Obsah (8)

§ 162§ 459§ 637§ 632§ 62§ 136§ 168§ 638

2-19-8771 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-8771 Koht

) § 459 järgi, kuid praegusel juhul ei ole elatise suuruse muutmise eeldused täidetud, sest hageja sõlmis samal päeval nii suhtlemist kui ka elatis puudutava kompromissi. Hageja sõlmis

1. märtsil 2019 kohtuliku ärakuulamise käigus nii suhtluskorra kokkuleppe, millega mh nähti ette suvekuudel lapse viibimine hageja juures üle nädala, kui ka elatise tasumise kokkuleppe, mille järgi pidi hageja tasuma kostjale iga kuu elatist 177 eurot 50 senti. Seega oli hagejale teada, milline saab olema tema ja lapse vaheline suhtluskord ning sai selle alusel järelduda, milline on tema hinnangul mõistlik elatise suurus. Maakohus kinnitas
2. märtsi
3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-19523 elatist puudutava kompromissi ja määrus jõustus
4. märtsil
5. Maakohus kinnitas samal kuupäeval ka tsiviilasjas nr 2-19-1821 lapsega suhtlemist puudutava kompromissi. Määrus jõustus
6. mail
7. Lisaks jääb väljamõistetud elatis märgatavalt alla miinimummäära, mistõttu elatise vähendamine 0 euroni suvekuudel ei ole kooskõlas lapse huvidega. Väljamõistetud elatis on kooskõlas kindlaksmääratud suhtluskorraga. Hageja majanduslik seisukord oli kompromissi sõlmimise ajal samasugune, kui see on praegu. Hageja sissetulek ei ole muutunud. Hageja suhtes algatatud täitemenetlus ei halvenda hageja varalist seisundit. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et lapse vajadused on alates kompromissi kinnitamisest sedavõrd muutunud, et esineks alus elatist vähendada. Kostja tõi esile, et lapse vanemaks saades hakkavad lapse kulud hoopis suurenema. 2 2-19-8771 Menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 järgi hageja kanda.

Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 446 eurot 40 senti.

1. Hageja esitas
2. jaanuaril 2020 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt järeldas maakohus vääralt, et praegusel juhul ei ole

§ 459lg-te 1 ja 2 järgi alust elatise suurust muuta.

Suhtluskorra määramine mõjutab elatise suurust, sest suvekuudel veedab laps pool aega isaga ja pool emaga. Praegusel juhul ei ole kohus mõistnud elatist välja otsusega, vaid vanemad sõlmisid kompromissi. Nii suhtluskorda, kui ka elatise asja arutati samal kohtuistungil ja peaaegu kogu istungi aeg kulus suhtluskorra arutelule, mistõttu jäi elatise tasumise aruteluks liiga vähe aega. Sellest tingituna, sõlmisid vanemad kompromisskokkuleppe kiirustades. Vanemad ei leppinud kokku elatise summat suvekuudeks. Maakohtu määrused suhtluskorra ja elatise kokkuleppe kinnitamise kohta jõustusid erinevatel aegadel – elatist puudutav määrus jõustus 13. märtsil 2019 ning suhtluskorda puudutav määrus 3. mail 2019. Hagejal ei olnud pärast vastavalt kokku lepitud suhtluskorrale võimalik elatist puudutavad määrust vaidlustada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda, sest hageja esitas selle hilinenult. 6.

§ 637

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

§ 632

lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

§ 62

lg 2 I lause alusel võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

§ 62lg 1 alusel kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (Ts

ÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 1 alusel algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 alusel lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval (

§ 136lg 6). Ts

ÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.

2. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai hageja maakohtu otsuse kätte
3. detsembril
4. Juhindudes

§ 62lg-st 1 ja Ts

ÜS § 135 lg-st 1 hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema

1. detsembril 2019 ja 30 päeva möödus
2. jaanuaril
3. Apellatsioonkaebus pidi

§ 62lg 2 I lause alusel ringkonnakohtusse jõudma hiljemalt 17.

jaanuaril 2020 kell 24.

1. Hageja esitas aga apellatsioonkaebuse
2. jaanuaril
3. Seega ei ole kaebust esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
4. Ka juhul, kui hageja oleks esitanud apellatsioonkaebuse tähtaegselt, ei oleks kolleegiumil alust võtta seda menetlusse, sest apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada

§ 637lg 1 p 6 tähenduses.

Kuigi vanema ja lapse suhtlemise korra määramine võib mõjutada lapse ülalpidamiseks makstava elatise suurust, oli praegusel juhul hagejale elatise kompromissi sõlmides suhtlemise kord teada ning ta sai 3 2-19-8771 sellega arvestada. Kui hageja sõlmis kompromissi kiirustades või seda vääralt mõistes, sai ta elatise kompromissi kinnitava määruse vaidlustada. Seda ei ole hageja teinud. Hageja vaidlustamisõigust ei mõjuta seejuures asjaolu, et suhtlemise korda kinnitav määrus jõustus hiljem. Kuna maakohus kinnitas nii elatist kui ka suhtlemise korda puudutavad kompromissid samal päeval, oli hagejale kohe teada, millise sisuga suhtlemise kord jõustub, sõltumata sellest, et suhtlemist puudutav kohtumäärus jõustus ajaliselt hiljem. 9. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi hageja kanda.

Kuna kostjal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 10. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 II lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin 4