjale sõiduauto tagastamiseks ebamõistliku tähtaja ja rendifirma viis 07.06.2018 kostja asukohast rendiauto ära, pidi kostja mõistliku isikuna aru saama, et süütevõtme ja registreerimistunnistuse enda kätte jätmisel ei ole rendifirmal enne dublikaati tegemata ja täiendavat varuvõtit (lisaks rendifirma käes olevale) valmistamata võimalik kostja valduses ja kasutuses olnud autot uuesti välja rentida. Antud juhul nõutakse kostjalt kulusid, mille tekkimist oli kostjal võimalik pärast auto äravõtmist ära hoida võtme ja registreerimistunnistuse rendifirmale üleandmisega kas samal päeval auto äravõtmisega või sellele järgneval päeval, sest Avis (OÜ Ideal) on hagejale arve nr XXX väljastanud alles 13.06.2018, seega ei tekkinud kulud vahetult rendiauto äravõtmisel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Ka kohtupraktikas on mõistlike kuludena käsitatavad kulud, mida lepingupool teeb selleks, et saada teiselt lepingupoolelt asjad tagasi eeldusel, et tegutseb seejuures seadusega lubatud piirides. Kohus on seisukohal, et kostja käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), mis seisneb selles, et rendifirmale süütevõtme ja registreerimistunnistuse tagastamisel ei tulnuks hagejal kanda dublikaadi väljastamise ning varuvõtme valmistamise ja kodeerimise kulutusi. Kohtu arvates on hageja kahju hõlmatud lepingu nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. Selline kahju oli kohtu hinnangul rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Eeltoodud põhjendustel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahju summas 446 eurot. 6. Hageja väitel anti kostjale lisaks autole ja arvutile lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks üle ka pinnase elastsusmooduli tester INSPECTOR-3 (tl 24) ning täispikkuses digitaalne kaldemõõdik KM-3, mis on pärast lepingu lõppemist vaatamata hagejapoolsele nõudmisele käesoleva ajani tagastamata. Testri ja kaldemõõdiku tagastamata jätmisega põhjustas kostja hagejale kahju vastavalt 6780 eurot ja 694,32 eurot (seadmete maksumus) (tl 26). Kohus märgib, et kehtiva kohtupraktika kohaselt saab vindikatsiooninõude (asjaõigusseaduse (AÕS) § 80) asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. See tähendab, et ebaseaduslikus valduses olevate vallasasjade allesoleku korral tuleb asjade omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda ebaseaduslikule valdajale VÕS § 114 järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole erandina vajalik VÕS § 115 lg 3 järgi – eelkõige juhul, kui omanik on kaotanud valdaja viivituse tõttu huvi asjade tagastamise vastu ja seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel hüvitada kahju. Hüvitamisele kuuluva kahju suuruseks oleks sellisel juhul kostja ebaseaduslikus valduses olevate asjade taassoetamise maksumus (VÕS § 132 lg 1) või asja väärtus (VÕS § 132 lg 2). 5
(9)Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud kaldemõõdiku temale kuulumist ega asjaolu, et tester ja kaldemõõdik anti töövahenditena kostjale üle, kuna viidatud seadmed olid kostjale teenuse osutamiseks vajalikud. Kostja väitel tema valduses nimetatud seadmeid ei ole. AÕS § 90 lg 1 sätestab, et vallasasja valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Eelduse ümberlükkamiseks peab seda teha sooviv isik vaidluse korral tõendama, et valdaja ei ole tegelikult asja omanikuks. Mõlema kohtus üle kuulatud XXX Veiko Peikeri ja Andres Laanese ütluste kohaselt olid hagejal vaidlusalused seadmed olemas, need on teede ehituses vajalikud ning neid seadmeid kasutati samaaegselt erinevate hageja ehitusobjektidel töötavate tööliste poolt seadmeid üksteise kasutusse andes. Seega loeb kohus hagejale kuuluvaks ka teede ehituses kasutatava erinevate pindade kaldenurkade mõõtmiseks ettenähtud täispikkuses digitaalse kaldemõõdiku KM-3. XXX Veiko Peikeri ütlustest (tl 157-158) nähtub, et ta töötas hageja juures eestöölisena ajal, mil objektijuhina oli tööl Andres Laanes. Objektijuhi ülesandeks on objektil tööde koordineerimine ja töölistele ülesannete andmine. XXX d töötasid erinevatel objektidel ja seetõttu vahetut alluvussuhet ei olnud. Omavahel kohtuti töökoosolekutel kui ka objektidel, sest mitme objekti peale oli kasutada üks tester ja kaldemõõdik. Tester oligi peamiselt Andres Laanese juhitavatel objektidel ning sealt käidi seda võtmas ja pärast viidi tagasi. Testrit võisid