Obsah (6)

§ 72§ 75§ 68§ 74§ 63§ 79

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number

) § 72 lg-le 5 on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Riigikohus on oma otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-12-08 punktis 13 selgitanud, et kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades muuhulgas kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhetega ja muude oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid (vt Riigikohtu viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 42, 16.04.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03, p 14). Kohus ei ole seotud kasutuskorra kindlaksmääramisel menetlusosaliste taotletud kasutusviisidega. Avaldajad on menetluse kestel osaliselt muutnud algselt esitatud kasutuskorra kindlaksmääramise taotlust. Kohus lähtub kaasomandis oleva kinnisasja kasutuskorra kindlaksmääramisel avaldajate 20.05.2019 esitatud lõplike seisukohtade menetlusdokumendist. 6.

§ 72

lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.

§ 75

lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Avaldajad soovivad kasutuskorra kindlaksmääramist järgmiselt: „Kaasomandiesemega seotud kulutused, mille kandmine ei ole reguleeritud eelpool olevate kokkulepetega, kannavad igakordsed kaasomanikud vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Eeltoodud kulutused (v.a säilitamiseks vajalikud kulud) kandnud üks kaasomanik on õigustatud teistelt kaasomanikelt kulutuste hüvitamist nõudma üksnes tingimusel, et selliste kulutuste kandmisest on ta teisi kaasomanikke kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitanud ja saanud teiste kaasomanike nõusoleku kulude tegemiseks. Kaasomanik, kes on teinud eeltoodud kulutused täies ulatuses ise, on õigustatud nõudma teistelt kaasomanikelt vastavalt nende kaasomandi osa suurusele kulude hüvitamist.“. Kohtu hinnangul on kaasomanikel õigus kokku leppida erinevate kulude kandmise korras ja selles, kuidas mingeid kulusid kantakse. Samas ei ole võimalik kindlaks määrata üldist kaasomandiesemega seotud kulutuste kandmise regulatsiooni kasutuskorrana selliselt, et see peamiselt dubleerib seadust. Avaldajate taotletud kasutuskorra kindlaksmääramise nõue kaasomandiesemega seotud kulutuste kandmise osas tuleb seadusest. Seadusest tulenevat pole vajalik kindlaks määrata kasutuskorrana. Kohus leiab, et avaldajate eespool taotletud kasutuskord ei ole põhjendatud ega vajalik, mistõttu kohus jätab rahuldamata eespool viidatud avaldajate kasutuskorra kindlaksmääramise taotluse. Seadusest tuleneb ka puudutatud isiku taotletud kasutuskord kaasomandiesemega seotud kulutuste kandmise osas vastavalt kaasomandi mõtteliste osade suurustele ja erandkorras kulutused asja säilitamiseks teiste kaasomanike nõusolekuta. Kohus jätab rahuldamata puudutatud isiku taotletud kasutuskorra kindlaksmääramise taotluse kaasomandiesemega seotud kulutuste kandmise osas. 7. Avaldajad soovivad kasutuskorra kindlaksmääramist järgmiselt: „Korter 1 koosseisu kuuluvad elamu esimesel korrusel asuvad ruumid, mis on tähistatud käesoleva kasutuskorra lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 3 numbritega 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja sinise viirutusega (vt 13.10.2017 avalduse lisa 3). Korter 1 jääb kaasomanik J S S ainukasutusse. 1.2 Korter 2 koosseisu kuuluvad elamu mansardkorrusel asuvad ruumid, mis on tähistatud käesoleva kasutuskorra lisaks oleval 8 eksplikatsioon plaanil 3 numbritega 7, 8, 9 ja punase viirutusega (vt 13.10.2017 avalduse lisa 3). Korter 2 jääb kaasomaniku U M ja ühisomanike U M ja P M ühiskasutusse.“. Kohus leiab, et

§ 72

lg 5 mõttes vastab kaasomanike huvidele määrata korteri 1 ja 2 osas kindlaks kasutuskord avaldajate taotletud viisil. Selline korterite kasutuskord on kaasomanike vahel välja kujunenud ja sellega on nõustutud. Poolte vahel ei ole vaidlust, millist korterit puudutatud isik ja avaldajad kasutavad (tl 98: 12.11.2018 kohtuistungi protokolli lk 2 ja tl 134: puudutatud isiku 20.05.2019 menetlusdokumendi lk 2). Kohus rahuldab avaldajate eespool viidatud kasutuskorra taotluse.

