Obsah (4)

§ 66§ 64§ 67§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 09.01.2020, Tartu 3-18-1760 S.L. ka

§-d 64-70 ning eristatakse õiguspärase ja õigusvastase haldusakti isiku kahjuks ja isiku kasuks ning edasi- ja tagasiulatuvat kehtetuks tunnistamist. Seega tuleb esmalt välja selgitada, kas käesoleval juhul oli tegemist õiguspäraste haldusaktidega või õigusvastaste haldusaktidega, mille SKA kehtetuks tunnistas. Vaidlust ei ole selles, et seadusest tulenevalt tuvastab püsiva töövõimetuse ning puude raskusastme ja puudest tulenevad lisakulud SKA, kes kaasab otsuse tegemisse ekspertarstid, kes annavad arvamuse neile edastatud andmete, sh isiku terviseseisundi kirjelduse põhjal. Enne 15.06.

1. a otsuste tegemist olid SKA ekspertarstid andnud neile esitatud terviseandmete alusel arvamused (tl 83-90), millest tulenevalt tuvastas SKA kaebajal püsiva töövõimetuse, puude raskusastme ja puudest tulenevad lisakulud ning määras kaebajale puudega tööealise inimese toetuse. Seoses PPA poolt 14.05.2018 SKA-le edastatud ekspertiisiaktile nr 17E-LÕI0048 (tl 26-28), vaatas SKA ekspertarst M. Tammik 05.06.2018 läbi S.L. terviseandmed. Vaideotsusest nähtuvalt teostas M. Tammik järelkontrolli sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 30 lg 2 alusel, mis sätestab, et hüvitise taotlemisel ja andmisel on hüvitise andjal põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas hüvitise taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust. M. Tammik märkis teostatud järelkontrolli kohta koostatud aktis (tl 37), et tutvudes isiku ekspertiisiaktiga nr 17E-LÕI0048 ning isiku terviseandmete ja varasemate ekspertiisidega kinnitab ta, et puudub tõenduspõhine alus S.L. traumajärgsete seisundite ja nendest tingitud psüühikahäirete diagnoosimiseks ning puude ja püsiva töövõime kaotuse protsendi tuvastamiseks raviarstide poolt esitatud terviseseisundi kirjelduste ja objektiviseeritavate uuringutega kinnitatud isiku tegelike osalus- ja soorituspiirangute vahel esineb lahknevus. Võttes arvesse asjaolu, et SKA teeb taotleja terviseseisundi kirjelduse põhjal otsuse isiku püsiva töövõimetuse ning puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude kohta, millele eelnevalt 3 on tuginenud ka omapoolse arvamuse esitanud ekspertarstid, kuid järelkontrolli tulemusena on SKA ekspertarst leidnud, et soodustavate haldusaktide aluseks olnud terviseandmed olid ebaõiged, leidis halduskohus, et kehtetuks tunnistatud haldusaktid olid õigusvastased. Eelnevat ei muuda ka asjaolu, et andmete ebaõigsusest sai SKA teada pärast kaebaja jaoks soodustavate haldusaktide väljaandmist. Kuivõrd puudega inimeste sotsiaaltoetusi määratakse inimestele, kellel on tuvastatud puude raskusaste, kuid puude raskusastme tuvastamine ei olnud esitatud ebaõigete andmete tõttu võimalik ning puudega tööealise inimese toetuse määramist välistav asjaolu oli olemas juba kaebajale toetuse määramise ajal, on kaebajale puudega tööealise inimese toetuse määramise otsused samuti õigusvastased. Arvestades vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendusi, mille kohaselt ei ole ekspertarvamust andev arst SKA haldus- ja menetluspraktika raames õigustatud tegema täiendavaid järelpärimisi, kui selleks puudub ilmselge alus (tl 41), ning antud juhul ei saa väita, et ilmselge alus esines juba soodustavate haldusaktide andmise ajal, on SKA mitteteadmine soodustavate haldusaktide andmisest välistavast asjaolust vabandatav ning see ei muuda varasemalt antud haldusakte õiguspärasteks (vt RKHK 15.03.
2. a otsus asjas nr 3-3-1-7-17, p 11).

§ 66

lg 1 kohaselt võib õigusvastase haldusakti, arvestades

§-s 67 sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 64

lg-st 2 tulenevalt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama.