võtmas käia konkreetsed isikud, peale XXX veel Ignar Tammsalu ja Martin Ressar. Viimati andis XXX testri Andres Laanesele üle 24.05.2018 Møller Auto objektil. Andres Laanes teostas mõõtmisi nii testri kui kaldemõõdikuga. Kaldemõõdiku andis Andres Laanesele üle Kevin Kajak, kes oli samuti hageja objektijuht. XXX le teadaolevalt seadmeid hagejale hiljem ei tagastatud ja räägiti, et Andres Laanes on need seadmed kaasa võtnud. XXX kinnitas tööandjale, et tema andis testri viimati Andres Laanesele, sama kinnitas Martin Ressar kaldemõõdiku osas. XXX Andres Laanese ütlustest (tl 159-160) nähtub, et kostja pakkus hagejale läbi XXX kui töötegija suulist nõustamist ja juhtimisteenust Møller Auto, Smarteni ja Omniva logistikakeskuste objektidel. Kolmel objektil, kus XXX teenust osutas, oli projektijuhiks Andres Aru, kelle ülesanne oli varustada objekte materjalide, töövahendite, töö tegemiseks vajalike inimeste ja tehnikaga. XXX ülesanne oli objektidel betoonpõrandate sisetäitetöödel ja välisplatsi aluste ehitusel inimesi juhtida ja nõustada. See töö ei eeldanud füüsilist tööd, toimus suuline juhtimine ja nõustamine. XXX ei pidanud teenuse osutamise raames mõõtmisi tegema. Mõõtmisi teostasid Martin Ressar ja Ülevi, kelle perenime XXX ei tea öelda. Kui neid inimesi ei olnud ja Andres Aru palus XXX l mõõtmisi teha, siis ta seda ka tegi. XXX le anti üle üksnes arvuti ja sõiduauto, midagi muud, sh vaidlusaluseid mõõteriistu, kellegi korraldusel XXX le üle ei antud. Tööriistade hoidmine või ladustamine ei olnud XXX , vaid Andres Aru korraldada. Asjad olid töötajate käes ja hoida, kes nendega tööd tegid. Vaidlusalused tööriistad ei ole XXX käes, vaid jäid objektile, kus nad olid. Kuigi XXX Andres Laanes on kostjaga otseselt seotud, olles kostja seadusliku esindaja juhatuse liikme Asta Küti XXX (Liis Küti XXX), ning eelduslikult huvitatud sellest, et asi lahendataks selle poole kasuks, kelle poolel ta XXX annab, ei ole kohtu hinnangul XXX te poolt antud ütlused suures osas vastuolulised. XXX Veiko Peiker kinnitas ühtemoodi Andres Laanesega, et viimase ülesandeks oli hageja objektidel tööde koordineerimine ja töötajatele ülesannete andmine. Kostja poolt osutatud teenuse sisu saab tuletada ka hageja 06.06.2018 elektronkirjast (tl 15): tööliste juhtimine, dokumentatsiooni nõuetekohane täitmine ja tähtaegne esitamine, objektide vahetähtaegadest kinnipidamine, tellitud masinate tööle panek ja rendiettevõtetesse tagastamine, suhtlemine koostööpartnerite ja peatöövõtjatega, kokkulepitud tähtaegadel kohtumistel osalemine jms. Veiko Peiker ega Andres Laanes kumbki ei nimetanud objektijuhi ülesandena mõõtmisi testri ja kaldemõõdikuga. Ainuüksi asjaoluga, et Andres Laanes kasutas hageja objektidel vaidlusaluseid tööriistu mõõtmiseks, ei ole kohtu arvates tõendatud, et nimetatud tööriistade kasutamine kuulus kostja poolt osutatava teenuse spetsiifikasse. Andres Laanes selgitas kohtuistungil, et kasutas vaidlusaluseid seadmeid mõõtmiseks üksnes Andres Aru palvel ja juhtudel, kui pidi tegema hageja töötajate tööd töömeeste puuduse tõttu. XXX te ütlused kattuvad ka selles, et mitme objekti peale oli kasutada üks tester ja kaldemõõdik, mida omavahel vastavalt vajadusele jagati. Isegi kui nimetatud mõõteriistad olid valdava aja Andres Laanese juhitavatel objektidel ning neid käisid sealt võtmas 6
(9)konkreetsed isikud ja seadmed viidi pärast samale objektile tagasi, nagu kinnitab Veiko Peiker, ei ole XXX ütlustega tõendatud testri ja kaldemõõdiku töövahenditena kostjale (Andres Laanesele) üleandmine selliselt, et seadmed jäid kostja vastutavale hoiule ning kostjal oli kohustus tagada nende säilimine ja seadmed lepingu lõppedes tagastada. Ka kriminaalmenetluse alustamise teatise (tl 17) ja 09.07.2018 politsei vastuse (tl 18-19) põhjal ei saa lugeda tõendatuks testri ja kaldemõõdiku kostjale üleandmist. Kuuldused, et väidetavalt on Andres Laanes seadmed endaga kaasa võtnud, ei kinnita hageja seadmete kostja valduses olemist. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hageja hagi kostjalt kahju 7474,32 euro (6780 + 694,32) väljamõistmiseks. 7. Hageja nõuab kostjalt nii sissenõutavaks muutunud viivise kui alates 15.08.2018 lisanduva viivise väljamõistmist. Kohus märgib, et kahju hüvitamise nõude puhul kohaldub VÕS § 113 lg 2, mille kohaselt arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

