KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-15325 Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2019, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Kohtuasi Tallinna ko

) § 28 lg

2. Kohtutäitur ei põhjendanud, miks ta arvab, et võlgnikule võib olla tekkinud vallasvara, millele saab nõuet pöörata ja täiteasjas arestida. Võlgnik saab sissetulekut 2540 eurot kuus alles alates maikuust 2019 ja on kasutanud sissetulekut kohustuste vähendamiseks võlausaldajate ees. Võlgnik on kohtutäituri menetluses olevates täiteasjades maakohtus vandega kinnitanud varade ja kohustuste nimekirja kokku neljal korral.
3. Kohtutäitur eksitab kohut, esitades paljasõnalisi väiteid võlgniku töötasu arestimise kohta. Võlgnikule teadaolevalt ei ole kohtutäitur töötasu arestimise teateid võlgniku tööandjatele kätte toimetanud ega esitanud kohtule selle kohta tõendeid. Kohtu eksitamist ilmestab ka see, et kohtutäitur jättis avalduses mainimata, et juulis 2019 laekus kohtutäituri kontole antud asjas võlgniku haigushüvitis Eesti Haigekassalt.
4. Kohtutäitur ei põhjendanud, miks ta ei müü arestitud kinnistut enampakkumisel, vaid otsib võlgniku vallasvara ruumidest, mis ei ole võlgniku valduses. Menetluse edasine käik
5. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
7. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8. Võlgniku väitel puudub tal vaidlusaluse kinnisasja üle nii otsene kui ka kaudne valdus, mistõttu on täitmata

§ 28

lg-s 2 sätestatud eeldus võlgniku kinnisasjal viibimiseks ja/või ruumidesse sisenemiseks loa andmiseks. Ringkonnakohus võlgniku käsitlusega ei nõustu. 22.

§ 28

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks.

§ 28

lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel.

§ 28

lg 21 kohaselt võib eelnimetatud kohtumääruse teha ka ilma,et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. 23. Esiteks märgib ringkonnakohus, et

§ 28ei erista otsest ja kaudset valdust.

Seega piisab vastava kohtu loa andmiseks ka sellest, kui võlgnikul on kinnisasja üle üksnes kaudne valdus. Õige on maakohtu seisukoht, et kinnisasja omaniku puhul saab üldjuhul eeldada vähemalt kaudse valduse omamist. Seejuures ei järeldanud maakohus teisele tsiviilasjale viidates tõsikindlalt, et võlgnikul on TTT kinnisasja otsene valdus, vaid 4 möönis, et rahvastikuregistri kanne ei pruugi väljendada võlgniku tegelikku elukohta ning kinnisasi on tõenäoliselt võlgniku otseses valduses, kuid igal juhul on võlgnikul kaudne valdus. Vastuseks võlgniku väitele, et ta elab Saaremaal ja tal seetõttu puudub TTT kinnisasja valdus, leiab ringkonnakohus, et kinnisasja valduse omamise seisukohast ei ole iseenesest määravat tähtsust, kus isik peamiselt elab. See, kui isik igapäevaselt valdust ei teosta, ei tähenda veel, et ta oleks valduse kaotanud, sest valduse teostamine ei eelda pidevat asja suhtes tegeliku võimu teostamist. Valduse lõppemiseks peab kaduma asja suhtes tegeliku võimu teostamise võimalus. Võlgnik rõhutab kaebuses, et talle teadaolevalt kasutavad TTT kinnisasja võlgniku abikaasa ja tütar ning üürilepingu alusel Q OÜ (ainuomanik ja juhatuse liige on võlgniku tütar). Nimetatud isikute poolt valduse teostamine ei välista võlgniku võimalust kinnisasja valdust teostada. Seega ei saa esile toodud asjaoludest järeldada, et võlgnikul kui kinnisasja omanikul puudub soovi korral võimalus teostada asja suhtes tegelikku võimu.

