Obsah (8)
§ 200§ 25§ 64§ 76§ 199§ 346§ 114§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2019 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-12-5844 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Irina
§ 200
lg 2 p 8,
§ 25
lg 2- § 114 p 4 järgi ja
§ 64lg 1 alusel 16 aastat vangistust.
Karistuse kandmise algus 29.12.2011 ja lõpp 29.12.2027 Kaitsja Süüdimõistetu loobus kaitsja osalemisest kohtumenetluses RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 määras: Jätta Vjatšeslav Malsagovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud 1
(6)Viru Maakohtu 27.02.2013 otsusega mõisteti V. Malsagov õigeks
§ 199
lg 1 ja
§ 346järgi esitatud süüdituses kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu.
V. Malsagov tunnistati süüdi
§ 200
lg 2 p 8 järgi, mõistes karistuseks 6 aastat ja
§ 25
lg 2- § 114 p 4 järgi, mõistes karistuseks 12 aastat vangistust.
§ 64lg 1 alusel mõisteti V.
Malsagovi liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 16 aastat vangistust, mille hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg alates 29.12.
- Kohtuotsus jõustus 05.12.
- Viru Vangla esitas 19.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav Malsagovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 29.12.2011 ja lõpp 29.12.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.08.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 29.12.
- Vjatšeslav Malsagov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest Vjatšeslav Malsagovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kahel korral kriminaalkorras karistatud (1 neist arhiveeritud), reaalset vangistust kannab teist korda. Eelnevalt karistatud tahtliku tapmise eest. Käesolev kuritegu on röövmõrv. Sellest tulenevalt on kuritegude ettevalmistamise muster korduv ning õigusrikkuja käitumine on sarnane varasema käitumisega. Soodusteguriks on narkootikumide ja alkoholi tarvitamine. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. Isik on läbinud sõltuvusele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja emotsioonidele suunatud Sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Kinnipeetav soovib vabaneda aadressile x. Tegemist on rehabilitatsioonikeskusega Uus Põlvkond ning kõnealune elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andis rehabilitatsioonikeskuse Uus põlvkond juhataja. Ema X x sõnul peale rehabilitatsiooni on Vjatseslav Malsagovil võimalus elama asuda tema juurde aadressil xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga. Isik lõpetas
- klassi xning seejärel sattus vanglasse. Viibides vanglas ei soovinud edasi õppida ega eriala omandada. Riigikeele tase on testitud A1, õppis Viru Vanglas. Riigikeele õppe korraldaja kinnitab, et V. Malsagov on kaks korda olnud A2 õppes, kuid mõlemad korrad on olnud negatiivsed ning samuti tema arvates ei ole V. Malsagov võimeline omandama A2 taset. Isiku sõnul ei taha omandada eriala ega riigikeelt. Käesoleva vangistuse jooksul alustas erialast õpet keevitajana 01.09.
- a, kuid jättis selle pooleli. Varasemalt oli motiveeritud õppima abikoka eriala peal, kuid praeguseks hetkeks on see motivatsioon kadunud. Peale vabanemist
- a isik asus kohe tööle Kohtla-Järve Teedevalitsusse, teede korrashoid. 2007-2008.a asus tööle x, tegi metalli töid. On enamasti töötanud ametlikult. Kuigi isikul ametid puuduvad, on tal teatud tööoskusi, mis võivad kaasa aidata töökoha leidmisele. Isikul oli iga kuu kindel sissetulek - palk, pension ja kõrvalt teenitud raha, laenud ja võlad puudusid. K-raha andmetel nõuded puuduvad. 2009-2011 töötas x küla laudas looma talitajana, kus juures ametliku töö kõrvalt tegi pidevalt haltuurasid/juhutöid, et perel ei oleks majandusraskusi. Vanglas toetavad 2