§ 367

järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtule ei ole teada, et hageja oleks kostjalt nõudnud kahju hüvitamist kohtuväliselt enne hagiavalduse esitamist 15.08.2018, seega on hageja oma kahjunõudelt õigustatud viivist nõudma VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.08.

  1. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest. Arvestades asjaolu, et sülearvuti Dell Latitude 5480 on hagejale kohtumenetluse ajal tagastatud, on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis sülearvuti tagastamisega viivitamise eest ajavahemikul 15.08.2018 kuni 07.03.2019 summas 59,85 eurot (1332 eurot × 8% aastas × 205 päeva). Kohus leiab, et kostjal oli enne hagi esitamist piisavalt aega talle olulisest ja vajalikust infost koopiate tegemiseks ning arvuti tagastamiseks. Kuivõrd hageja ei ole taotlenud viivise väljamõistmist kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest, mõistab kohus kostjalt välja viivise kahjuhüvitiselt 446 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.08.2018 kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
  2. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 505,85 eurot, millest 446 eurot on kahjuhüvitis ja 59,85 eurot viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise kahjuhüvitiselt 446 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.08.2018 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata kostjalt kahjuhüvitise summas 7474,32 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja hagi rahuldatakse 19,22% ulatuses (hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 9252,32 eurot, kohus mõistab hageja kasuks välja 446 eurot ning kohtumenetluse ajal 7

(9)tagastati arvuti, mistõttu hageja vähendas nõuet arvuti maksumuse võrra 1332 eurot).

