← Eesti

3-20-3/8

Obsah (4)§ 119§ 46§ 120§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-3 Haldusasi X.X. kaebus Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsus

§ 119lg 1, § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

  1. Keila Linnavolikogu liitis 26.11.2019 otsusega nr 28 Keila Põhikooli Keila Kooliga, lõpetades Keila Põhikooli tegevuse
  2. septembriks 2020, lõpetas alates 2020/
  3. õppeaastast vastuvõtu Keila Põhikooli ning tagas Keila Põhikooli õpilastele võimaluse jätkata vajadusel venekeelse põhihariduse omandamist Keila Koolis. Lisaks määras Keila Linnavolikogu eesti õppekeelega Keila Põhikooli osades klassides õppekeeleks vastavalt vajadusele vene keele järgmiselt: 2020/
  4. õppeaastal 2.-
  5. klassis, 2021/
  6. õppeaastal 3.-
  7. klassis, 2022/
  8. õppeaastal 4.-
  9. klassis, 2023/
  10. õppeaastal 5.-
  11. klassis, 2024/
  12. õppeaastal 6.-
  13. klassis, 2025/
  14. õppeaastal 7.
  15. klassis, 2026/
  16. õppeaastal 8.-
  17. klassis, 2027/
  18. õppeaastal
  19. klassis.
  20. X.X. esitas 02.01.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 28 osaliseks tühistamiseks. Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 28 resolutsiooni p-ga 1 on kaebajalt ära võetud võimalus õppida venekeelses
  21. klassis. Nimetatud resolutsiooni punkt on ebaseaduslik ka osas, millega otsustati määrata eesti õppekeelega Keila Kooli põhikooli osades klassides õppekeeleks vastavalt vajadusele vene keel. Kaebaja eesmärgiks on alates 01.09.2021 asuda õppima venekeelsesse
  22. 1

(3)klassi. Vastavalt Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsusele nr 28 ei ole alates 2020/
  1. õppeaastast Keila Koolis enam venekeelset
  2. klassi. Vastustaja ei ole 26.11.2019 otsuses nr 28 toonud ühtegi põhjendust, miks peab alates 2020/
  3. aastast likvideerima venekeelse
  4. klassi ja seega ei ole arusaadav, millistel kaalutustel Keila Linnvolikogu sellise otsuse tegi. Tegemist on ilmselgelt puuduliku põhjendusega ja selline otsus on ebaseaduslik. On täiesti põhjendamatu ka otsuse resolutsiooni punkti 1 osa, et venekeelse põhihariduse omandamist võib jätkata ainult vajadusel ning on täiesti põhjendamatu resolutsiooni p 1 otsus määrata Keila Kooli põhikooli osas klassides õppekeeleks vastavalt vajadusele vene keel. Kaebaja ei valda eesti keelt ja seega ei ole tema võimeline õppima eestikeelses
  5. klassis
  6. Vastusena Tallinna Halduskohtu kohtunõudele esitas Keila linn 15.01.2020 seisukoha kaebuse menetlusse võtmise osas. Kaebuse kohaselt on kaebaja elukoht Lääne-Harju vald, xxxxxxx. Järelikult ei ole Keila Põhikool kaebaja elukohajärgne kool põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) § 10 lg 1 ja 3 tähenduses ehk Keila linnal puudub kohustus tagada X.X. võimalus Keila Põhikoolis vene keeles kooliteed alustada. Ka ei jõua kaebaja järgmisel aastal kooliikka, mistõttu on tema seos vaidlusega kauge ja hüpoteetiline. Seega puudub kaebajal puutumus vaidlustatud otsusega nr 28 ning kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, sest kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Lisaks ei ole kaebus esitatud tähtaegselt, kuna kaebaja seaduslik esindaja Y.Y. osales 26.11.2019 Keila Linnavolikogu istungil, kus vaidlustatud otsus tehti, külalisena. Järelikult sai Y.Y. vaidlustatud otsusest teada hiljemalt 26.11.2019. Kaebus on registreeritud Tallinna Halduskohtus 02.01.2020 ehk

§ 46lg-s 1 sätestatud kaebetähtaega rikkudes.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kaebuse saamisel kontrollib alluvusjärgne kohus selle lubatavust, tehes

§-s 120 sätestatud toimingud. Muu hulgas kontrollib kohus, ega ei esine aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks (

§ 120lg 1 p 8).

Kaebuse tagastamise alused on sätestatud

§ 121lgtes 1 ja 2.

Kaebuse saab menetlusse võtta üksnes siis, kui vastavaid aluseid ei esine (

§ 120lg 2).

5. Kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

6.

§ 121lg 2 p-s 1 sätestatud tagastamise alus on diskretsiooniline.

Kohus ei saa kergekäeliselt loobuda oma põhifunktsiooni täitmisest – õiguse mõistmisest. Kaebuse võib tagastada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta.

  1. PGS § 10 lg 1 sätestab valla või linna kohustuse tagada koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Vastavalt PGS § 10 lg-le 3 saab teise valla või linna munitsipaalkooli määrata õpilase elukohajärgseks kooliks kooli pidajaks oleva valla- või linnavalitsuse nõusolekul. Kaebusest tulenevalt ei ole kaebaja elukoht mitte Keila linn, vaid Lääne-Harju vald. Asja materjalidest ei tulene, et Keila linna ja Lääne-Harju valla vahel oleks sõlmitud kokkulepe, millest tulenevalt Keila Põhikooli saaks pidada kaebaja elukohajärgseks kooliks. Eelnevast tulenevalt ei ole Keila linnal kohustust kaebajale koolikohustuse täitmiseks võimalusi luua. Seega ei ole kaebajal ka õigust Keila linnalt õppekohta ning venekeelset õppekohta nõuda. Kaebaja saab põhihariduse omandamise võimaldamist nõuda Lääne-Harju vallalt.
  2. Niisiis ei puuduta Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsus nr 28 kaebaja õigusi, mistõttu tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu. 9. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks 2

(3)ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.