(6)vanemad ja vanem vend. Töötanud vanglas majandustöödel koristajana ning ka õmblejana. Käesoleva vangistuse jooksul alates 15.11.2016 määratud majandustöödele. Töötas ajavahemikul 20.02.2018 - 05.07.2018 köögitöölisena, kuid eemaldati sealt töölt, kuna käitus ebaviisakalt. Vabanemisjärgselt Vjatseslav Malsagovil töökoht puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Eelmine kuritegu oli tapmine tüli käigus ning käesolev tapmiskatse röövimisega. Varasemalt ei ole isikut varavastaste kuritegude eest karistatud, seega võib järeldada, et isik sai majanduslikult hakkama ning kuritegu ei ole sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isiku lähedasteks on ema ja vennad. Isa on surnud. Ema ja vendadega on head suhted, suheldakse enamasti telefoni ja kokkusaamiste teel. Ema on valmis isikut igati toetama. Ema on arvamusel, et poja põhiliseks probleemiks on senini olnud halb seltskond ja narkootikumide tarvitamine. Korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Kinnipeetav pani toime kvalifitseeriva vägivaldse kuriteo endise abikaasa vastu. Lapsi pole. Kinnipeetava kohta ei saa öelda, et ta oleks mõjutatav, kuna suudab teha iseseisvalt otsuseid eesmärkide saavutamiseks. Meditsiiniosakonna andmetel pole sõltuvust diagnoositud. Kinnipeetav tunnistab, et tarvitas vabaduses alkoholi. Esimene kuritegu seoses vägivallaga oli sooritatud alkoholijoobes. Enda sõnul mõistab alkoholi kahjulikkust ja ei taha seda enam tarvitada. Kuna on alkoholi tarbimise tõttu teinud minevikus vigu, siis ei taha neid korrata ja enda sõnul on motivatsioon olemas, et alkoholist hoiduda. Enne vangistust süstis isik igapäevaselt. Käesolevalt on isik remissioonis. Esimest korda proovis amfetamiini vangistuse ajal kui viibis Rummu Vanglas. Enne praegust kuriteo toimepanemist samuti tarvitas, süstides 1 kord nädalas, mis võis viia kuriteoni. Ise ennast sõltlaseks ei pea, sest väidab, et narkoravil pole olnud ja süstis siis, kui tahtmine tuli, aeg-ajalt. Enda sõnul saab aru narkootikumide kahjulikkusest, mistõttu ei soovi neid enam tarvitada. Motivatsioon loobumiseks olemas, kui muutumine küsitav. Isik on väga nõrga närvikavaga, mistõttu on suurem tõenäosus, et isik võib vabaduses abi otsida narkootikumidest. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. Esinevad psühhiaatrilised probleemid. Vanglas viibides on ennast korduvalt lõikunud, on sooritanud suitsiidikatse, vajab jälgimist. Isik ei suuda end alati konttrollida ja kaotab enesevalituses. Käesoleval hetkel saab isik ravi. Praegusel hetkel kinnipeetava sõnul on rahulikum ja ei lähe enam endast nii kergelt välja. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud vägivalla kasutamise eest. Võib järeldada, et kinnipeetava tähelepanu on lühiajaline ja võib käituda impulsiivselt hetkeajendil. Praeguse vangistuse jooksul on eemaldatud 2018.a köögitöölise ametikoha pealt, sest käitus köögis olles ebaviisakalt, mistõttu tundsid kokad ennast ka ohustatuna. Eeltoodu näitab, et kinnipeetav ei lahenda oma probleeme alati sihipäraselt. Isiku rasked isikuvastased kuriteod näitavad, et tal on puudulik probleemide lahendamise oskus, eriti kui on alkoholi või narkojoobes. Käitub hetkeemotsioonide ajendil ning ärritub kergesti. Isikul on puudulik empaatiavõime, mistõttu ei oskagi isik tagajärgedele mõelda. Kinnipeetaval on eesmärgid (töö, pere säilitamine jms), kuid kuna vanglakaristus on pikk, siis hetkel ta ei tea täpselt, mis tulevikus saab. Vanglas olles abiellus kaaskinnipeetava emaga. Isikul eesmärgid paigas, kuid arvestades tema kuritegusid ning nõrka närvikava, on ametniku hinnangul muutumine küsitav. Isik ise kahetseb tehtut ning ei tähelda, et tal on kuritegelikud hoiakud. Isiku sõnul ei suuda ta emotsioone vaos hoida. Vanglas olles kinnipeetav üritab rikkumisi mitte toime panna, üritab ennast vaos hoida ning suhelda ametnikega viisakalt. Kinnipeetaval on hea manipuleerimisoskus. Kinnipeetav on vanglas olles teinud suitsiidi katseid oma isiklike eesmärkide saavutamiseks, manipuleerides sellega ametnike. Suitsiidikatsed jäävad mitmete aastate tagusesse aega. Kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ei ole. Olles varem karistatud tapmise ees vangisusega 8 3
(6)aastat, end parandanud ei ole ja taas pani toime kuriteo
§ 114p 4 alusel.
