Obsah (5)
§ 424§ 63§ 65§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-18-8866 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 05.12.2019) Kriminaalasja number 1-18-8866
§ 424
lg 2 ja § 4231 järgi ja karistuseks mõistetud
§ 63
lg 1 alusel ja
§ 424lg 2 järgi 2 aastat vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Vladimir Strelnikule mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.
§ 65lg 2 ja § 76 lg 8 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 16.03.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 1
(3)aasta 26 päeva vangistust ning mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 26 päeva vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus.
Vladimir Strelnikule mõistetud ja ära kandmisele kuuluva liitkaristuse kandmist arvestati alates süüdistatava viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 08.08.
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 03.01.
- Tartu Vangla esitas kohtule 15.10.2019 materjalid Vladimir Strelniku tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas arvamuse Vladimir Strelniku tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 04.12.
- Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toetanud Vladimir Strelniku vabastamist tingimisi enne tähtaega. Vladimir Strelnik avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud. Varasemate karistuste ajal ei ole talle enda sõnul ühtegi programmi pakutud, mis oleks seotud narkootikumidega. Väidetavalt soovib ta oma elu muuta. Tema maailmavaade on muutunud. Distsiplinaarkaristusi on, viimati oli rikkumine aprillis ja mais. Süüdimõistetu selgitas, millised on tema plaanid vabaduses. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Vladimir Strelnik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vladimir Strelnikut on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja korduvalt on ta ka vanglakaristust kandnud. Käesolevat karistust kannab Vladimir Strelnik mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning sõiduki juhtimise eest vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Samalaadseid kuritegusid on kinnipeetav toime pannud ka varem. Vladimir Strelnik kannab praegu karistust sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel (Harju Maakohtu 24.06.2016 otsus, Harju Maakohtu 16.03.2017 otsus ja käesolev Harju Maakohtu 09.11.2018 otsus). Vähetähtis ei ole seegi, et eelmise karistuse kandmiselt vabastas kohus Vladimir Strelniku tingimisi enne tähtaega, kuid enne katseaja lõppu pani süüdimõistetu toime uue kuriteo. Õigusvastast käitumist on soodustanud joovastite tarvitamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kuigi Vladimir Strelnik kinnitas kohtuistungil, et ta on muutunud, on tema reegleid eirav käitumine jätkunud ka karistuse kandmise ajal. Vangla iseloomustuse kohaselt on tal kolm kehtivat distsiplinarkaristust. Kinnipeetav ise ei pea neid kuigi oluliseks, kuid selle põhjal ei saa olla veendunud, et muutused, millele kinnipeetav viitas, ka tegelikult toimunud on. Karistuse kandmise ajal on Vladimir Strelnik läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud 2
(3)tegevusi, mis on positiivne. Kuriteoriske maandvaid tegevusi on ta läbinud ka varem, kuid soovitud tulemust ei ole need saavutanud. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on head, kuid ei erine oluliselt varasematest. Kindla elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus ei ole hoidnud ära kuritegude toimepanemist ega ole seepärast määrava tähtsusega kuritegude ärahoidmisel tulevikus. Hinnanud kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Vladimir Strelniku vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetavale on korduvalt antud võimalusi kanda talle mõistetud karistusi vabaduses ja tegeleda temal esinevate sõltuvusprobleemidega, kuid ta ei ole neid ära kasutanud. Vladimir Strelnik on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka erinevate kohtuotsustega määratud katseaegadel. Vladimir Strelniku varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude põhjal on piisaval alust arvata, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole Vladimir Strelnikust tulenevad kuriteoriskid lõplikult maandatud ja tema suhtumine kehtestatud reeglitesse ei ole piisavalt muutnud. Kinnipeetav tunnistas ka ise kohtuistungil, et suured muutused temas hakkasid toimuma alles hiljaaegu. Kohtu arvates tuleb Vladimir Strelnikul karistust edasi kanda ja käituda edapidi rikkumisi toimepanemata. Seejärel saab kohus uuesti hinnata, kas muutused, millele süüdimõistetu kohtuistungil viitas, ka tegelikult toimunud on ja kas need on püsivad ning võimaldavad tema tema vabastamist enne karistuse lõpptähtaega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)