← Eesti

1-19-10007/5

Obsah (8)§ 424§ 74§ 68§ 75§ 78§ 50§ 83§ 85

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 20. jaanuar 2020. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-19-10007 (19278002108) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistu

) § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav Ago Põlenik, isikukood 38112182712; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; XXX; elukoht: XXX; töökoht: XXX; väärteokorras karistamata, kriminaalkorras karistatud ühel korral, s.o Tartu Maakohtu 19.06.2017 otsusega

§ 424

järgi 1-aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus 3 päeva ning lõplik karistus 11 kuud 27 päeva vangistust jäeti tingimisi

§ 74

alusel 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata, lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ning täiendava mõjutusvahendina konfiskeeriti temale kuuluv mootorsõiduk. Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Ago Põlenik

§ 424

lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb Ago Põlenikul koheselt ära kanda 1 (üks) kuu vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata kohesele ärakandmisele kuuluva vangistusaja hulka Ago Põleniku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.–

  1. oktoober
  2. a, s.o 3 (kolm) päeva ning määrata, et kohesele ärakandmisele kuuluvast vangistusest tuleb Ago Põlenikul veel ära kanda 27 (kakskümmend seitse) päeva. Kohesele ärakandmisele kuuluva 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkuse vangistuse kandmise algust arvestada alates Ago Põleniku kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha kohta.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud osa karistusest, so 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Ago Põlenik ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Määrata Ago Põlenik katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määrata Ago Põlenikule käitumiskontrolli ajaks lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel hakata Ago Põleniku katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Ago Põlenikult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks 6 (kuueks) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning laieneb lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale ka Ago Põleniku vangistuse kandmise ajale. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 05.02.2020.a. Liiklusseaduse § 127 alusel on Ago Põlenik kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest 5 (viie) tööpäeva jooksul. 2.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina Ago Põlenikule ja kolmandale isikule K. T. le kuuluv mootorsõiduk Audi A6 registreerimisnumbriga XXX (VIN-kood: XXX; asub XXX asuvas parklas) ning kanda Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge. 3. Menetluskulu: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 66 eurot riigi kanda. 2

(5)KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 4, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Ago Põlenikult menetluskuluna riigituludesse:    sundraha 810 eurot; kaitsjatasu 153,60 eurot; joobeseisundi tuvastamise tasu 14 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Ago Põlenikul on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 977,60 (üheksasada seitsekümmend seitse eurot kuuskümmend senti) eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 97,76 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700003359 ning selgituse “Ago Põlenik, otsus nr 1-19-10007, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus edastada koheselt sõiduki käsutamise keelumärke tegemiseks Maanteeameti liiklusregistrile aadressile rito@mnt.ee ning kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimise osas täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Ago Põlenikku süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on Tartu Maakohtu Võru kohtumaja (asukohaga Põlvas) 19.06.2017 otsusega nr 1-17-5955 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistus ei ole kustunud, juhtis 29.10.2019 kella 12:08 paiku Tartus Võru tänav 136 juures mootorsõidukit Audi A6 reg-nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema veres oli 2,93 mg/g kohta) ja põhjustas avarii, sõites otsa mootorsõidukile Ford Focus reg-nr XXX. Sellega rikkus Ago Põlenik kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 3
(5)Sellega pani Ago Põlenik toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Ago Põlenikule karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1, 2 alusel määrata, et mõistetavast vangistusest peab Ago Põlenik ära kandma 1 kuu, mille hulka arvata

§ 68alusel 3 päeva, s.o 29.– 31.

oktoober 2019. a, mille vältel oli Ago Põlenik kahtlustatavana kinni peetud. Seega peab Ago Põlenik reaalselt ära kandma veel 27 päeva vangistust, mille kandmise aega hakata arvestama alates Ago Põleniku kinnipidamiskohta saabumisest.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa, s.o 1 aasta 3 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui Ago Põlenik ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

lg 1 alusel on Ago Põlenik käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Ago Põlenik on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 alusel kohaldada Ago Põleniku suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks ja 6 kuuks.

§ 83

lg 1 alusel taotleb prokurör kohtult konfiskeerida Ago Põlenikule ja kolmandale isikule K. T. le kuuluv mootorsõiduk Audi A6 reg-nr XXX, kuna Ago Põlenik kasutas nimetatud mootorsõidukit süüteo toimepanemise vahendina. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu 153,60 eurot; joobe tuvastamise tasu 14 eurot; KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Määrata, et eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud (kokku 977,60 eurot) tuleb Ago Põlenikul tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul, kohustades teda tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 97,76 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Ago Põlenik aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. 4

(5)Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kuna alates
  1. jaanuarist
  2. a on süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus suurenenud, palus prokurör arvestada kohtuotsuse tegemisel sundraha suuruseks 876 eurot, kuid jätta 66 eurot sundrahast riigi kanda. Süüdistatav Ago Põlenik nõustus prokuröri taotletud muudatusega. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Ago Põlenik süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Samuti on põhjendatud vastavalt kokkuleppele konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel Ago Põlenikule ja kolmandale isikule K.

T. le kuuluv sõiduk Audi A6 reg-nr XXX kuriteo toimepanemise vahendina. Kolmas isik K. T. on andnud nõusoleku sõiduki konfiskeerimiseks. Kuna enne kohtuotsuse jõustumist toimib otsus konfiskeerimise kohta

§ 85

lg 3 kohaselt käsutamiskeeluna, tuleb Maanteeameti liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise keelumärge. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Ago Põleniku menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 153,50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt joobeseisundi tuvastamise tasu 14 eurot eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates

  1. jaanuarist
  2. a on kuupalga alammäär 584 eurot). Arvestades Ago Põleniku varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. Samuti leiab kohus, et on põhjendatud jätta 66 eurot sundrahast riigi kanda. Kokkuleppe sõlmimise ajal oli kuupalga alammäär 540 eurot ja sellest tulenevalt arvestas süüdistatav ka 810 euro suuruse sundrahaga. Kuigi praeguseks on kuupalga alammäära muudetud ning seega on suurenenud ka süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus, leiab kohus, et süüdistatavalt on põhjendatud välja mõista siiski sundraha selles summas, mis kehtis kokkuleppe sõlmimise ajal. Kohtuasja arutamine ajal, mil sundraha summa on suurenenud, ei tulenenud süüdistatava tegevusest. Seega ei ole ka põhjendatud mõista süüdistatavalt sundraha välja suuremas summas ning endise ja praeguse sundraha summa vahe tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel välja mõista Ago Põlenikult sundraha 810 eurot, kaitsjatasu 153,50 eurot ja joobeseisundi tuvastamise tasu 14 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 977,60 eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.