KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-7505 Tsiviilasi M. K. (pankrotis) pankrotim

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta M. K. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada M. K. (isikukood XXX ) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. veebruaril).
4. M. K. l esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 2 Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p-de 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 11. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud Tartu Maakohtu 17.06.2019 määrusega kuulutati välja M. K. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Küllike Mitt. Pankrotihaldur Küllike Mitt esitas 31.10.2019 kohtule taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 29.11.2019 määrusega. Pankrotihaldur Küllike Mitt esitas kohtule 18.10.2019 kinnitamiseks lõpparuande. Haldur palub: 1) kinnitada M. K. pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne; 2) lõpetada pankrotimenetlus; 3) kinnitada M. K. pankrotimenetluse aegsed kulud summas 528,35 €, millest massikohustused moodustavad 100,67 €, pankrotimenetluse kulud 427,52 € ja prognoositavad lisanduvad pankrotimenetluse kulud 0,16 €; 4) määrata pankrotihaldur Küllike Miti tasu OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS) summas 729,55 eurot, millele lisandub käibemaks 145,91 eurot, kokku 875,46 eurot; 5) jätta pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulud M. K. kanda; 6) vabastada pankrotihaldur tema kohustustest; 7) otsustada M. K. kohustustest vabastamise menetluse algatamine; 8) M. K. suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisel kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 3 Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks kohustada M. K. ennast täitma usaldusisiku kohustusi, määrata usaldusisik kohtu omal äranägemisel. I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 1.1.

M. K. pankrotivara üldiseloomustus 1) sularaha - 0,00 €; 2) rahalised vahendid arvelduskontol XXX AS-s SEB Pank 0,95 €; Tegemist on M. K. alaealiste laste kasuks riigi poolt makstud elatisabi jäägiga. See ei olnud M. K. sissetulek ja seda ei olnud võimalik isiku pankrotivarasse arvata. 3) rahalised vahendid arvelduskontol XXX Swedbank AS-s 5,78 €; 4) rahalised vahendid arvelduskontol XXX LHV Pank AS-s 0,00 €; 5) aktsiad, osad, jms väärtpaberid - puudusid; 6) pensionikontol XXX on 573,757 tk LHV Pensionifond L osakut (kohustusliku pensionifondi osakud) NAV ´a XXX, kokku 963,37 €; Kuna nimetatud pensionifondi osakute näol on tegemist varaga, millele ei ole võimalik sissenõuet pöörata ja mida ei ole võimalik pankrotimenetluse käigus realiseerida, siis on nende osakute väärtus pankrotimenetluse läbiviimise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt 0,00 €. Vabatahtliku pensionikindlustusega ei ole isik liitunud. 7) maksude ettemaks 0,00 €; 8) liiklusregistrisse kantud vara (sõidukid, haagised jms) – puudus; 9) ehitisregistrisse kantud vallasvara (ehitised, rajatised) – puudus; 10) patendid, kaubamärgid jms. intellektuaalomandid – puudusid; 11) relvaregistrisse kantud vara – puudus; 12) muu materiaalne vara (sh koduse majapidamise esemed) – M. K. selgituste kohaselt ei olnud tema faktilises elukohas temale kuuluvat realiseerimiskõlbulikku materiaalset vara; 13) nõuded teiste isikute vastu – võlgniku selgituste kohaselt ei olnud tal nõudeid teiste isikute vastu; 14) kinnisasjad – korteriomand XXX asukohaga XXX, kat. tunnus XXX, mis moodustab 802/15711 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr XXX, mille üldpind on 80,20 m² (4-toaline korter). M. K. omandas kõnealuse korteri 10.02.2005 algselt vallasasjana XXX (likvideerimisel, rk XXX) hinnaga 10 500 Eesti krooni ehk 671,07 eurot. Eluruumide erastamise käigus 25.08.2006 koostatud kinnistamisavalduse alusel kanti M. K. 10.10.2006 kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. M. K. on oma vastuses halduri päringule 21.06.2019 avaldanud, et hindab korteriomandi väärtuseks 10 000 €. Korteriomandi seisukorda, asukohta ja erinevates müügiportaalides samalaadsete korterite müügihindu arvestades asus haldur seisukohale, et korteri väärtus on pigem oluliselt madalam. 1.

