4-19-5342/13

4-19-5342 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2019.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas Kohtunik Sekretär Katre Poljakova Triin Pilberg Menetlusliik Kaebemenetlus Väärteoasi Alvar Reinok kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus – ja menetlustalituse menetlusteenistuse uurija K. Avaste 01.10.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2316,19,007393 (väärteo kvalifikatsioon KarS § 275 lg 1) Menetlusosalised kaebuse esitaja Alvar Reinok (isikukood: 38612100329), elukoht: xd, töökoht teadmata, e-post: xxx; kohtuväline menetleja Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna esindaja K P ; Menetlustoiming Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse lahendamine istungimenetluses;
2. novembril 2019.a Kaebuse esitaja Alvar Reinok; Kohtuväline menetleja Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna esindaja K P ; RESOLUTSIOON Kohus juhindudes VTMS § 111 p.p 10, 11; § 132 p 1, § 133135 otsustas:
3. Rahuldada Alvar Reinoki kaebus.
4. Tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus – ja menetlustalituse menetlusteenistuse uurija K. Avaste 01.10.2019.a otsus väärteoasjas nr 2316,19,007393 ning juhindudes VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Alvar Reinok suhtes.
5. Käesoleva kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks kaebuse esitaja Alvar Reinokile ning Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Kassatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis kättesaadav
6. jaanuaril 2020.a. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus – ja menetlustalituse menetlusteenistuse uurija K. Avaste 01.10.2019.a koostatud otsusega väärteoasjas nr 231619007393 karistati kaebuse esitajat Alvar Reinokit KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses s.o summas 160.- eurot. Märgitud väärteootsuse kohaselt Alvar Reinok 13.08.2019.a kella 08:31 – 08:56 ajal, Lubja 4 tn kohtusaalis, Tallinnas, Harjumaal viibides kohtuistungil oma kaebuse arutamisel, solvas korduvalt politseiametnikke „ahvideks“, „mingi ahvi kari“, mis on aursaadavalt solvav sõnakasutus, mille tõttu politseiametnik J P tundis end ametikohustuste täitmisel solvatuna, sellise tegevusega Alvar Reinok pani toime KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo. Kaebuse sisu ja asjaolud 17.10.2019.a esitas Alvar Reinok Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse, millises viimane taotleb väärteoasja nr 231619007393 tühistamist ja tema õigeks mõistmist. Kohtule esitatud kaebuses Alvar Reinok ei ole veendunud, kas mendid ja kohtunikud on/ või on võimelised seadust lugema, kuid KarS § 275 lg 1 väärteo koosseisusu räägitakse võimuesindaja solvamisest s.t konkreetse isiku solvamisest ning solvamisest, mis on seotud selle isiku ametikohustustega s.t, et isik, kas täitis solvamise ajal ametikohustust või solvang oi tulenevalt tema ametikohustusest. Kaebuse esitaja hinnangul solvamise mõiste on määratlemata õigusmõiste. Kohtu tähelepanu juhitakse teadmisele, et KarS § 275 lg 1 refereerib konkreetselt „võimuesindaja“ solvamises, mitte isikute grupi või ametiasutuste pihta. Üldised arvamused või veendumused isikute grupp või ametiasutuste pihta ei saa kuuluvad KarS § 275 lg 1 alla, kuna neil puudub konkreetne isikust (võimuesindaja) sihtmärk. Näitena tuuakse kohtule välja väljendid „Inimesed on lollid“, „Mehed on sead“, „Naised on nõiad“, „Poliitikud on pätid“, „Mendid on sitapead“. Kaebuse esitaja hinnangul on tegemist väljenditega, arvamustega, veendumustega ning need ei ole konkreetselt solvangud kellegi pihta. Alvar Reinok on asunud seisukohale, et tema poolt välja öeldu „ahvid“, „mingi ahvi kari“ on selgelt mitmuses ja üldistus, mitte suunatud kellegi konkreetse pihta ning teda ei „koti“, kas J P tundis ennast solvatuna või mitte ning mida viimane arvab, solvav sõnakasutus ei võrdu ametiisiku solvamisega. Kaebuse esitaja hinnangul käesolevas väärteoasjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et tema on kedagi solvanud ning et keegi oleks vastavalt solvunud. „Ahvid“ ja „ahvikari“ on üldised väljendid ja ei ole suunatud konkreetsete patrullpolitseinike pihta ning puuduvad tõendid, et väidetav solvang oleks toimunud seoses ametikohustustega. Alvar Reinok märgib kaebuses, et kui tema kasutatud väljendid oleksid