§ 64

lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

§ 67

lg 1 sätestab, et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lg-s 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. SKA selgitas halduskohtule (tl 41p-42), et juhtudel, kus isik on saanud hüvitisi esitades enda kohta valeandmeid, on SKA-l kohustus lõpetada hüvitise maksmine. SKA tugines SÜS § 9 lg 1 p-le 3, mille kohaselt lõpeb õigus hüvitisele, kui isik rikub pahauskselt SÜS § 21 lg-s 1 sätestatud põhikohustust või seaduses hüvitise andmisega seotud kohustust või hüvitise andmise kõrvaltingimust, mille korral seadus sätestab õiguse lõppemise, ning SÜS § 21 lg 1 p-le 1, mille järgi on hüvitise taotlemisel ja saamisel isik kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta. Eeltoodust tulenevalt järeldub, et SÜS § 21 lg 1 p-st 1 ning § 9 lg 1 p-st 3 tuleneb SKA-le kohustus ebaõigete terviseandmete esitamisel sotsiaaltoetuse määramise ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamise otsused kehtetuks tunnistada. Siiski tuleb püsiva töövõimetuse ja puude raskusastme tuvastamise otsuste kehtetuks tunnistamisel teostada ka kaalutlusõigust vastavalt

§ 64lg-le 2 ja 3 ning § 67 lg-le 1.

Vastustaja kinnitusel (tl 41p) kajastuvad

§ 64lg-s 3 sätestatud kaalutlused vaideotsuses.

Vaideotsusest nähtub, et SKA on püsiva töövõimetuse ja puude raskusastme tuvastamise otsuste kehtetuks tunnistamisel tuginenud sellele, et on ülekaalukas avalik huvi, et avalikku võimu teostataks seaduslikkuse põhimõtteid järgides ning et seadusest tulenevaid soodustusi saaksid kasutada isikud, kellele need on mõeldud. Seejuures märkis SKA, et antud juhul ei saa tugineda isiku usalduse kaitsele, kuna S.L. on tuvastatud puude raskusaste ja püsiv töövõimetus tuginedes ebaõigetele terviseandmetele, mistõttu on tegemist olukorraga, kus otsused on tehtud 4 muul viisil haldusorgani mõjutamise tulemusena ja S.L. pidi otsuste õigusvastasusest teadlik olema. Halduskohus nõustus vastustaja põhjendustega avaliku huvi esinemise ja kaebaja usalduse kaitse arvestamata jätmise kohta. Halduskohus selgitas, et olukorras, kus on tuvastatud arstide poolt fikseeritud terviseandmete ebaõigsus ning on usutav, et raviarstil puudub tavajuhul motivatsioon diagnoosida isikul haigusi, mida tal tegelikult ei ole või mida ei saa objektiviseerida, välja arvatud juhul, kui patsient on ise mingil viisil kallutanud raviarste seda tegema, pidi kaebaja kui patsient olema teadlik oma terviseandmete ebaõigsusest. Seega pidi kaebaja olema teadlik ka ebaõigete andmete alusel antud haldusaktide õigusvastasusest ning soodustavad haldusaktid on antud haldusorgani mõjutamise tulemusena. Halduskohtu hinnangul on vastustaja püsiva töövõimetuse ning puude raskusastme tuvastamise otsuste kehtetuks tunnistamisel seega arvestanud

§ 67lg-s 1 toodud asjaolusid ning jätnud õiguspäraselt arvestamata isiku usaldusega.

Samas ei nähtu, et SKA oleks vaidlusalustes otsustes käsitlenud kõiki

§ 64lg-s 3 toodud asjaolusid.

Vaideotsuses ei ole kaebajale ka

§ 69lg-st 1 tulenevat tagajärge mainitud.

Samuti ei ole ka vaideotsuses selgitatud, kuidas arvestas SKA haldusaktide kehtetuks tunnistamise otsustamisel näiteks haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusaktide andmisest möödunud aega jne. Kuna SKA 15.06.2018. a otsuses nr 14-8/16349-1 ega nimetatud otsuse kohta tehtud vaideotsuses ei ole käsitletud kõiki

§ 64

lg-s 3 nimetatud asjaolusid, on SKA otsus nr 14-8/16349-1 osas, millega tunnistati tagasiulatuvalt kehtetuks püsiva töövõimetuse ja puude raskusastme tuvastamise otsused, kaalutlusvigadega ning tuleb tühistada. Eeltoodust tulenevalt on õigusvastane ning tühistamisele kuulub ka SKA 15.06.