1. M. K. pankrotivara müügist laekumised M. K. pankrotivarasse kuuluva korteriomandi registriosa XXX (krt XXX) asukohaga XXX, müümiseks kuulutas pankrotihaldur 15.07.2019, 06.08.2019, 28.08.2019, 23.09.2019, 16.10.2019, 07.11.2019 välja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas avalikud elektroonilised enampakkumised. Enampakkumise võitis ainukese enampakkumisel osaleja – G. R. ’i (ik XXX) pakkumine summas 2500 €. Isik on kogu tema poolt pakutud summa nõuetekohaselt tasunud ja pankrotihalduri kinnistamisavalduse alusel on G. R. 17.12.2019 kantud korteriomandi registriosa XXX omanikuna kinnistusregistrisse. Eeltoodut arvestades on M. K. pankrotivara müügist laekunud pankrotivarasse 2500 €. 4 1.
2. Andmed muude laekumiste kohta 1.3.
3. Laekumised töötasust Perioodil 17.06.2019 – 08.12.2019 M. K. ei töötanud ja ei saanud palga vms võrdsustatud sissetulekut (isik oli võtnud ennast töötuna arvele alates 15.03.2019 ja selle raames oli saanud rehabilitatsiooni teenust ja võlanõustamist). Alates 09.12.2019 on M. K. asunud tööle V. C. OÜ -sse (rk XXX) müüja ametikohale. Nimetatud töösuhtest ei ole käesoleva aruande esitamise hetkeks laekumisi olnud. 1.3.
4. Muud laekumised pankrotivarasse Pankrotimenetluse ajal (so perioodil 17.06.2019 – 30.12.2019) on M. K. le laekunud: 1) igakuiselt Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus 7,86 €/kalendripäeva kohta; Kokku on pankrotimenetluse ajal laekunud M. K. kontole töövõimetoetuse makseid summas 1438,44 €. TMS § 131 lg 2 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib töövõimetoetusele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel kuulates võimalusel korral ära ka võlgniku. M. K. avalduse alusel on pankrotihaldur pidanud isiku töövõimetoetusest vabatahtliku täitmise korras kinni 50 € / kuus. Kokku on käesolevaks hetkeks nimetatud viisil laekunud pankrotivarasse 300 €. 2) igakuiselt Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav puudega isiku sotsiaaltoetus 79,53 €/kuus; Kokku on pankrotimenetluse ajal laekunud M. K. kontole sotsiaaltoetuse makseid 477,17 €. TMS § 131 lg 1 p 2 kohaselt ei saa sotsiaaltoetusele sissenõuet pöörata. 3) igakuiselt Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav peretoetus 120 €/kuus; Kokku on pankrotimenetluse ajal laekunud M. K. kontole peretoetuse makseid 720 €. TMS § 131 lg 1 p 1 kohaselt ei saa peretoetusele sissenõuet pöörata. 4) igakuiselt Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav elatisabi 200 €/kuus; Kokku on pankrotimenetluse ajal laekunud M. K. kontole elatisabi makseid 1000 €. Elatisabi ei ole oma olemuselt mitte M. K. , vaid tema laste sissetulek, mistõttu ei ole sellele võimalik ka kinnipidamist teostada. 5) augustis 2019 Maksu- ja Tolliameti poolt makstud tulumaksu tagastus 1826,02 €; Haldur on TMS § 130 lg 1¹ ja § 132 lg 1 ja 2 alusel teostanud tagastatud tulumaksu arvelt pankrotivarasse kinnipidamisi summas 847,73 €. 6) septembris 2019 Eesti Töötukassa poolt makstav tööalase rehabilitatsiooniteenuse raames makstud toetus 5 €; TMS § 131 lg 1 p 5 kohaselt ei saa nimetatud toetusele sissenõuet pöörata. 7) detsembris 2019 lähedastelt laekunud rahaline abi kokku 99,39 €. Arvestades detsembrikuu muude laekumiste vähesust, ei ole haldur nimetatud summadele sissenõuet pööranud. II Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 2.1.