1. Avaldajad soovivad kasutuskorra kindlaksmääramist järgmiselt: „Korter 1 sissepääs elamusse toimub ainult Xxx tänava poolsest sissepääsust, mis on tähistatud käesoleva kasutuskorra lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 1 sinise viirutusega (vt 13.10.2017 avalduse lisa 1). Korter 2 sissepääs elamusse toimub ainult kinnistu sisehoovi poolsest sissepääsust, mis on tähistatud käesoleva kasutuskorra lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 1 punase viirutusega (vt 13.10.2017 avalduse lisa 1).“. Puudutatud isik soovib sissepääsu kasutuskorra kindlaksmääramist järgmiselt: „Xxx xx elamu esimesele ja teisele korrusele toimub juurdepääs ainult Xxx xx elamu hoovipoolsest välisuksest;“. Avaldajate taotletud tunnistaja M Ni 19.02.2019 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et Xxx tn xx elamu alumisele ja ülemisele korrusele on eraldi sissepääsud. Puudutatud isiku taotletud tunnistaja A-E N (N) 19.02.2019 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et Xxx tn xx elamusse on sissepääs alati toimunud sisehoovi poolt. Kohtule esitatud Xxx tn xxx elamu projektist aastast 1932 nähtub, et ajalooliselt on korterile 1 sissepääs ette nähtud nii tänava poolt kui ka sisehoovi poolt. See nähtub ka kohtule esitatud hilisematest eksplikatsiooni plaanidest. 29.11.2018 paikvaatluse protokollist nähtub, et Xxx tn xx elamusse sisenetakse sisehoovi poolt (mitte Xxx tänavaga piirnevast küljest). Kohtu hinnangul on vastuolus kasutuskorra kindlaksmääramise põhimõtetega sellise kasutuskorra kindlaksmääramine, mis piiraks ajalooliselt projektiga ette nähtud ja välja kujunenud korterite sissepääsu sisehoovi poolt. Kaasomandis oleva kinnisasja omanikud peavad arvestama, et kaasomandis olevat asja ei ole võimalik kasutada selliselt, nagu oleks see avaldajate ainuomandis. Kaasomandis oleva asja kasutamisel peab paratamatult arvestama sellega, et asi on kaasomandis ja arvestada tuleb teiste kaasomanikega. Xxx tn xxx elamusse ühine sisehoovi poolne sissepääs ei piira avaldajate ja puudutatud isiku ainukasutuses olevate korterite ainukasutuse ala kasutamist. Kohus peab põhjendatuks määrata kindlaks kasutuskord, mille järgi Xxx tn xx korterisse 1 ja 2 toimub sisspääs sisehoovi välisuksest ning korterisse 1 täiendavalt Xxx tänavaga piirnevast küljest. Kohus jätab rahuldamata avaldajate taotluse, mille järgi on korterisse 1 ja 2 ainult eraldi sissepääsud.
2. Xxx tn xx korterisse 1 ja 2 toimub sisspääs sisehoovi välisuksest, mistõttu osaliselt kasutavad trepikoda nii avaldajad kui ka puudutatud isik. Xxx tn xx elamu pööningule ja katusele juurdepääsu tagamine elamu remondi- ja hooldustööde tegemiseks on kõikide omanike huvides. Kohus määrab kindlaks kasutuskorras, et Xxx tn xx elamu pööningule ja katusele pääseb väljastpoolt redeliga või seestpoolt trepikoja kaudu. Xxx tn xx kinnisasja igakordsed omanikud võimaldavad trepikoja kaudu elamu pööningule ja katusele juurdepääsu elamu remondi- ja hooldustööde tegemiseks. Kohus jätab rahuldamata avaldajate taotluse, mille järgi ainult korter 2 igakordne omanik võimaldab trepikoja kaudu eelnevalt kokkulepitud ajal elamu pööningule ja katusele juurdepääsu elamu remondi- ja hooldustööde tegemiseks.
3. Avaldajad soovivad kasutuskorra kindlaksmääramist järgmiselt: „Kaasomanik J S S ainukasutusse ja valdusesse jäävad elamu keldrikorrusel asuvad ruumid, mis on tähistatud käesoleva kasutuskorra lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 2 numbritega 7, 8 ja sinise viirutusega (vt 13.10.2017 avalduse lisa 2). Kaasomanik U M ja ühisomanike U M ja P M ühiskasutusse ja valdusesse jäävad elamu keldrikorrusel asuvad ruumid, mis on tähistatud käesoleva kasutuskorra lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 2 numbritega 4, 6 ja punase viirutusega (vt 13.10.2017 avalduse lisa 2). Kaasomanike J S S, U M ja ühisomanike U M ja P M ühiskasutusse ja valdusesse jäävad 9 elamu keldrikorrusel asuvad sissepääs ja ruumid, mis on tähistatud käesoleva kasutuskorra lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 2 numbritega 1, 2, 3, 5 ja kollase viirutusega (vt 13.10.2017 avalduse lisa 2).“. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus järgnevas. Puudutatud isiku ainukasutuses on keldrikorrusel keldriruumid G (nr 7) ja H (nr 8). Avaldajate ainukasutuses on keldriruum F (nr 6). Poolte ühiskasutuses on keldriruumid A (nr 1), B (nr 2), C (nr 3) ja E (nr 5). Keldrikorruse osas vaidlevad pooled selle üle, kas on põhjendatud avaldajate ainukasutusse anda keldriruum D (nr 4). Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt oli ajalooliselt keldriruum D (nr 4) pesuköök. 29.11.2018 paikvaatluse protokollist nähtub, et tänasel päeval keldriruumi D (nr 4) ei kasutata pesuköögina ja keldriruumile D (nr 4) on tagatud juurdepääs kõigile kaasomanikele. Kohtu hinnangul on vastuolus avaldajate kaasomandi mõtteliste osade suurusega ja senise kasutuskorraga, kui määrata keldriruum D (nr 4) avaldajate ainukasutusse. Kohus leiab, et