olnud solvavad, siis oleksid patrullpolitseinikud ise teinud avaldused, solvamise eelduseks on vastava isiku solvumine, kogutud ei ole tõendeid, et väidetav solvang oleks toimunud seoses ametikohustustega. Väljend „kaks ahvi“ on üldine väljend, kus puudub identifitseeritav pool, väljend „ahvikari“ on üldine väljend ja ei ole suunatud kellegi suunas. Kaebuse esitaja Alvar Reinoki hinnangul vaidlustatud väärteootsuses välja toodud faktiväited on tõestamata, sisaldav fantaasiat, sest tema ei ole kuidagi solvanud J P, öelnud midagi tema suunas, sest ta kasutas üksnes üldiseid väljendeid. Tõestatud ei ole väide, et ta oleks solvanud kuidagi „muid politseiametnikke“, juba alustades sellest, et puudub kaebus solvumise peale „muudelt politseiametnikelt“ , rääkimata sellest, et kuidagi oleks tõestatud KarS § 275 lg 1 viide s.o seotus „ametikohustustega“. (kd I tl 2-7) Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 11.11.2019.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja Alvar Reinok kinnitas, et tema jääb täielikult kohtule esitatud kaebuse juurde, taotledes selle rahuldamist kaebuses välja toodud põhjendustel ning midagi ta selgitada ei soovi. (tl 20-21) Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele vastates kaebuse esitaja Alvar Reinok märkis, et tema ei ole kuskil J P millekski nimetanud, midagi tema pihta refereerinud ei ole. Seda, et J P esindas patrullpolitseinikke, see teda ei huvita. Seda, et ta patrullpolitseinike ahvideks nimetas, see oli tema valik ning milleks oleks ta pidanud end teisiti väljendama, tegemist oli tema veendumusega, arvamusega, tegemist on üldteada rahvusfaktiga, folklooriga, et mendid on ahvid, sellele jääb ta kindlaks (tl 20-21). Kohtulike vaidluste kestel Alvar Reinok märkis, et puudub igasugune tõestus, et ta oleks kuidagi viidanud J Ple, tegemist oli üleüldiste väljenditega. Väljendus, et midagi on mõeldud J Ple on täielikult tõestamata, null tõestust (tl 23). Kohtulike vaidluste käigus kohtuväline menetleja asus seisukohale, et Alvar Reinok on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud. Kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et karistusseadustik käsitleb inimese solvamist inimese halvustamist ebasündsas vormis, mis võib seisneda isiku välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esile toomises, tema tegevuse agressiivsuses ja vahendeid mitte valivas kritiseerimises, tema elukutse alavääristamises ja muudes asjades. KarS § 275 lg 1 kohaselt ei tohi võimu esindajat ja avaliku korda kaitsvat muud isikut laimata ega solvata. Süüteo koosseis on täidetud ka siis, kui teo toimepanija paneb teo toime kaudse kahtlusega. Kuna politseiametnik on avaliku korda kaitsev võimuesindaja ja käsitletakse tema suhtes toimepandud tegu siis tema ametikohustuste täitmisega. Kohtuväline menetleja selgitas, et antud väärteoasjas on toimikusse lisatud nii kohtuniku pöördumine kui ka kohtuprotokoll, kus on selgelt välja toodud kaebaja seisukoht avaliku korda kaitsva politseiametnike osas, mitte ainult nende, kes otsuse koostasid tol hetkel, vaid ka kohtuvälise menetleja, kes kohtus kaebust esindas ja üleüldiselt. Eeltoodut arvesse võttes kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et kaebaja taotlus ei peaks kuulma rahuldamisele ning seetõttu taotles viimane kohtuvälise menetleja otsuse jõusse jätmist (tl 23). Kohtus kohtuliku uurimise käigus kuulati tunnistajana üle J P, kes kinnitas kohtus, et Alvar Reinok on tema jaoks täiesti võõras isik, kellega ta puutus kokku tööalaselt ühel korral, nimelt 13.08.2019.a algusega kell 08:30 toimus Harju Maakohtu Lubja tn kohtumajas istung, kus arutati Alvar Reinoki kaebust PPA 31.05.2019.a otsusele ning tema – J P osales sellel istungi kohtuvälise menetleja esindajana. Alvar Reinok oli edasi kaevanud ühe liikluspolitsei otsuse ja tema siis läks kohtuvälise menetleja esindajana istungil politseid esindama. Nimetatud istungil toimus selline huvitav intsident, kus härra Reinok muutus isiklikuks ja solvavaks ja vastikuks. Juba kaebust lugedes oli aru saada, et isik on väga vaenulikult meelestatud politsei ja üldse riigiesindajate suhtes. Tema – J P ei pidanud seda nii oluliseks, kuna ka varasemalt on neile selliseid kaebuseid laekunud ja kohtusaalis peavad inimesed ennast ikka viisakalt üleval. Aga härra Reinok tuli kohtusaali, oli