Vara välistamise nõuded (§ 123) M. K. pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi, mistõttu ei ole selliseid nõudeid ka rahuldatud. 2.

1. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (§ 119 lg 4 ja 5) nõuded - M. K. pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud hagisid vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks ja seega ei ole esitatud ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. 2.
2. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõuded (§ 147) - M. K. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid. 5 2.
3. Pankrotimenetluse massikohustused (§ 148) Seisuga 30.12.2019 (so perioodil 17.06.2019-30.12.2019) moodustavad M. K. pankrotimenetluse aegsed massikohustused kokku 100,67 €. Nimetatud summa moodustavad: 1) pankrotimenetluse ajal korteriomandiga XXX (krt nr XXX) seotud haldus-, kommunaal- jms. kulud vastavalt XXX korteriühistu arvetele summas 99,91 €; 2) pangateenustega seotud kulud 0,76 € (2 x 0,38 = 0,76 €). 2.
4. Pankrotimenetluse kulud (§ 150) Seisuga 30.12.2019 (so perioodil 17.06.2019-30.12.2019) moodustavad M. K. pankrotimenetluse kulud kokku 427,52 €. Nimetatud summa moodustavad: 1) kontoriruumide ja -seadmete kasutamisega seotud kulud 267,30 € (24,75 h x 9,00 = 222,75 + km = 267,30 €); 2) nõupidamisteruumi kasutamisega seotud kulud 23,03 € (2,00 h x 9,59 = 19,18 + km = 23,03 € ); 3) koopiate ja arvutiväljatrükkide tegemisega seotud kulud 81,31 € (504 tk x 0,13 = 67,76 + km = 81,31 €); 4) transpordivahendi kasutamisega seotud kulud 47,06 € (Tartu-Tilsi küla-Tartu 8 l/100 x 121,53 = 9,7224 l x 1,0134289 = 9,85 + km = 11,82 €; 8 l/100 x 127 = 10,16 l x 1,3335408 = 13,55 + km = 16,26 €; 8 l/100 x 127 = 10,16 l x 1,55675 = 15,82 + km = 18,98 €); 5) tasuliste registriteenustega seotud kulud 5,00 € (2 tk x 2,00 = 4,00 €; 1 tk x 1,00 = 1,00 €); 6) pangateenustega seotud kulud 3,82 € ( 12 x 0,16 = 1,92 €;5 x 0,38 = 1,90 €); M. K. pankrotimenetluse läbiviimiseks on halduril olnud vajalik kasutada bürooteenust. Selleks on ostetud teenust OÜ-lt ÜK Büroo. Büroo- ja nõupidamisruume ning seadmeid on kasutatud näiteks võlgniku vastu esitatud nõuete kontrollimiseks, kirjavahetuse pidamiseks, aruannete ja muude avalduste koostamiseks, võlausaldajate üldkoosolekute ja võlgnikuga kohtumiste läbiviimiseks, dokumentide hoidmiseks, suhtlemiseks kohtuga, võlgnikuga, võlausaldajatega, ostuhuvilistega, Maksu- ja Tolliametiga, Eesti Töötukassaga, Sotsiaalkindlustusametiga, jne. Pankrotihaldur kinnitab, et vastavalt

§-le 125 ei ole pankrotihaldur teinud pankrotimenetluse ajal tehinguid iseendaga või endaga seotud äriühingutega (sh OÜ-ga Õigusbüroo Faktootum). 2.6. Prognoositavad lisanduvad väljamaksed Pankrotihaldur on esitanud koos lõpparuandega kohtule ka taotluse halduritasu määramiseks. Pankrotihalduri tegevuse tulemusena on M. K. pankrotimenetluses laekunud 3647,73 €, millest

§ 651

lg 1 ja 2 kohaselt on halduritasu alammäär 729,55 € (3647,73 x 20 / 100) ning halduritasu ülemmäär 1276,71 € (3647,73 x 35 / 100). Haldur taotleb tasu

§ 651

lg 1 sätestatud alammääras - so 729,55 €.

