KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 28. jaanuar 2020, Jõhvi kohtumaja 2-20-1096 Kohtuasi A. K. hagi V. K. vastu isaduse vaidlustamise nõudes Menetlustoiming Hagia

) § 91 lg-st 1 tuleneb lapse isaduse vaidlustamise õigus. Alaealise lapse nimel võib isaduse vaidlustada üksnes lapse seaduslik esindaja (

§ 92lg 2).

Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud (

§ 93lg 1).

Lg-s 1 nimetatud tähtaja kulgemine ei alga enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist (

§ 93lg 2).

Riigikohus on lahendi 3-2-1-48-12 p-s 14 avaldanud, et

§ 93

lg-s 1 nimetatud üheaastane tähtaeg on nõuet lõpetav tähtaeg (vt ka 3-2-1-111-12 p 19). Viidatud sätte järgi kaotab isik aasta pärast vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist õiguse kohtus isadust vaidlustada. Hagiavalduse kohaselt ei elanud hageja ema ja isa faktiliselt koos perena alates maist 2012. Rahvastikuregistri andmetel sündis A. K. 09.12.2013 (ik xxxxxxxxxxx) so 1 a 7 kuud hiljem pärast vanemate faktilise kooselu lõppu. Kanne isa kohta tehti rahvastikuregistrisse, sest hageja seaduslik esindaja (ema) oli lapse sünni ajal ametlikult abielus kostjaga (

§ 84lg 1 p 1).

Hagi alaealise lapse nimel on esitanud alaealise lapse seaduslik esindaja so ema, kes kinnitab, et kostja ei ole lapse isa ning hageja bioloogiline isa on teine meesterahvas. Kohus leiab, et kui hageja seaduslik esindaja teadis enne lapse sündi ja lapse sünni ajal, et temaga abielus olev mees ei ole lapse isa, hakkas hageja nõude esitamise tähtaeg kulgema

§ 93lg 2 järgi alates lapse sünnist so alates 10.12.2013 ning lõppes 09.12.2014.

Hagi esitati kohtusse 22.01.2020 so 6 aastat hiljem. Seega on hagi kohtusse esitatud pärast üheaastase tähtaja (mis on nõuet lõpetav tähtaeg) möödumist. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Kohus selgitab, et kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemise isast täisealisena isiklikult vaidlustada. Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast, millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist (

§ 93lg-d 1 ja 3). Vastavalt Ts

MS § 147 lg 1 maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Riigilõivu tasumist tõendav maksedokument või andmed, mis võimaldavad kontrollida riigilõivu tasumist, tuleb lisada hagiavaldusele. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Mittevaralise nõude puhul tuleb kohtusse hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõiv 300 eurot. Hagi esitamisel ei ole riigilõivu tasutud. Samuti ei ole esitatud nõuetekohast menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Eeltoodu alusel, keeldub kohus A. K. hagi menetlusse võtmast. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 2