← Eesti

2-18-9450/68

Obsah (4)§ 150§ 430§ 173§ 168

2-18-4869 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 11.veebruar 2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-9450 Tsiviilasi K R hagi A N ja R N vastu k

§ 150

lg 2 punktile 1 ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot ja kanda see K R arveldusarvele xxx Luminor Bank AS.

  1. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-
  3. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saab esitada määruskaebuse 1 (ühe) päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu menetluses on K R hagi A N ja R N vastu kahju hüvitamise nõudes.
  5. Pooled on 06.02.2020.a allkirjastanud ja kohtule esitanud kompromissilepingu. Pooled paluvad kohtul kompromiss määrusega kinnitada ja menetlus tsiviilasjas nr 2-18-4869 lõpetada.

§ 430

lg-st 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad, et juhul, kui kohus kompromissi ei kinnita, kohustub Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid OÜ tagastama A Ne nõudmisel kompromissisumma 1 (ühe) tööpäeva jooksul A Ne poolt nimetatud arveldusarvele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. 5. Pooled kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega selliselt, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on 1 (üks) päev määruse kättetoimetamisest alates. 6. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja 2 2-18-4869 menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7. Hageja palub, et vastavalt

§ 150

lõike 2 punktile 1 ja lõikele 3 kohus tagastaks hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust s.o 500 eurot ja kanda see K R arveldusarvele xxx (Luminor Bank AS). Kohus leiab, et hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada. 8. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad kulu teinud poole kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.