1. a otsus nr 14-8/16349-
2. Kuna halduskohus tühistas käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevad haldusaktid, rahuldas kohus ka kaebaja taotluse vaideotsuse tühistamiseks. Halduskohus leidis veel, et vastustaja on vaatamata kaalutlusõiguse rikkumisele täitnud

§-st 56 tuleneva haldusakti põhjendamise kohustuse, sest vaidlusalustes haldusaktides on toodud nende andmise faktilised ja õiguslikud alused, kaalutlused, millest SKA on lähtunud ning viidatud on dokumentidele, mis kaebajale edastati. Halduskohus nõustus vastustajaga, et haldusorganil on õigus vaidemenetluses täiendavalt põhjendada vaidlustatud haldusaktide tegemise tagamaid. Ka kohtupraktikas on leitud, et kui vaidemenetluse esemeks oleva haldusakti sisulised ja õiguslikud põhjendused sisalduvad üksnes vaideotsuses, siis on vaideotsus ning vaidlustatav haldusakt olulises sisulises seoses ning neid võib käsitleda ühe tervikuna (vt RKHK 11.05.2015. a otsus nr 3-3-1-90-14). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 11. Vastustaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 21.12.2018. a otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et haldusakti kehtetuks tunnistamisel ei pea haldusorgan kaaluma kõiki

§ 64lg-s 3 nimetatud asjaolusid.

Ka etteheide, et SKA ei ole vaideotsuses kaebajale selgitanud

§ 69

lg-st 1 tulenevaid tagajärgi, ei ole asjakohane, kuna nii alusetult makstud puudega isiku sotsiaaltoetuste kui ka töövõimetuspensioni tagasinõudmiseks kohaldatakse SÜS-i. Kuivõrd alusetult makstud hüvitise tagasinõudmiseks tehakse eraldi kaalutlusotsus, siis ei ole selle tulemust ilma menetlust läbi viimata võimalik ette näha ning seega ei ole ka nimetatut asjakohane varasemate soodustavate haldusaktide kehtetuks tunnistamise otsuses märkida.

1. Kaebaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja leiab endiselt, et vaidlustatud haldusaktid on õigusvastased, kuna need ei ole motiveeritud ning tagantjärele haldusakti põhjendamine ei ole lubatud. 5 Vastustaja ei ole suutnud näidata, mis on need konkreetsed valeandmed, mida kaebaja esitas. Ekspertiisidega tuvastati, et arsti poolt terviseseisundi kirjelduses toodud diagnoosid ei ole tõendatud isiku haiguslooga, kuid puudub täielikult analüüs ja ei ole tõendatud, et nimetatud asjaolu tekkis lähtuvalt kaebuse esitaja tegevusest või valeandmete esitamisest. Vastustaja ei ole analüüsinud ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et alates
2. a oli kaebaja täiesti terve ja sellest lähtuvalt puudus tal õigust saada puudega tööealise inimese toetust. Asjaolu, et haldusakt on õigusvastane, ei kaalu automaatselt üles haldusvälise isiku usalduse kaitset, vaid läbi tuleb viia kohane kaalumine. SKA ei ole otsuste nr 14-8/16349-1 ja nr 14-8/16349-2 tegemisel käsitlenud

§ 64lg-s 3 sätestatut tervikuna.

