← Eesti

2-18-1086/38

Obsah (7)§ 162§ 163§ 190§ 179§ 174§ 177§ 175

Tsiviilasi nr 2-18-1086 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 4.detsember 2018.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab Õ Le hagi osas menetluskulud Õ Le kanda. Kohus on M Ka hagi rahuldades otsustanud lõpetada Õ Le ja M Ka kaasomandi selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ja kinnistu müügist saadud raha tuleb jagada poolte vahel võrdsetes osades. Sellises olukorras asub kohus seisukohale, et kaasomand lõpetatakse mõlema poole huvides, mistõttu on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud

§ 163

lg 1 alusel poolte endi kanda (vt ka Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.09.2010.a lahend asjas nr 3-2-1-70-10, p 14). Kohus on tsiviilasjas nr 2-17-8131 tehtud 20.07.2017.a määrusega rahuldanud Õ Le riigipoolse õigusabi taotluse ning määranud anda Õ Lele riigi õigusabi tema esindamiseks vaidluses kinnisasja kaasomanikuga. Õ Lele on riigi õigusabi antud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Käesolevas asjas on kohus 09.04.2018.a määrusega rahuldanud Õ Le taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks ning vabastanud hageja hagi esitamisel riigilõivu 275 euro tasumisest.

§ 190

lg 4 näeb ette, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuivõrd kohus jätab käesoleva otsusega hagi rahuldamata, siis tuleb Õ Lelt riigituludesse välja mõista 275 eurot. Vastavalt

§ 179

lg-le 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 179

lg 5 ja 6 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud. Kohus määrab, et rahaline kohustus tuleb kostjal täita 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvastes.

§ 179

lg-st 9 kohaselt tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustavas lahendis määratud kohustuse täitmise kuupäevast alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. M K on 15.11.2018.a esitanud kohtule endapoolse menetluskulude nimekirja. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on kostja kandnud tsiviilasja nr 2-18-1086 menetlemisel kohtuväliseid kulusid seoses kostjale osutatud õigusteenusega 17h 35m x 160 eurot + 20% = 5 3376 eurot (käibemaksuga summa). Täiendavalt on vastuhageja kandnud kohtukulusid vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu näol 300 eurot. Riigikohus on oma hiljutistes lahendites pidanud põhjendatuks õigusabi tunnihinnaga 165 eurot ja ka 170 eurot (vt RKTKo 3-2-1-131-16 ja RKTKo 3-2-1-159-16). Käesoleval juhul on kostjale osutatud õigusteenuse tunnihind 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on osutatud õigusteenuse tunnihind mõistlik ja kooskõlas Riigikohtu värskeima praktikaga, arvestades ka mh seda, et kostja esindajaks menetluses on vandeadvokaat. Kuna vastuhageja ei ole käibemaksukohustuslane, taotleb ta

§ 174lg-st 10 juhindudes menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.

Kooskõlas

§ 177

lg-ga 4 palub vastuhageja mõista Õ Lelt välja ka viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Vastuhageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-18-1086 kohtumenetlusega.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilasja mahtu, õigusvaidluse keerukust ning menetlusdokumentide põhjalikkust arvesse võttes, asub kohus seisukohale, et M Ka kulud õigusabile on põhjendatud. Ühtlasi on kohtu hinnangul põhjendatud M Ka esindaja tunnitasu määr. Kuna kohus on määranud vastuhagiga seonduvad kulud poolte endi kanda jätta, siis kuuluvad Õ Lelt väljamõistmisele menetluskulud, mis on seotud tema enda hagiga. M Ka menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on tema esindaja 20.04.2018.a ja 30.04.2018.a toimingud seonduvad vastaspoole hagiga. 03.05.2018.a menetlusdokumendis moodustab Õ Le hagiga seonduv umbes kaks kolmandikku, ülejäänud osa koosneb M Ka vastuhagist. Õ Lelt tuleb M Ka kasuks õigusabikuludena

§ 162lg 1 alusel välja mõista 1245,87 eurot (sh käibemaks 207,64 eurot).

Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Ülejäänud menetluskulud on kohus

§ 163lg 1 alusel jätnud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2019 kohtuotsusega jäeti Tallinna kohtumaja 04.12.2018 kohtuotsus muutmata. 04.12.2018 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtuotsus jõustus 03.02.2020 Riigikohtu kohtumäärusega. 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.