Obsah (9)

§ 62§ 444§ 173§ 174§ 162§ 163§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Beata Skitiba Otsuse tegemise aeg ja koht 10.jaanuar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-13856 T

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja esitas 10.09.2019 Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Hageja täpsustas hagi 16.09.
2. Harju Maakohus võttis hagi 25.09.2019 määrusega menetlusse.
3. Nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping. Töövõtulepingu alusel osutas hageja kostjale teenuseid, mille sisuks oli filmitööde tegemine, sh probleemsete kaadrite puhastamine (ebavajalike elementide eemaldamine) ja lõppkaadrite komposiitimine filmile „xxx“. Pooled leppisid kokku tunnitasus 48 eurot (40 eurot + KM). Hageja teostas töid 247 tunni ulatuses, millest tulenevalt esitati kostjale arve summas 11 856 eurot (9 889 eurot + KM). Kostja on e-maili teel teavitanud hagejat, et hageja võib arve esitada Kopli Kinokompanii OÜ-le, mida hageja 2 13.03.2019 ka tegi. Kostja palus märkida arvel tasumise tähtpäevaks 14 kalendripäeva ja seega oli arve tasumise tähtpäevaks 29.03.
4. Tähtaegselt tasus kostja 1 000 eurot. Tänaseks on film valminud, seda on näidatud nii kinodes, videolaenutused kui müüdud andmekandjatel. Kostja ei ole vaatamata lubadustele arvet täies ulatuses tasunud.
5. Viivisemääraks on 0,5 % viivituses oldud summast päevas. Nii hageja kui ka kostja on sõlminud lepingu majandustegevuses. Viivisemäära eraldi poolte vahel läbi ei räägitud, küll aga on tegemist tavapärase viivisemääraga kutse- ja majandustegevuses.
6. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 10 856 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 8 956,20 eurot (viivise määr 0,5 % päevas ja periood 30.03.2019-10.09.2019) ja edasiulatuvat viivist alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni põhinõudelt määras 0,5% päevas, kuid mitte rohkem kui 10 856 eurot.
7. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 1 509 eurot (riigilõiv 900 eurot, õigusabikulud 609 eurot tunnihinnaga 140 eurot ilma käibemaksuta 4 tunni ja 21 minuti eest) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmisi toiminguid: konsultatsioon (1h 08m – 158,67 eurot), e-kirjavahetus kliendiga (0h 13m – 33,33 eurot), hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine ja E-toimikusse sisestamine (2h 02m – 284,67 eurot), hagiavalduse esitamine, maksekorralduse lisamine e-toimikusse (0h 03m – 7 eurot), kohtu kirjaga tutvumine (0h 04m – 9,33 eurot), kohtu kirjaga analüüs, kliendiga asjaolude täpsustamine, hagiavalduse täiendamine (0h 26m- 60,67 eurot), e-kirjavahetus kliendiga, kohtumäärusega tutvumine (0h 09m21 eurot) ja kohtunõudega tutvumine (0h 05m -11,67 eurot).
8. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 07.10.2019 e-kirja teel (kostja seadusliku esindaja juhatuse liikme A Aa aadressile xxx, t lk 22). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (s.o 28.10.2019) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Samuti ei ole kostja vastanud hageja menetluskulude nimekirjale.
9. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ja seega tuleb ka hagi rahuldada osaliselt.
10. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
11. Hagiavalduse asjaoludest nähtub, et pooltel puudus viivisemäära osas kokkulepe. Kohus ei saa lugeda kokkuleppe olemasolu olukorras, kus hageja ühepoolselt märgib arvele viivisemäära isegi siis, kui kostja pole sellele otseselt vastu vaielnud. Asjaolu, et tegemist on tavapärase viivisemääraga majandustegevuses tegutsevate isikute vahel, ei saa võrdsustada kokkuleppe olemasoluga.
12. Seetõttu arvestab kohus viivist seadusjärgses määras.
13. Hageja esitas hagi 10.09.
14. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viivist perioodi eest 30.03.2019 (s.o tasumise tähtaja möödumisest)-10.09.
15. Samas nõuab hageja edasiulatuvat viivist alates hagi esitamisest, st 10.09.
16. Seega nähtub, et hageja arvestab viivist ühe päeva eest topelt. Kohtu hinnangul ei ole selline viivisearvestus põhjendatud. Kohus mõistab edasiulatuva viivise välja alates hagi esitamisele järgnevast päevast, st alates 11.09.
18. Sellest tulenevalt on sissenõutavaks muutunud viivis põhjendatud 392,60 euro ulatuses (perioodil 30.03.2019-10.09.2019 oli seadusjärgne viivisemäär 8% aastas ja nimetatud perioodis on 165 päeva). 3
19. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

14.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, st 57 % ulatuses (hagi nõuded 19 852,20 eurot, kohus rahuldab 11 288,60 eurot – arvestus ilma edasiulatuva viiviseta), siis jäävad hageja menetluskulud 43 % osas hageja enda kanda ja 57 % osas kostja kanda.
2. Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses tema enda kanda.
3. Kohus kontrollis hageja menetluskulude nimekirja ja tuvastas, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on 4 tundi ja 10 minutut, mitte 4 tundi ja 21 minutit. 18.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja ka õigusabikulu põhjendatud kulutused. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kulusid 513,33 euro ulatuses (3 tunni ja 40 minuti eest). Kohus vähendab lepingulise esindaja kulu 30 minuti osas, kuna hagiavalduses olevate puuduste kõrvaldamise eest kostja ei pea vastutama. Hageja ülesanne on esitada nõuetekohane hagi. Ülejäänud osas on hageja lepingulise esindaja kulud vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et hageja menetluskulud on põhjendatud 1 413,33euro osas (riigilõiv 900 + lepingulise esindaja kulu 513,33). Arvestades menetluskulude jaotust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 805,60 eurot (57% 1 413,33 eurost). Hageja kanda jäävad menetluskulud summas 607,73 eurot (1 413,33-805,60). 19.

§ 177lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

20.

§ 178

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4