§ 65

lg 1 alusel taotleb pankrotihaldur halduritasu määramist OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (so büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb). OÜ Õigusbüroo Faktootum on käibemaksukohustuslane, mistõttu lisanduks taotletavale halduritasule käibemaks 20% halduritasust - so 145,91 €. Halduritasu ülekande tegemisel tuleb tasuda panga teenustasu 0,16 €. Eeltoodut arvestades prognoosib pankrotihaldur halduritasu taotlemisega seoses täiendavaid kulusid lisaks käesolevas lõpparuandes märgitutele summas 875,62 € (vastavate väljamaksete tegemiseks 6 on summad deponeeritud). Pankrotihalduri tasuga seotud kulud on esialgu ainult arvestuslikud. Need saab pankrotivarast välja maksta üksnes juhul, kui kohus vastava tasu haldurile määrab. III Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) Vastavalt Tartu Maakohtu 29.11.2019 määrusele tsiviilasjas 2-19-7505 kinnitatud jaotusettepanekule kuulusid M. K. pankrotimenetluses jaotusettepaneku alusel rahuldamisele nõuded järgnevalt: I. rahuldamisjärgu nõuded (pandiga tagatud nõuded) - 0,00 €; II. rahuldamisjärgu nõuded (muud tähtaegselt esitatud ja tunnustatud nõuded) 17 291,15 €; III rahuldamisjärgu nõuded (tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded) 995,41 €. Lõpparuande kohtule esitamise hetkeks on M. K. pankrotimenetluses tehtud jaotusettepaneku alusel väljamakseid 2. rahuldamisjärgu võlausaldajate nõude rahuldamiseks 13,01% ulatuses summas 2249,70 €. Andmed jaotiste alusel igale võlausaldajale väljamakstud raha kohta on järgmised: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel – puuduvad; 2) rahuldamisjärk - muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jaotusettepanekus Rahuldatud nõude Protsent tunnustatud Jrk Võlausaldaja nõude summa summa eurodes nõudest (%) 1 Nord Collect OÜ 525,05 68,31 13,01 2 Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu 3 204,77 416,96 13,01 KÜ Saara / Põlva vald, Tilsi küla, 13,01 3 6 369,16 828,67 Tilsi keskus 5 korteriühistu Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste 13,01 4 440,00 57,25 Keskus kaudu) 5 Elisa Teleteenused AS 372,04 48,41 13,01 6 Elektrum Eesti OÜ 438,96 57,11 13,01 7 Aktiva Finants OÜ 5 941,17 772,99 13,01 Kokku 17 291,15 2 249,70 3) rahuldamisjärk - tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded: Jaotusettepanekus Rahuldatud nõude Protsent tunnustatud Jrk Võlausaldaja nõude summa summa eurodes nõudest (%) 1 Bigbank AS 995,41 0,00 0,00 Kokku 995,41 0,00 0,00 IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) M.

K. pankrotivaras ei ole olnud pandiga koormatud vara. Seega ei ole M. K. pankrotimenetluses pandieseme müüki toimunud. Korteriühistu on oma e-kirjas 18.07.2019 vastuseks halduri päringule korteriühistu nõude pandiga tagatuse ja pandi suuruse selgitamiseks selgesõnaliselt teatanud, et tema nõue ei ole tagatud pandiga. Seega on haldur nõuete kaitsmise koosolekul arvanud korteriühistu nõude tähtajaliselt esitatud pandiga tagamata nõuete rahuldamisjärku. Eeltoodut arvestades puudus ka põhjus pankrotivaras olnud korteriomandi edasiseks käsitlemiseks pandiga koormatud varana. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) M.

K. pankrotivaras ei ole müümata pankrotivara. Lõpparuande esitamise hetkeks ei ole haldurile teadaolevalt M. K. l teistelt isikutelt vara saada. 7 VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (

§ 162

lg 2 p 6) Pankrotimenetluse läbiviimisel on pankrotihaldur: 1) selgitanud vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi; Pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole õnnestunud tuvastada selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. 2) korraldanud olemasoleva vara kohta informatsiooni kogumise ja vara pankrotimenetluse raames müümise; Vara müügi ülevaade on aruandes esitatud. 3) selgitanud teiste isikute poolt võlgniku vastu esitatud nõudeid (kontrollinud algdokumentide korrektsust ja nõude põhjendatust/tõendatust); M. K. pankrotimenetluses toimus 30.09.2019 nõuete kaitsmise koosolek, millel haldur tunnustas esitatud nõudeid summas 18 286,56 €. Haldur esitas 31.10.2019 Tartu Maakohtule kinnitamiseks M. K. pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku. Kohus on jaotusettepaneku kinnitanud 29.11.2019. 4) nõudnud võlgnikult andmeid tema tegevuse ja sissetulekute kohta pankrotimenetluse ajal; Tuginedes

§-le 41 lg 2 on võlgniku pankrotivara see vara, mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal muul viisil.