äärmiselt vaenulik tema suhtes ja istungil käitus kaebaja ka niimoodi, et asus teda solvama. Tunnistaja J P kinnitas kohtus, et ta tundis ennast solvatuna sellise käitumise pärast. Alvar Reinok nimetas politseiametnikke ahvideks. Tema – J P kui ainuke politsei esindaja selles saalis tundis end sellest väga riivatuna. Tunnistaja J P ütluste kohaselt, kui iga keskmist inimest hakatakse võrdlema loomaga, siis on see tema eneseväärikust väga riivav ja solvav ning ka tema tundis, et ta au ja väärikust ja sisemist õiglustunnet on riivatud sellise käitumisega. Ka asja menetlenud kohus juhtis härra Reinoki tähelepanu sellisele solvavate väljendite kasutamisele väga selgelt. Nimelt kohtunik selgitas, et sellisel käitumisel ei ole kohtusaalis asja (tl 22). Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele selgitas tunnistaja J P, et tema oli tol korral kohtusaalis ainuke politsei esindaja, ta ei saanud sellest konfliktist kuidagi ära minna, ta ei saanud kuidagi öelda, et ta läheb nüüd ära. Ta tundis selgelt, et teda on solvatud sellise väljaütlemisega. Kuigi Alvar Reinok ütles „mingisugusele kahele ahvile“ ja kinnitas, et see väljend on mõeldud nendele, kes koostasid tookord otsuse, siis vaatamata sellele tema hinnangul on selgelt aru saada ka seda, et viimane soovis sellega ka talle välja näidata, kes on tähtis inimene seal saalis. (tl 22) Kohus kohtuistungil avaldas ja uuris järgmisi väärteoasjas kogutud tõendeid ja nimelt:  Kohtunik M. Partsi poolt 13.08.2019.a koostatud pöördumist Politsei – ja Piirivalveameti poole, millises palutakse võtta seisukoht väärteoasja alustamiseks Alvar Reinok suhtes KarS 275 lg 1 tunnustel. Nimelt nähtub märgitud tõendist, et 13.08.2019.a toimus Harju Maakohtus Alvar Reinok väärteoasja kohtulik arutamine. Isik vaidlustas Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 31.05.2019.a otsust väärteoasjas nr 2317,19,
7. Antud menetluse kohtuistungil kasutas Alvar Reinok korduvalt, vaatamata kohtu märkusele väljendeid, mis võivad olla solvavad teda kinni pidanud patrullpolitseinike suhtes (ahvid, ahvikari). Ka viibis kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja J P, kes samuti tundis enda väitel end riivatuna ning kohtukoosseisu ees alandatuna, kuna on politseiesindaja. (väärteotoimik tl 1)  Koopiat 13.08.2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas väärteoasja nr 4-19-3496 menetluse raames koostatud kohtuistungi protokollist. Märgitud tõendist nähtub, et 13.08.2019.a väärteoasja nr 4-19-3496 kohtuliku uurimise käigus arutati kohtunik M. Partsi eesistumisel Alvar Reinoki kaebust Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse 31.05.2019.a otsusele. Märgitud kuupäeval toimunud kohtuistungil osales kohtuvälise menetleja esindajana kohtus J P. Kõne all oleval kohtuistungil kasutas kaebuse esitaja Alvar Reinok politseis töötavate ametnike suhtes väljendeid „milleks ma peaksin mingi ütluse andma mingisugusele kahele ahvile, kes mind kinni pidas“ ning „teine põhjus oli see, mul oli kiire, kui ma veel hakkan kirjutama ka, kuidas see mingi ahvi kari, sorri politseinikud….“. Märgitud kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus on kaebuse esitajale selgitanud, et solvavate väljendite kasutamine on kohtus keelatud ning kaebuse esitaja poolt välja öeldu on fikseeritud (väärteotoimik tl 2-6).  Koopiat J P 13.08.2019.a kohtunik M. Partsi e-postiaadressile saadetud kirjast, milles J P andis kohtunikule teada, et seoses tööülesannete täitmisega osales tema PPA ametnikuna Alvar Reinok kaebuse arutamisel (väärteoasi nr 4-19-3496). Kaebuse esitanud isik Alvar Reinok nimetas istungi käigus politseiametnikke korduvalt ahvideks, kasutades põlastavat ja halvustavat tooni. Olles istungil politsei esindajana, tundis ta et taolised väljendid (ametiisikute võrdlemine loomadega) solvasid nii teda, kui ka ta kolleege, mille tulemusel tundis ta ennast kohtu koosseisu ees alandatuna. Lähtudes eeltoodust palub ta kohtul edastada kohtuistungi protokoll Põhja prefektuurile väärteomenetluse algatamise otsustamiseks KarS § 275 lg 1 sätestatud väärteo tunnustel. (väärteotoimik tl 7)    Koopiat Alvar Reinoki Harju Maakohtule väärteoasja nr 2317,19,004278 kaebemenetluse käigus koostatud kaebusest, millisest nähtub, et vaidlustatud on politsei poolt 31.05.2019.a tehtud otsust (väärteotoimik tl 8-9). PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna uurija K. Avaste 09.09.2019.a koostatud määrust, millisest nähtub, et uurija juhindudes VTMS § 48 on määranud lugeda väärteoprotokollis blokis „koostamise aeg“ kuupäevaks 02.09.2019.a (väärteotoimik tl 26-28). Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus – ja menetlustalituse menetlusteenistuse uurija K. Avaste 02.08.2019.a koostatud väärteoprotokolli ja 01.10.2019.a Alvar Reinok suhtes koostatud väärteootsust