§ 72

lg 5 mõttes vastab kaasomanike huvidele, et keldriruum D (nr 4) jääb kõikide kaasomanike ühiskasutusse ja valdusesse. Kohus nõustub avaldajate seisukohaga osas, et ühiskasutuses olevates keldriruumides ei saa olla valdavalt ainult puudutatud isiku asjad. Kõikidel omanikel tuleb tagada, et ühiskasutuses olevaid keldriruume saavad kõik omanikud kasutada ühiselt ja hoiustada seal enda asju võrdses ulatuses. Kohus peab põhjendatuks määrata kindlaks kasutuskord, mille järgi puudutatud isiku ainukasutusse ja valdusesse jäävad Xxx tn xxx elamu keldrikorrusel asuvad ruumid, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 2 numbritega 7, 8 ja sinise viirutusega. Avaldajate ühiskasutusse ja valdusesse jääb elamu keldrikorrusel asuv ruum, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 2 numbriga 6 ja punase viirutusega. Avaldajate ja puudutatud isiku ühiskasutusse ja valdusesse jäävad Xxx tn xx elamu keldrikorrusel asuvad sissepääs ja ruumid, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 2 numbritega 1, 2, 3, 5 ja kollase viirutusega ning numbriga 4 punase viirutusega. Kõikidel omanikel tuleb tagada, et ühiskasutuses olevaid keldriruume saavad kõik omanikud kasutada ühiselt ja hoiustada seal enda asju võrdses ulatuses. Kohus jätab rahuldamata avaldajate taotluse, mille järgi keldriruum D (nr 4) jääb avaldajate ainukasutusse.