§ 163

lg 1 alusel jaotab kohus käesolevas menetluses kantud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud ulatusega. Seega tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 19,22% ulatuses ja hagejal tuleb hüvitada kostja menetluskulud 80,78% ulatuses. 10.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 10.1. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 600 eurot ja lepingulise esindaja kulud 4180 eurot (38 tundi × 110 eurot), kuivõrd kohtuistung kestis kolm tundi kahe tunni asemel ja hageja on palunud istungist osavõtu aega kohtul korrigeerida. Kuna hageja poolt haginõudelt tasutud riigilõiv 600 eurot on kohtukulu

§ 138

lg 2 järgi, mis vastab tsiviilasja hinnale, on riigilõivu tasutud seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu summas 600 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks

§ 144

p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 järgi.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabiteenus seisnenud eeskätt 15.08.2018 hagiavalduse koostamises, kostja 26.11.2018 kaja ja hagivastusega tutvumises ning neile vastuse koostamises vastavalt 12.12.2018 ja 08.02.2019, kostja 11.03.2019 seisukohaga tutvumises ja 25.03.2019 sellele vastuse koostamises, ettevalmistuses 30.05.2019 kohtuistungiks ja sellel osalemises ajakuluga kokku 38 tundi ning tunnihinnaga 110 eurot ilma käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane). Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust (kahju hüvitamise nõue koos viivisenõudega), tsiviilasja keerukust ja mahtu (keskmise keerukuse ja mahukusega asi) ning hagiavalduses ja hageja seisukohtades esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud

§ 175

lg 1 mõttes on kokku 20 tunni eest 2200 eurot, sh tutvumine kajaga ja sellele hageja seisukoha koostamine 3 tundi, mis rahaliselt on 330 eurot. Kohus on seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on tõendite kogumine, asja materjalide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ning nõupidamised/arutelud kliendiga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Siinjuures lähtub kohus hageja menetluskulude rahalist suurust vähendades ka asjaolust, et hageja on hilisemalt esitatud menetlusdokumentides esitanud osaliselt korduvaid seisukohti võrrelduna varasemalt esitatud menetlusdokumentidega. Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 110 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2800 eurot (600 + 2200), millest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 804,73 eurot (19,22% 2470 eurolt, millele lisandub 330 eurot kaja esitamise ja menetluse taastamisega seotud kulud, mis 02.01.2019 määruse järgi on

§ 169lg 2 alusel jäetud kostja kanda sõltumata hagi rahuldamisest).

10.2. Kostja 30.05.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 16 tunni 17 minuti eest 1954 eurot ning 03.06.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt 5 tunni 24 minuti eest 648 eurot, kokku seega 2602 eurot ilma käibemaksuta (tunnihind 120 eurot, mida saab kehtiva kohtupraktika kohaselt pidada mõistlikuks tasuks). Õigusabiteenus on peamiselt seisnenud 26.11.2018 vastuse koostamises hagiavaldusele, 11.03.2019 seisukoha koostamises hageja 08.02.2019 menetlusdokumendile, 05.04.2019 seisukoha koostamises 8

(9)hageja 25.03.2019 menetlusdokumendile ning 30.05.2019 kohtuistungiks ettevalmistamises ja sellel osalemises. Kohus määrab punktis 10.1 märgitud põhjendustel kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1920 eurot (16 tundi × 120 eurot), pidades seda kostja esindamisel põhjendatud ja vajalikus kuluks

§ 175lg 1 tähenduses.

Hagejalt kuulub sellest kostja kasuks väljamõistmisele 80,78%, so 1550,98 eurot. 10.

  1. Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 746,25 eurot (1550,98 – 804,73).
  2. Kostja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel hagejalt välja viivise menetluskulult 746,25 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.