1. Kaebaja esitas 28.06.2019 ringkonnakohtule prokuratuuri 13.03.
2. a ja 14.06.
3. a määrused kaebaja suhtes kriminaalmenetluse nr 16221000007 osalise lõpetamise kohta ja palus võtta need asja materjalide juurde. Määrused tõendavad, et kriminaalmenetluse raames ei leidnud tõendamist, et kaebaja suhtes tehtud soodustavad haldusaktid oleksid tehtud kaebaja poolt haldusorgani mõjutamise tulemusena.
4. Vastuseks kaebaja poolt edastatule, esitas vastustaja ringkonnakohtule Tartu Maakohtu 09.05.
5. a otsuse kriminaalasjas nr 1-19-
6. Nimetatud otsus viitab samuti sellele, et kaebaja puude aste ning töövõimetus olid tuvastatud tuginedes kaebaja tegelikkusele mittevastavale terviseandmete kirjeldusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus tagastab esmalt kaebaja poolt esitatud prokuratuuri 13.03.
8. a ja 14.06.
9. a määrused tema suhtes kriminaalmenetluse nr 16221000007 osalise lõpetamise kohta ja vastustaja esitatud Tartu Maakohtu 09.05.
10. a otsuse kriminaalasjas nr 1-19-
11. Vaidlusaluste haldusaktide õiguspärasust hinnatakse nende andmise aja seisuga, antud juhul seega 15.06.
12. a otsuste ning 14.08.
13. a vaideotsuse tegemise aja seisuga. Prokuratuuri määrused ja ka maakohtu otsus on vaidlusalustest haldusaktidest oluliselt hiljem välja antud ning seega ei saanud SKA nendes sisalduvat võimalikku informatsiooni kuidagi oma otsuste tegemisel arvesse võtta, mistõttu ei ole prokuratuuri määruste ja maakohtu otsuse näol tegemist tõenditega, millel oleks käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Samuti ei ole ringkonnakohus veendunud, et nimetatud määruste ja maakohtu otsusega oleks üldse sisuliselt võimalik tõendada neid asjaolusid, mida menetlusosalised nendega tõendada tahavad (eriti puudutab see kaebaja suhtes kriminaalmenetluse nr 16221000007 osalise lõpetamise kohta tehtud prokuratuuri määrusi).
14. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15. Halduskohus heitis vastustajale vaidlusaluses otsuses ette, et SKA ei ole 15.06.
16. a otsustes ega vaideotsuses selgitanud S.L.

§ 69

lg-st 1 tulenevaid tagajärgi.

§ 69

lg 1 järgi tagastatakse või hüvitatakse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isikule üle antud asi, raha või muu soodustus eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles osas, et

§ 69

lg-le 1 viitamata jätmine vaidlusalustes haldusaktides ei anna iseenesest veel alust SKA haldusaktide tühistamiseks tulenevalt sellest, et nii alusetult makstud puudega isiku sotsiaaltoetuste kui ka töövõimetuspensioni tagasinõudmiseks kohaldatakse SÜS-i, mille § 31 lg 1 p 2 kohaselt nõuab 6 hüvitise andja isikult talle rahalise hüvitisena alusetult makstud rahasumma osaliselt või täielikult tagasi, kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud. SÜS § 19 lg 1 kohaselt lõpeb õigus hüvitisele näiteks juhul, kui isik ei vasta seaduses sätestatud hüvitise saamiseks sätestatud tingimustele ning hüvitise andmise otsus on tühistatud või kehtetuks tunnistatud. Sama seaduse §-st 32 tuleneb, et hüvitise andja otsustab alusetult tehtud kulutuste tagasinõudmise ettekirjutusega. Seega tuleb SKA-l alusetult makstud hüvitise tagasinõudmiseks viia läbi eraldi haldusmenetlus ja teha selles osas eraldiseisev kaalutlusotsus. Kuna alusetult makstud hüvitise tagasinõudmise menetluses tehtava kaalutlusotsuse tulemust ei ole ilma vastavat menetlust läbi viimata võimalik ette näha, siis ei ole võimalik alusetult makstud hüvitise tagasinõudmisega sisuliselt seonduvat juba isiku suhtes tehtud soodustavate haldusaktide kehtetuks tunnistamise otsustes ja vaideotsuses välja tuua. Nimetatud otsustes sellele viite tegemata jätmine, et kaebajalt võidakse talle rahalise hüvitisena alusetult makstud rahasumma osaliselt või täielikult tagasi nõuda, ei anna ringkonnakohtu arvates veel alust SKA 15.06.2018. a otsuste ja vaideotsuse tühistamiseks. Käesoleval juhul ei too selline ringkonnakohtu seisukoht aga veel kaasa halduskohtu 21.12.2018. a otsuse tühistamist. 18. Nimelt märkis halduskohus oma otsuses SKA 15.06.2018. a otsuste ja vaideotsuse tühistamise alusena ka seda, et SKA ei ole neis käsitlenud kõiki

§ 64lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mida kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et SKA otsustest ega ka vaideotsusest ei nähtu, kuidas on SKA haldusaktide kehtetuks tunnistamise otsustamisel arvestanud

§ 64

lg-s 3 tooduga.

§ 64

lg 2 järgi otsustatakse haldusakti kehtetuks tunnistamine kaalutlusõiguse kohaselt. Vaidlust ei ole selle üle, et SKA 15.06.2018. a otsused on kaalutlusõiguse alusel antavad haldusaktid ning neis või hiljemalt vaideotsuses peavad sisalduma ka vastavad kaalutlused.