§ 41

lg 1 alusel kasutatakse pankrotivara sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Eeltoodust tulenevalt on pankrotihalduril oluline omada informatsiooni pankrotis võlgniku tegevuse kohta, mis võib puudutada pankrotivara suurenemist või vähenemist (näit andmed võlgniku töökoha ja töötasu, võimaliku äritegevuse, muul viisil vara omandamise ning võõrandamise kohta pankrotimenetluse ajal). Tuginedes

§-le 36 lg 1 peab võlgnik andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale oma vara, sealhulgas võlgade ning äritegevuse kohta andmeid, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, samuti osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Vastavalt

§-le 39 lg 1 p 1 võib kohus võlgniku suhtes kohaldada sundtoomist või vahi all pidamist, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. Pankrotihaldur on regulaarselt suhelnud võlgnikuga eelpool nimetatud informatsiooni saamiseks. Haldurile teadaolevalt on M. K. täitnud pankrotimenetluse ajal informatsiooni esitamise kohustust nõuetekohaselt. 5) pidanud jooksvalt arvestust võlgniku sissetuleku üle ning taganud võlgnikule pankrotiseaduses ning täitemenetluse seadustikus sätestatud ulatuses rahaliste vahendite saamise pankrotimenetlusega seoses blokeeritud arvelduskontodelt; 6) viinud seaduses sätestatud juhtudel läbi võlausaldajate üldkoosolekuid ja koostanud seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele. Muuhulgas valmistas haldur ette koosoleku (30.12.2019), mille päevakorda oli planeeritud M. K. pankrotimenetluse lõpetamise, kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku valimise otsustamine. Koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat. VII Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Käesoleva lõpparuande esitamise hetkeks on võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud järgmine:

1. rahuldamisjärk - pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded – puuduvad; 8
2. rahuldamisjärk - muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jaotusettepanekus Rahuldamata nõude Protsent tunnustatud Jrk Võlausaldaja nõude summa summa eurodes nõudest (%) 1 Nord Collect OÜ 525,05 456,74 86,99 2 Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu 3 204,77 2 787,81 86,99 KÜ Saara / Põlva vald, Tilsi küla, 86,99 3 6 369,16 5 540,49 Tilsi keskus 5 korteriühistu Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste 86,99 4 440,00 382,75 Keskus kaudu) 5 Elisa Teleteenused AS 372,04 323,63 86,99 6 Elektrum Eesti OÜ 438,96 381,85 86,99 7 Aktiva Finants OÜ 5 941,17 5 168,18 86,99 Kokku 17 291,15 15 041,45 86,99
3. rahuldamisjärk - tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded: Jaotusettepanekus Rahuldatud nõude Protsent tunnustatud Jrk Võlausaldaja nõude summa summa eurodes nõudest (%) 1 Bigbank AS 995,41 995,41 100,00 Kokku 995,41 995,41 100,00 VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) M.

K. pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ega kavatseta ka esitada teiste isikute vastu. Haldurile teadaolevalt ei ole M. K. (pankrotis) vastu teiste isikute poolt hagisid esitatud. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud on aruandes toodud.