Enda sõnul saab aru enda tegude tagamaist ja negatiivsusest ja tahab ennast parandada ja olla ühiskonna liige, aga kuriteod näitavad tema suutmatust õppida oma vigadest. Ohustatud on avalikkus (risk ühiskonnas) ja kõrgohtlik konkreetsete täiskasvanu/täiskasvanute (risk ühiskonnas) suhtes. Kasutab vägivalda oma vajaduse rahuldamiseks, kättemaksuks, konflikt situatsioonis. Relvana võib kasutada nuga. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul tekib kellegagi konflikt. Konflikti võimendab alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja halb probleemide lahendamise oskus. Kui isik ei tarvita talle ettenähtud ravimeid. Kui isik ei muuda oma mõtlemist, käitumist ja hoiakuid, siis on oht väga tõenäoline. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 36%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 43%. Viru Vangla, arvestades Vjatšeslav Malsagovi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Vjatšeslav Malsagovi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks Vjatšeslav Malsagovi tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Vjatšeslav Malsagovile katseaeg kuni 29.12.2027 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 (kakskümmend neli) kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Vjatšeslav Malsagovile järgmised kohustused:
§ 75
lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;
§ 75
lg 2 p 21- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
§ 75lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 12 (kaksteist) kuud.
Elama rehabilitatsioonikeskuses aadressil Sompa 36/1, Jõhvi kogu elektroonilise valve tähtaja jooksul. Kohtuistung 30.12.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele järelevalvele kohaldamisega. Kohtuistungil väitis Vjatšeslav Malsagov, et ta on vanglas muutunud, ta abiellus ning soovib elada koos abikaasaga. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vjatšeslav Malsagovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused
§ 76
lg 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Antud nõude on Vjatšeslav Malsagovi puhul täidetud. Vastavalt
§ 76
lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab 4
(6)taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda korterisse aadressil: x. Tegemist on rehabilitatsioonikeskusega Uus Põlvkond, mille juht on nõus, et Vjatšeslav Malsagov vanglast vabanemisel siia elama asub. Toasse on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed. Seega formaalsed eeldused elektroonilise valve kehtestamiseks on täidetud. Tuleb positiivseks lugeda, et Vjatšeslav Malsagovil on olemas vabanemisjärgne elukoht, tema ema ja abikaasa toetavad teda, isik on vanglas osalenud erinevatel programmidel, isikul puuduvad võlad. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Aga vaatamata ülaltoodule kohus, olles tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja võttes arvesse vangla prokuratuuri arvamusi, leiab, et Vjatšeslav Malsagovi tuleb siiski jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Peale vabanemist puudub isikul garanteeritud töökoht. Isik ei valda riigikeelt, tal ei ole omandatud erialasid ning ei ole soovinud edasi õppida. Isikul on olemas kehtivad distsiplinaarkaristused. Isikul on narkootikumide tarvitamisega probleemid. Isik ei oska lahendada tekkinud probleeme ja kasutab vägivalda oma vajaduse rahuldamiseks. Samuti arvestades seda, et isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samalaadse ka I astme kuriteo eest (mõrv), leiab kohus, et vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud (
§ 76lg 4).
Ka arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Eksisteerib märkimisväärne tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uusi samalaadseid kuritegusid. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 1 kehtiv kriminaalkaristus. Praegu ta kannab karistust teise inimese tapmiskatse toimepanemise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda ning röövimise toimepanemise eest, mis on toime pandud relvana kasutatava esemega. Kohus ei ole veendunud, et toetav lähivõrgustik ning püsiv elukoht kuidagi takistab Vjatšeslav Malsagovit uute kuritegude toimepanemast. Kohus leiab, et mõned kuriteod (kaasa arvatud isikuvastased süüteod) on võimalik toime panna ka elektroonilise järelevalve all viibides ehk elektrooniline järelevalve ei taga uute kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu seda kinnipidamise puhul. Toetavate sugulaste olemasolu ei takistanud isikut vabaduses viibides kuritegude toimepanemist, millest tuleb teha järelduse, et antud asjaolu kui selline ei saa piisaval määral motiveerida Vjatšeslav Malsagovit elada seadusekuulekalt. Kõike ülaltoodut arvestades ning arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja suhtumist karistuse täitmisele, ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse 5
(6)menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Vjatšeslav Malsagov isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (toetav lähivõrgustik ja elukoha olemasolu, sotsiaalprogrammides osalemine, vanglas töötamine ja võlgade puudumine) üle negatiivseid argumente (distsiplinaarkaristuste olemasolu, kuriteo toimepanemise asjaolud, korduv karistatus tapmise eest, narkootikumide tarvitamisega probleemid, vägivaldne käitumine, eriala ja töökoha puudumine). Kohtul puudub alus arvata, et taolise käitumisega isik sobib käesoleval ajal kriminaalhooldusele. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vaatamata elektroonilise järelevalve kohaldamise võimalusele ja sellega seotud vastavate nõuete täitmisele, arvestades Vjatšeslav Malsagovi isiksust ja tema käitumist kinnipidamisasutuses ning väljavaateid vabaduses, ei ole hetkel tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Vjatšeslav Malsagovi Viru Maakohtu 27.02.2013 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 6
(6)