§ 64

lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada ka haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. SKA 15.06.2018. a otsustest selliste asjaolude kaalumist ei nähtu. Seda ei nähtu ka 14.08.2018. a vaideotsusest. Nimetatud vaideotsuses teeb vastustaja viite üksnes

§ 66

lg-le 1 ja sealt edasi § 67 lg-le 1 ning lg 4 p-dele 5 ja 6 asudes seisukohale, et S.L. ei saa antud juhul tugineda usalduse kaitsele ja avalik huvi kaalub üles S.L. huvi soodustavate õigusvastaste haldusaktide kehtima jäämiseks. Halduskohus on seega põhjendatult asunud seisukohale, et SKA arvestas vaidlusaluste otsuste tegemisel õigesti

§-s 67 toodud asjaolu seonduvalt isiku usaldusega haldusakti kehtima jäämise osas ja avaliku huvi esinemist soodustavate haldusaktide kehtetuks tunnistamiseks isiku kahjuks, kuid otsuste, s. h vaideotsuse põhjendusest ei nähtu

§ 64lg-s 3 toodud asjaolude kaalumist.

Kuna § 64 lg 3 sõnastuse kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid, siis ei nõustu ringkonnakohus vastustaja arvamusega, et haldusakti kehtetuks tunnistamisel ei pea haldusorgan kaaluma kõiki

§ 64lg-s 3 nimetatud asjaolusid.

Sellele, et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades tuleb lisaks

§-des 66 ja 67 toodule kaaluda ka

§ 64

lg-s 3 toodud asjaolusid, viitab ka

§ 67

lg 1, mille kohaselt isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lg-s 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. Kuna 15.06.2018. a otsuses nr 14-8/16349-1 ega nimetatud otsuse kohta tehtud vaideotsuses ei ole

§ 64

lg-s 3 nimetatud asjaolude esinemise osas 7 haldusorgani kaalutlusi välja toodud, siis asus halduskohus põhjendatult seisukohale, et tegemist on kaalutlusveaga ja SKA 15.06.

1. a otsus nr 14-8/16349-1 tuleb tühistada. Et SKA 15.06.
2. a otsus nr 14-8/16349-2 sõltub SKA 15.06.
3. a otsuse nr 14-8/16349-1 kehtivusest, on õigusvastane ning kuulub tühistamisele ka SKA 15.06.
4. a otsus nr 14-8/16349-
5. Arvestades seda, et kaalutlusvea tõttu tühistati vaidemenetluse esemeks olevad haldusaktid, tühistas halduskohus õigesti ka nendega seotud vaideotsuse.
6. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 21.12.
7. a otsuse muutmata.
8. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab SKA apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb vastustajal hüvitada kaebaja apellatsioonimenetluse kulud (õigusabikulud). HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt soovitakse apellatsioonimenetluses õigusabikulude hüvitamist 17 töötunni eest summas 1870 eurot (koos käibemaksuga 2244 eurot. Ringkonnakohus ei kahtle, et kaebaja poolt välja toodud õigusabikulud on seotud käesoleva apellatsioonimenetlusega, kuid leiab, et kirjeldatud töö maht ja asja keerukus ei ole siiski vastavuses sellele väidetavalt kulutatud ajaga. Arvestades halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendava osa pikkust (3 kahepoolset A-4 lehekülge), SKA apellatsioonkaebuse pikkust (1,5 kahepoolset A-4 lehekülge) ja selle osa mahukust ning sisu, mille tõttu halduskohus üldse SKA haldusaktid tühistas, ei pea ringkonnakohus kaebaja esindaja ajakulu kogu menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses põhjendatuks. Ringkonnakohus märgib ka seda, et halduskohus vähendas samuti halduskohtus nõutud kaebaja õigusabikulude suurust ja pidas põhjendatuks kaebaja esindajate ajakulu 13 tunni ulatuses, mõistes SKA-lt S.L. kasuks välja menetluskulud summas 1716 eurot (summa on arvestatud juba koos käibemaksuga). Kehtiva kohtupraktika järgi ei saa apellatsioonimenetluses kaebaja kasuks välja mõistetav õigusabikulude hüvitis üldjuhul ületada esimese astme kohtus välja mõistetud summat. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks kaebaja esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses 8 tunni ulatuses, mõistes SKA-lt S.L. kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude katteks 1056 (8x110=880+km 20% e. 176 eur=1056) eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja õigusabikulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8