1. Võlgniku väitel eksitas kohtutäitur kohut, esitades paljasõnalisi väiteid võlgniku töötasu arestimise kohta. Võlgnik toob esile, et temale teadaolevalt ei ole kohtutäitur töötasu arestimise teateid võlgniku tööandjale Üheksavara OÜ-le kätte toimetanud ega esitanud kohtule selle kohta tõendeid, mistõttu ei olegi tööandja saanud kohtutäituri nõuet täita. Avalduse lisana esitas kohtutäitur e-kirjavahetuse võlgniku tööandjaga, milles võlgnik Üheksavara OÜ seadusliku esindajana kinnitab töötasu arestimine akti kättesaamist (tl 33 pöördel). Sealjuures ei väida võlgnik, et tegelikult on ta oma kohustusi täitnud. Piisavaks sissenõudja nõude täitmiseks ei saa pidada 2 euro suurust haigushüvitist (tl 157), mis kohtutäituri vastuse kohaselt laekus kohtutäiturile 13.03.2019 (tl 149 pöördel). Seega ei lükka määruskaebus ümber kohtutäituri avalduses esitatud väidet, et võlgnik ei ole oma kohustusi täitemenetluse raames täitnud.
2. Asjaolu, et võlgnik on varem mitmel korral kinnitanud vandega varade ja kohustuste nimekirja, ei välista, et võlgnikul võib olla arestitavat vallasvara. Seda enam, et viimane nimekiri on võlgniku poolt kinnitatud enam kui aasta tagasi ja võlgnik on alates 2019 maikuust teeninud arvestatavat sissetulekut, millest võlgnik vabatahtlikult nõuet ei rahulda ja tööandja kinnipidamisi võlanõude katteks ei teosta.
3. Seoses võlgniku etteheitega, miks kohtutäitur ei müü arestitud kinnisasja enampakkumisel, vaid otsib võlgniku vallasvara ruumidest, mis ei ole võlgniku valduses, märgib ringkonnakohus järgmist. Kohtutäitur põhjendas kohtule esitatud avalduses ja vastuses määruskaebusele, et täiteasjas 194/2016/2026 on eesmärk kinnisasja suhtes ühisomand lõpetada TTT kinnisasja müümisega ja saadud müügihinnast võlgniku võlanõuete rahuldamine. Täitetoimikus on 11 võlgniku esitatud kaebust kohtutäituri tegevusele vara müümisele suunatud toimingutes. Hetkel on täitemenetlus peatatud võlgniku 11.03.2019 kaebuse alusel. Seega ei ole asjakohane ka see etteheide kohtutäiturile. Lisaks märgib kolleegium, et arvestades

§ 198

sätestatud sissenõude pööramise järjekorda, on õigustatud, et kohtutäitur püüab eelkõige pöörata sissenõude vallasvarale, kuivõrd kinnisvarale ja võlgniku osale ühises varas pööratakse sissenõue viimases järjekorras.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus tuvastas õigesti kohtutäituri taotluse rahuldamise eeldused ning rahuldas põhjendatult kohtutäituri avalduse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks, andes loa võlgniku nõusolekuta võlgniku 5 omandis oleval kinnisasjal viibimiseks ja tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks.
2. Kuna maakohus andis ruumidesse sisenemiseks loa kindlaks ajavahemikuks, mis käesoleva määruse tegemise ajaks on möödunud, siis muudab kolleegium maakohtu määrust osas, mis puudutab vaidlusalusele kinnisasjale sisenemise aega. Ringkonnakohtu arvates on otstarbekas määrata uus tähtaeg selliselt, et kohtutäituril on õigus siseneda võlgniku omandis olevale kinnisasjale ja sellel asuvasse elamusse täitetoimingute tegemise eesmärgil üks kord 14 kalendripäeva jooksul arvates määruse jõustumisest.
3. Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätab ringkonnakohus võlgniku kanda (TsMS § 171 lg 1). Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Vastava avalduse esitamisel määrab maakohus menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing 6