Tsiviilasi nr 2-19-19489 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19489 Tsiviilasi Tartu kohtutä

) § 28 lg 2 alusel tuleb algatada menetlus avaldaja taotluse alusel võlgniku nõusolekuta võlgniku omandis ja kaudses valduses olevatesse ruumidesse sisenemise otsustamiseks. 3. Täitemenetluse registrist nähtub, et kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses on täiteasi nr 084/2017/94, kus võlgnikuks on Geidi Saarva ja sissenõudjaks Merike Lepik. Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX), millele on seatud käsutamise keelumärge sissenõudja kasuks.

§ 28

lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume.

§ 28

lg 2 näeb ette, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel.

§ 28

lg 3 kohaselt peavad

§ 28

lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. 2/3

§ 137

ja § 85 lg 1 järgi on soovijatel õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni.

§ 137ja § 85 lg 2 kohaselt määrab kohtutäitur asjadega tutvumiseks kindlad ajad.

Kui asjad on võlgniku valduses, on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kohtutäitur peab arvestama omaniku huve.

§ 29

sätestab, et kui täitmist takistatakse või kui takistamist on alust eeldada või kui võlgniku valduses olevas ruumis või maatükil toimuva täitetoimingu juures ei viibi võlgnik, tema esindaja, võlgniku täisealine perekonnaliige või perekonna teenistuses olev isik, kutsub kohtutäitur täitetoimingu juurde kaks täiskasvanud manukat, kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku. Kohtutäituri avalduses toodut ning

§-des 85 ja 137 sätestatut arvestades on kohtutäituril vaja siseneda täitedokumendi täitmiseks võlgniku korterisse. Täitedokumendi täitmiseks on vajalik võõrandada võlgniku korteriomand. Enampakkumise läbiviimiseks on kohtutäituril vaja tutvustada korteriomandit potentsiaalsetele ostuhuvilistele. Ka Riigikohus on 13.05.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15 p-s 12 leidnud, et loa võib kohtutäiturile anda ka selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Selline tõlgendus on kolleegiumi hinnangul mh võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu (ja sellega võla, sh ka viivise vähenemise). Kohtutäituri avaldusest ja lisatud kirjavahetusest nähtuvalt ei ole võlgnik korterisse sisenemist vabatahtlikult võimaldanud ega aegu korteri näitamiseks välja pakkunud. Samas näeb

§ 28

lg 21 ette, et

§ 28

lg-s 2 nimetatud kohtumääruse võib teha, ilma et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Eeltoodut arvestades tuleb kohtutäituri taotlus rahuldada. Kohtutäituril tuleb lubada täiteasjas nr 084/2017/94 siseneda koos täitetoimingus osalevate isikutega võlgniku nõusolekuta tema omandis ja kaudses valduses olevasse korterisse ning viibida seal korteriomandi hindamise ja arestimistoimingu läbiviimise eesmärgil kuni arestimistoimingu lõpetamiseni ning ostuhuvilistele müüdava vara tutvustamise eesmärgil selleks vajaliku aja jooksul korteriomandi suhtes esimese ja vajadusel iga järgneva enampakkumise väljakuulutamise korral vähemalt kahel korral enne enampakkumise algust võlgnikule etteteatatud aegadel.

1. 29.12.2010 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-140-10 p-s 12 leidis Riigikohus, et võlgniku õigustatud huve arvestades ei oleks lubatav olukord, mil kohtumääruses jäetakse võlgniku ruumidesse sisenemise aeg täiesti lahtiseks. Kohus peab mõistlikuks määrata, et luba kehtib 90 päeva alates määruse tegemisest.
2. Arvestades, et avaldaja on riigilõivu tasumisest riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 7 alusel vabastatud ning avalduse esitas avaldaja ise, ei saa avaldajal olla hüvitatavaid menetluskulusid. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda.
3. TsMS § 478 lg 4 esimese lause järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale. 7.

§ 28

lg 4 kohaselt peab kohtutäitur enne läbiotsimise algust ette näitama kohtumääruse ja andma võlgnikule selle ärakirja. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3/3