← Eesti

2-19-20298/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2019, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-20298 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Vladislav Frolovi vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 177 eurot 23 senti Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood xxx; asukoht xxx), lepinguline esindaja T.I (xxx; e-post: xxx) Kostja Vladislav Frolov (isikukood xxx; xxx) RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  3. Mõista Vladislav Frolovilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 67 eurot 87 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 67 eurot 2 senti ja sissenõudekulu 25 eurot.
  4. Mõista Vladislav Frolovilt välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt (67 eurot 87 senti) alates
  5. detsembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
  6. Rahuldada menetluskulude väljamõistmise taotlus. Mõista Vladislav Frolovilt välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot ja hageja õigusabikulud hagimenetluses 175 eurot, kokku 250 eurot. Vladislav Frolovil tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (250 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 250 eurot.
  7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
  8. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte. Edasikaebamise kord 2-19-20298 Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab
  9. detsembril 2019 esitatud hagis Vladislav Frolovi vastu 67 eurot 87 sendi suuruse põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise 67 eurot ja 2 sendi, võla sissenõudmiskulu 25 euro ja jooksva viivise välja mõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingust nr xxx Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud käsipostiga
  10. detsembril
  11. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 15 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus
  12. jaanuaril 2020). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. 2

(3)2-19-20298 TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 75 euro ja hagimenetluses õigusabikulude 420 eurot väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud
  1. mai
  2. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Hagihind on käesolevas asjas 177 eurot 23 senti. Menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, peaks jääma tsiviilasja hinna piiresse ning määrab hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 175 eurot. Kohus märgib, et võib TsMS § 162 lg 4 järgi jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hagejal oli võimalik esitada oma nõue ka maksekäsu kiirmenetluses. Sellisel juhul oleks hageja (maksimaalselt väljamõistetavad) menetluskulud olnud riigilõiv 45 eurot ja õigusabikulu 20 eurot, kokku 65 eurot. Hageja on seega ise tekitanud endale põhjendamatult suure menetluskulu. Sellise suure kulu kostja kanda jätmine oleks (eriti väga väikest nõuet arvestades) kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud jätta 175 eurot ületavad menetluskulud hageja enda kanda. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 250 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 175 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.