Maksejõuetuse tekkimise põhjused Tuginedes pankrotiseaduse §-le 162 lg 3 peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. M. K. selgituste kohaselt on tema võlakohustused tekkinud seoses isikliku raske olukorraga. Ta on põhiharidusega. Täiendavalt on ta omandanud ka tegevusjuhendaja/hooldustöötaja kutse, kuid seoses kehva tervisliku seisundiga (talle on 25.11.2013 määratud osaline töövõime ja 22.12.2017 keskmine liikumispuue) ta sellel erialal ei tööta. Üleüldse on tal seoses tervisega keeruline leida sobivat töökohta. Töötanud on ta ainult lihttöölisena. Töö leidmist raskendab ka asjaolu, et ta kasvatab XXX last. Peamiseks põhjuseks, miks tekkisid võlad, on asjaolu, et ta püüdis rahuldada laste vajadusi, samal ajal oli ta pikalt töötu. Tööle saades oli aga palk liiga väikene, et rahuldada perekonna esmavajadusi ning samal ajal tasuda pikema aja jooksul kogunenud võlgnevusi. Pankrotiavalduse menetluses kogutud informatsioon suures osas kinnitab M. K. poolt antud seletusi maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta. Vaadates M. K. täitmata võlakohustuste nimekirja võib väita, et maksejõuetuse tekkimise üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et isik ei ole hinnanud piisavalt põhjalikult laenutoodete kasutamisega seotud riske, mis talle kaasnevad juhul kui tema igapäevased kulud suurenevad samal ajal kui tema sissetulekud ei suurene või hoopis vähenevad. Võlgniku finantsalane käitumine ilmselt ei olnud konservatiivne ja läbimõeldud, kuid paraku saab sama öelda paljude isikute, sealhulgas peaaegu kõikide maksejõuetuks muutunud füüsiliste isikute 9 kohta. Seega on haldur seisukohal, et M. K. maksejõuetuse põhjuseks on nn muu asjaolu. Eeltoodut arvestades ei ole haldur pidanud põhjendatuks esitada avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (

) § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 30.12.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 09.01.2020 ja vastuväiteid kohtule esitatud ei ole. Lõpparuanne vastab

§ 162lg-s 2 sätestatule.

Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne M. K. (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu

§ 163

lg 5 tähenduses.

§ 163

lg 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. M. K. (pankrotis) pankrotihaldur Küllike Mitt on palunud kohtul kinnitada pankrotihalduri tehtud vajalikud ja põhjendatud pankrotimenetluse kulud 528,35 eurot ja edaspidi pankrotihalduri tasu väljamaksmisel lisanduva kulu 0,16 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tehtud kulutused on põhjendatud ja tuleb kohtu poolt kinnitada.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tegevuse tulemusel on M. K. pankrotivarasse laekunud 3647,73 eurot. Tulenevalt

§ 651

lõikest 1 on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 20% pankrotivarast. Halduri tasu alammäär oleks seega 729,55 eurot. Haldur taotleb tasu alammääras ehk summas 729,55 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus on põhjendatud ning määrab halduri tasu suuruseks 729,55 eurot, millele lisandub käibemaks 145,91 eurot, kokku 875,46 eurot.

§ 66

lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. M. K. (pankrotis) pankrotihaldur Küllike Mitt on palunud kohtul kinnitada pankrotihalduri tehtud vajalikud ja põhjendatud pankrotimenetluse kulud 528,35 eurot, sh edaspidi pankrotihalduri tasu väljamaksmisel lisanduv kulu 0,16 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tehtud kulutused on põhjendatud ja tuleb kohtu poolt kinnitada.

§ 165lg 3 alusel tuleb Küllike Mitt vabastada pankrotihalduri kohustusest M.

K. pankrotimenetluses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus 10 esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lg-s 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. M. K. pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 03.07.

1. M. K. on kohtule esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiavalduses 15.02.
2. Võlgniku avaldus sisaldab

§ 170lg-s 2 nimetatud kinnitusi.

Võlgniku avaldus on seega esitatud tähtaegselt ning vastab seaduse nõuetele. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud

§-s 173 toodud kohustusi.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada M. K. kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitanud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid sellele, et M. K. ise täidaks usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud kohtule kinnituse, et tal ei ole vastuväiteid selle suhtes, et kohus kohustab teda täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning M.K. ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab M. K. esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtted iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt M. K. tööandjale, Sotsiaalkindlusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi peab

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust (M.

K. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab M.

K. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75 protsenti jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks (iga aasta 15. veebruaril). Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, 11 võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui M. K. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 12