← Eesti

1-19-3640/18

Kriminaalasi nr 1-19-3640 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3640 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistu

§ 418

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti Reigo Jürgensteinile mõistetud karistus Tartu Maakohtu 08.02.

  1. a otsusega mõistetud karistusega (s.o 1 aasta vangistust). Reigo Jürgensteinile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, millest arvati maha Tartu Maakohtu 08.02.
  2. a otsuse järgi täielikult ärakantud karistus, s.o 1 aasta vangistust. Liitkaristuse kandmata osaks loeti 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud liitkaristuse kandmata osa Tartu Maakohtu 15.01.

  1. a otsusega mõistetud karistusega, s.o 1 aasta 6 kuud vangistust. Reigo Jürgensteinile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.01.
  2. a ja lõppeb 14.07.
  3. a. Vangla toetab Reigo Jürgensteini vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Reigo Jürgensteini tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Reigo Jürgensteini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Reigo Jürgenstein selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Reigo Jürgensteini tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
  4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Reigo Jürgensteini ja tema kaitsja, leiab, et Reigo Jürgensteini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
  5. Reigo Jürgenstein kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Reigo Jürgenstein temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused Reigo Jürgensteini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Reigo Jürgenstein on kriminaalkorras korduvalt karistatud (3 kehtivat karistust). Käesoleval ajal kannab Reigo Jürgenstein liitkaristust eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest (s.o tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine, mootorsõiduki joobes juhtimine, kehaline väärkohtlemine). Reigo Jürgensteini varasemast elukäigust nähtuvalt on kohus Reigo Jürgensteinile varasemalt korduvalt andnud võimalust tõestada, et ta on suuteline kandma karistust vabaduses. Nimelt Tartu Maakohtu 08.02.

  1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10816 mõisteti Reigo Jürgensteinile mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest karistuseks 1 aasta vangistust, mis asendati 360 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 1 aasta. Sellele vaatamata esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande juba 13.06.
  2. a. Reigo Jürgenstein rikkus üldkasuliku töö tegemise kohustust, kohustust mitte tarvitada alkoholi, registreerimiskohustust ja kohustust saada eelnev kriminaalhooldusametniku luba Eesti riigist lahkumiseks. Kusjuures Reigo Jürgensteini osavõtu tagamiseks kohtuistungil tuli Reigo Jürgenstein tagaotsitavaks kuulutada ja vahistada. Kohustuste rikkumise tõttu pöörati Tartu Maakohtu 26.09.
  3. a määrusega Reigo Jürgensteinile mõistetud karistus täitmisele. Reigo Jürgensteini käitumist ei muutnud ka asjaolu, et tal tuli karistust kanda kinnipidamisasutuses. Seda kinnitab fakt, et Reigo Jürgenstein ei olnud suuteline täitma kohtu poolt määratud nõudeid ja kohustusi pärast seda, kui teda Tartu Maakohtu 14.03.
  4. a määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastati. Reigo Jürgenstein ei täitnud registreerimiskohustust, lahkus Eesti Vabariigi territooriumilt, omamata selleks kriminaalhooldaja luba, rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, ei pöördunud alkoholismiravi vajaduse väljaselgitamiseks erialaspetsialisti poole, ei alustanud osalemist sotsiaalprogrammis. Kohustuste rikkumise tõttu pöörati Reigo Jürgensteini ära kandmata karistus täitmisele Tartu Maakohtu 07.09.
  5. a määrusega. Kusjuures kohtul tuli taaskord Reigo Jürgensteini osavõtu tagamiseks kohtuistungil kuulutada ta tagaotsitavaks ja vahistada. Lisaks on Reigo Jürgenstein jätkanud kuritegude toimepanemist pärast karistuse ära kandmist (Tartu Maakohtu 15.01.
  6. a otsusega karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest). Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et Reigo Jürgensteinile senini mõistetud karistused ei ole ilmselgelt avaldanud mingisugust mõju. Reigo Jürgensteinile on antud korduvalt võimalusi täita kohtu poolt määratud nõudeid ja kohustusi, kuid ta ei ole olnud võimeline neid korrektselt täitma. Seetõttu puudub kohtul igasugune veendumus, et Reigo Jürgenstein on sellel korral suuteline oma käitumist muutma, alluma nõuetekohaselt kriminaalhooldusele ja tegelema alkoholiga seotud probleemidega. 3.2 Vangistuse jooksul Reigo Jürgenstein on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, täitnud Viha ja kriitika töövihikut ning osalenud majandustöödel. Samuti on Reigo Jürgensteiniga läbi viidud vabanemiseelne nõustamine ja alates 27.08.
  7. a viibib Reigo Jürgenstein avavanglas. Avavanglas viibides liigub Reigo Jürgenstein järelevalveta väljaspool Tartu Vangla territooriumi seoses kaupluste külastamisega ja töötamisega xxxxxxxxxxxxxx Samuti on Reigo Jürgenstein käinud Politsei- ja Piirivalveametis taotlemas isikut tõendavat dokumenti. Perioodil 17.09.
  8. a kuni 18.09.
  9. a on Reigo Jürgenstein käinud ka lühiajalise väljasõidu raames kodukülastusel. Järelevalveta liikumistega vahejuhtumeid ei ole täheldatud. Reigo Jürgensteinil puuduvad distsiplinaarkaristused. 3.3 Vabanemise korral soovib Reigo Jürgenstein elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxd. Nimetatud aadressil elab 3 Reigo Jürgensteini ema ja tema alaealine tütar. Vabanemisel on Reigo Jürgensteinil võimalik asuda tööle OÜ-sse xxxxxxx Kohus on seisukohal, et Reigo Jürgensteini puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholi tarvitamise harjumused. Seda kinnitab Reigo Jürgenstein ka isegi. Kohtu hinnangul on positiivne, et Reigo Jürgenstein on avaldanud soovi vabanemisel loobuda alkoholi tarvitamisest täielikult. Sellele vaatamata ei ole kohus veendunud, et Reigo Jürgenstein on senini täiel määral teadvustanud ja aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ning selle tagajärgedest (mida kinnitavad alkoholi tarvitamise keelu rikkumised, ravi ebaõnnestumine ja järjepidevad kuriteod). Seda kinnitab ka asjaolu, et vabanemise korral puudub Reigo Jürgensteinil selge tegevuskava seoses alkoholiga. Reigo Jürgenstein on varasemalt läbinud alkoholiravi, kuid edutult.
  10. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, kohus on seisukohal, et Reigo Jürgensteini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Reigo Jürgensteini tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik. Kriminaalmenetluse kulud Reigo Jürgensteini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Karl Saavo Advokaadibüroost Karl Saavo. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 164,04 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 164,04 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 164,04 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Reigo Jürgensteinilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.