Kohustada Ragnar Piilbergi täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1
lg 2 p 2, 4 alusel määrata Ragnar Piilbergile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määrus Ragnar Piilbergi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Ragnar Piilberg karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ragnar Piilberg on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 05.03.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-19-1799
a kuriteoepisood) ja karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.01.-05.01.2019.a, s.o 2 päeva, ning ärakandmata karistuse suuruseks loeti 9 kuud 28 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega on Ragnar Piilberg süüdi tunnistatud
lg 2 ja § 4231 järgi (04.03.2019.a kuriteoepisood) ning
lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti Ragnar Piilbergile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg (alates 04.03.2019.a kuni 05.03.2019.a) ja karistuse kandmise aja alguseks loeti Ragnar Piilbergi kinnipidamise aeg 04.03.2019.a. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 04.10.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Ragnar Piilberg temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ragnar Piilberg kannab vanglakaristust mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes ja sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Vanglakaristust kannab ta teist korda ning kriminaalkorras on teda karistatud kuuel korral, millest kolm karistust on kustunud. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi tarvitamine, soov saada materiaalset kasu, mõjutatavus, puudulikud probleemilahendusoskused ja hetkeemotsiooni ajel käitumine. Võttes küll arvesse süüdimõistetu varasemat elukäiku, tuleb kohtu arvates käesolevalt pöörata põhiliselt tähelepanu Ragnar Piilbergi käitumisele praeguse karistuse kandmise ajal. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104 p 21). Käesoleva vangistuse jooksul on Ragnar Piilberg läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused. Ta on osalenud majandusabitöödel ning õpib keevitaja erialal. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus osales aktiivselt ja kohusetundlikult. Vangla iseloomustuse kohaselt on tema käitumine vangistuse jooksul olnud hea ning distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Kinnipeetav on vangistuse jooksul abiellunud ning plaanib vabanemise korral asuda elama abikaasa juurde xxxxxxxxxxx. Lisaks abikaasale toetavad teda emapoolsed sugulased. Kohtuistungil avaldatu kohaselt oleks kinnipeetaval vabanedes olemas ka töökoht. Kohtu hinnangul on tema vabanemisjärgsed elutingimused head. Ragnar Piilbergil on 2016.a sündinud tütar, kellele ta enne vangistust tasus korralikult elatist. Vanglas ei ole süüdimõistetu sissetuleku puudumise tõttu saanud lapsele elatist maksta. Tasumata nõudeid kokku on kinnipeetaval Tartu Vangla andmetel summas 13 570 eurot ja vabanemisfondis on 176 eurot. Vangla iseloomustuse kohaselt soovib süüdimõistetu vabanedes esimesel võimalusel nõuded tasuda. Lisaks märgib kohus, et süüdimõistetu on tegelenud oma alkoholisõltuvusega, mis on varasemalt soodustanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on vangistuses läbinud vastava programmi. Kohtuistungil tunnistas ta oma alkoholisõltuvust ning avaldas, et plaanib 3
Samaks perioodiks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks
Vähendamaks seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.