1. Avaldajad soovivad kasutuskorra kindlaksmääramist järgmiselt: „Kaasomanik J S S ainukasutusse ja valdusesse jääb kinnistu maa-ala ja sellel asuv puukuur, mis on tähistatud käesoleva kasutuskorra lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 4 sinise viirutusega ja tähisega PK. Kaasomanik U M ja ühisomanike U M ja P M ühiskasutusse ja valdusesse jääb kinnistu maa-ala ja sellel asuv kuur, mis on tähistatud käesoleva kasutuskorra lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 4 punase viirutusega ja tähisega G.“. Puudutatud isik vaidleb avaldajatele vastu. Kohtu hinnangul puudutatud isiku taotletud maa kasutuskord (02.11.2018 menetlusdokumendi lisa 3) ei arvesta kõigi kaasomanike huvidega ja tükeldab põhjendamatult Xxx tn xx kinnistu maad ning vähendab kõigi omanike privaatsust. Puudutatud isiku taotletud viisil jäävad erinevatel asukohtadel paiknevad maatükid ühe omaniku ainukasutusse. Nimetatud liigne maa tükeldamine ei ole põhjendatud ja kinnistu omanike huvides. Arvestada tuleb, et tagada tuleb kinnisasja terviklikkus ja otstarbekas kuju, lihtsad ja selged ainukasutuse piirid. Kohus jätab rahuldamata puudutatud isiku taotletud maa-ala kasutuse korra. 29.11.2018 paikvaatluse protokollist nähtub, et avaldajate kasutuses on Xxx tn xx kinnistul asuv kuur (eksplikatsioon plaanil 4 ja tähisega G), mis on väiksem teisest kinnistul asuvast kuurist (eksplikatsioon plaanil 4 ja tähisega PK). Kohtu hinnangul on kõigi kaasomanike huvides, et nii avaldajatel kui puudutatud isikul oleks kinnistul kasutada enda kuur. Kohus peab põhjendatuks määrata kindlaks kasutuskord, mille järgi puudutatud isiku ainukasutusse ja valdusesse jääb Xxx tn xx kinnistu maa-ala ja sellel asuv suurem kuur, mis on tähistatud käesoleva kasutuskorra lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 4 sinise viirutusega ja tähisega PK. Avaldajate ühiskasutusse ja valdusesse jääb Xxx tn xx kinnistu maa-ala ja sellel asuv väiksem kuur, mis on 10 tähistatud käesoleva kasutuskorra lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 4 punase viirutusega ja tähisega G. Avaldajatel tuleb tagada nende ainukasutusse jäävalt maa-alalt sisehoovi trepi juurest puudutatud isikule ja korteri 1 kasutajatele juurdepääsu Xxx tn xx korterisse 1, sest eelnevalt kohtu määratud kasutuskorra järgi Xxx tn xx korterisse 1 ja 2 toimub sisspääs sisehoovi välisuksest.
2. Avaldajad soovivad kasutuskorra kindlaksmääramist järgmiselt: „Kaasomanike J S S, U M ja ühisomanike U M ja P M ühiskasutusse ja valdusesse jääb kinnistu maa-ala ja sellel asuvad kaks parkimiskohta, mis on tähistatud käesoleva kasutuskorra lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 4 kollase viirutusega ja tähisega P1 ja P
3. Kaasomanik J S S saab ainukasutusse parkimiskoha P1 ja kaasomanik U M ja ühisomanikud U M ja P M saavad ühiskasutusse parkimiskoha P
4. Igakordsed kaasomanikud kohustuvad parkima kinnistul üksnes käesoleva kasutuskorraga ette nähtud parkimiskohal. Parkimiskohtade loomisega seotud kulutused kannavad kaasomanikud J S S, U M ja ühisomanikud U M ja P M võrdsetes osades.“. Puudutatud isik taotleb parkimise kindlaks määramist selliselt, et avaldajad pargivad enda sõidukit Xxx xx garaažis (s.o avaldajate kasutuses olevas väiksemas kuuris) ning puudutatud isik pargib enda sõiduki selle kõrval hoovis. Kohus leiab, et kindlaks määratud maa-ala kasutuskorrast ja piiridest tulenevalt on otstarbekas ning omanike huvides kindlaks määrata parkimiskord vastavalt avaldajate taotletule. Kohus arvestab, et taotletavad parkimiskohtade asukohad on omanike ühiskasutuses oleval hoovi alal. Avaldajatel on õigus kasutada nende ainukasutusse määratud kuuri muul otstarbel kui sõiduki parkimiseks. Kohus rahuldab avaldajate eespool viidatud parkimise kasutuskorra taotluse. Kohus jätab rahuldamata puudutatud isiku taotletud parkimise kasutuskorra.
5. Avaldajad soovivad kasutuskorra kindlaksmääramist järgmiselt: „Igakordsel kaasomanikul on õigus teiste kaasomanike nõusolekuta anda tema ainukasutusse jäävat osa kolmanda isiku kasutusse. Seejuures säilib kasutusse andjal kohustus tagada, et kaasomandi osa kasutamisel (s.h kolmandate isikute poolt) järgitaks kõiki käesoleva kaasomandi kasutuskorra tingimusi, ennekõike tagataks teiste kaasomanike õigused. Ühe kaasomaniku ainukasutuses oleva elamu osa ja kinnistu maa-alaga seotud kulutused kannab täies ulatuses see kaasomanik, kelle ainukasutuses elamu osa ja kinnistu maa-ala on ning tal ei ole õigust nõuda kulutuste hüvitamist teistelt kaasomanikelt.“. Avaldajad eespool viidatut kasutuskorra taotlust osaliselt dubleerivad 20.05.2019 menetlusdokumendi punktis 2.
6. Omandiõiguse üldise põhimõtte järgi on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada (

§ 68lg 1).

Kohus leiab, et

§ 72

lg 5 mõttes vastab kaasomanike huvidele määrata kindlaks kasutuskord viisil, et igal kaasomanikul on õigus tema ainukasutusse jäävat osa anda kolmanda isiku kasutusse. Seda tingimusel, et järgitakse kaasomandi kasutuskorda ja arvestatakse kaasomanike õigustega. Kaasomanikud peavad kaasomandit regulaarselt hooldama. Kaasomanikul tuleb kanda tema ainukasutusse jääva osaga seotud kulutused, sest kaasomaniku ainukasutusse jäävast osast saab kasutuseeliseid üksnes see omanik, kelle ainukasutusse jääb vastav osa. Kohus rahuldab avaldajate eespool viidatud kasutuskorra taotluse kohtumääruse resolutsioonis märgitud sõnastuses. Kindlaks määratud maa-ala kasutuskorrast ja piiridest tulenevalt on otstarbekas ning omanike huvides vastavalt avaldajate taotletule kindlaks määrata järgnev. Puudutatud isiku ainukasutusse ja valdusesse ning avaldajate ühiskasutusse ja valdusesse kuuluvad maa-alad kinnistul eraldatakse üksteisest loodusliku piirde, heki või aiaga, millised kulud kannab see omanik, kes kulutuse teeb. Avaldajad hooldavad Xxx tn xx kinnistuga piirnevate naaberkinnistute Xxx xx, Xxx xx ja xxx ühiseid piirdeaedu ja katavad hooldusega seotud kulud ning puudutatud isik hooldab ülejäänud Xxx tn xx kinnistuga piirnevate naaberkinnistute ühiseid piirdeaedu ja katab hooldusega seotud kulud. 14.

§ 72lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel.

Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa 11 suurusest.

§ 74

lg 1 kohaselt kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et projekteerimis- ja ehitustegevust reguleerivad õigusaktid ei reguleeri kaasomanikevahelisi suhteid kaasomandis oleva asja kasutamisel ja nendes õigusaktides sätestatud ehitisega seotud dokumentatsioon, sh ehitusluba, ei asenda asjaõigusseaduses sätestatud kaasomanike enamuse otsust või kaasomanike kokkulepet (Riigikohtu 27. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 13; 19. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-04, p 13, Riigikohtu lahend nr 2-16-6354 p 12.2). Näiteks pööningu väljaehitamiseks on vajalik kaasomanike kokkulepe

§ 74

järgi (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-28-12 p 15).

§ 74

järgi kaasomandis oleva asja kinnistule võimalike täiendavate ehitiste ehitamine on kaasomandis oleva asja või selle majandusliku otstarbe oluline muutmine, milleks on vajalik kõigi kaasomanike kokkulepe. Menetluse alguses 13.10.2017 menetlusdokumendis nõudsid avaldajad kasutuskorra kindlaksmääramist, mille järgi avaldajatel õigus ehitada kinnisasjale abihoone. Hiljem avaldajad seda enam ei nõudnud (sh avaldajate 20.05.2019 esitatud lõplike seisukohtade menetlusdokumendis, millest kohus lähtub kaasomandis oleva kinnisasja kasutuskorra kindlaksmääramisel). Kohtu hinnangul ei ole välistatud olukord, kus kaasomandis oleva asja kinnistule soovitakse täiendavate ehitiste ehitamist. Samas ei ole põhjendatud kindlaks määrata kasutuskord lähtuvalt puudutatud isiku taotlusest, et vaidlusaluse kinnisasja igakordsed omanikud saavad ehitada kinnisasjale täiendavaid ehitisi üksnes kõikide kinnisasja omanike eelneva kirjaliku kokkuleppe olemasolul. Tingimusel, et eelnevas kirjalikus kokkuleppes tuleb fikseerida ehitatava ehitise otstarve ja ehitist iseloomustavad andmed: kõrgus, laius, kubatuur, arhitektuurilised, ehitustehnilised ja tuleohutuslikud nõuded, ehitatava ehitisega ühendatavate tehnovõrkude andmed, ehitusprotsessi läbiviimine, ehitise kasutamisega seonduv peale ehitise valmimist. Puudutatud isiku taotletud kasutuskord tuleb seadusest, et kaasomanike kokkuleppel võimalik kinnisasja kaasomandil ehitustegevus. Seadusest tulenevat pole vajalik kindlaks määrata kasutuskorrana. Kohus leiab, et puudutatud isiku eespool taotletud kasutuskord ei ole põhjendatud ega vajalik, mistõttu kohus jätab rahuldamata eespool viidatud puudutatud isiku kasutuskorra kindlaksmääramise taotluse. 15. Puudutatud isik on taotlenud kohustamaks avaldajat tegema kanalisatsioonitorule parendustöid, et kanalisatsioonitoru kasutamine ei oleks esimese korruse magamistoas kuulda. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik piisavalt põhjendanud vastavat taotlust kanalisatsioonitoru kasutuskorra kindlaks määramiseks ega selle vajalikkust. Ühtlasi ei ole põhistatud ega tõendatud, et kanalisatsioonitoru kasutamine tekitab õigusaktides ettenähtust suuremas ulatuses müra ja selle kasutamist tuleb kaasomanike vahel reguleerida. Kohus jätab puudutatud isiku taotluse rahuldamata. 16. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 p 2 näeb ette, et kinnistusregistriosa kolmandasse jakku kantakse muu hulgas ka muud märked omandi kohta. Kasutuskorra siduvaks muutumine kinnistute igakordsetele omanikele saab niisiis toimuda KRS § 34¹ lg 1 ja lg 8 ning

§ 63lg 1 p 4 ja § 79 lg 1 ja 2 alusel kinnistusraamatusse märkuse kandmisega. Ts

ÜS § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnisasja kaasomanike vahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad

§ 79

lg 2 järgi kaasomanike õigusjärglaste suhtes, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse (Riigikohtu

1. veebruari
2. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-607, p 15). Eelneva põhjal tuvastab kohus puudutatud isiku kohustuse anda nõusolek kohtu määratud kasutuskorra kohta kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Avaldajad on taotlenud, et kohus saadaks kohtumääruse kinnistusosakonnale täitmiseks. Avaldajad ei saa taotleda, et kohus saadaks kohtumääruse kinnistusosakonnale täitmiseks. Kohus selgitab, et kohtulahend peab asendama puudutatud isiku tahteavaldust ja avaldajad saavad oma tahteavalduse anda kinnistamisavalduse esitamisel. Kohus jätab avaldajate taotluse rahuldamata. 12
3. Asja lahendava käesoleva määruse lahutamatuks osaks on kohtumäärusele lisatud plaanid.
4. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kaasomandi kasutamise reguleerimine toimub kõigi omanike huvides, mistõttu jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 13