8. Märgitud tõenditest nähtub, et Alvar Reinokile on etteheidetud KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemist, nimelt Alvar Reinok 13.08.2019.a kella 08.31 – 08.59 ajal Harju Maakohtu Tallinna kohtuaja kohtusaalis Lubja tn 4, Tallinnas viibides kohtuistungil oma kaebuse arutamisel, solvas korduvalt politseiametnikke sh kohtuistungil ametikohustusi täitvat politseiametnikku J P, nimetades politseiametnikke „ahvideks“, „mingi ahvikari“, mis on arusaadavalt solvav sõnakasutus, mille tõttu politseiametnik J P tundis end ametikohustuste täitmisel solvatuna. Kohtuväline menetleja hinnangul pani Alvar Reinok temale etteheidetud väärteo toime tahtlikult, sest menetlusalune isik pidi aru saama, et tegemist on solvanguga ning keskmise mõistliku inimesena pidi ta aru saama, tema kasutatud väljend on politseiametnikule solvav. Kohtuväline menetleja pidas Alvar Reinoki süüd suureks, karistuse määramisel võttis arvesse asjaolu, et Alvar Reinokit on varasemalt samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud ning et teda ei takistanud ka kohtu poolt korrale kutsumine. Alvar Reinokile mõisteti KarS § 56 lg 1 lähtudes karistuseks KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahv 40 trahviühikut s.o 160.- eurot (väärteotoimik tl 24-25, 32-34). Kohtuotsuse motiivid Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud väärteoasjas kogutud materjalidega, samuti kohtuistungil menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et Alvar Reinoki poolt esitatud kaebus tuleb rahuldada ning tema suhtes alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning seda alljärgnevatel põhjustel. VtMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Väärteoasja arutamine täies ulatuses tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS § 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning, millele on otsuse tegemisel tuginetud. Seega sõltumata kohtuvälise menetleja otsuse peale esitaud kaebuse piiridest, ei saa kohtuvälise menetleja otsus jääda kaebemenetluse tulemusena jõusse, ilma et kohus oleks enne kontrollinud väärteo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisusega seotud asjaolusid. (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-30-17 p 7) Alvar Reinokile KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud ja etteheidetud väärteo s.o võimuesindaja solvamise osas leiab kohus järgmist. KarS § 275 lg 1 süüteokoosseisus nähakse ette väärteovastutus avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega ja nimelt karistatakse märgitud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Märgitust nähtub, et antud süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Käesoleva väärteoasja kaebemenetluse käigus puudub vaidlus selles, et Alvar Reinok kasutas 13.08.2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas tema enda esitatud kaebuse arutamisel politsei adressaadil väljendeid „mingi ahvi kari“, „ahvid“. Kohtu hinnangul antud fakt on kinnitamist leidnud ka käesolevas kaebemenetluses Alvar Reinoki poolt kohtus antud selgitustega, tunnistaja J P kohtus antud ütlustega, väärteoasja nr 4-19-3499 menetluse raames 13.08.2019.a koostatud kohtuistungi protokollis fikseerituga ning Harju Maakohtu kohtunik M. Partsi 13.08.2019.a koostatud pöördumisega Politsei – ja Piirivalveameti poole, millises taotleti seisukoha võtmist väärteoasja algatamiseks Alvar Reinok suhtes KarS § 275 lg 1 tunnustel (väärteotoimik tl 1-6, kd I tl 20-23). Käesolevas väärteoasjas ei ole tekkinud vaidlust selles, et just tunnistaja J P oli selleks isikuks, kes 13.08.2019.a s.o käesolevas kaebemenetluses menetlusalusele isikule etteheidetud väärteotoimepanemise ajal Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas esindas Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalveosakonda kohtuvälise menetlejana. Märgitud fakt on kinnitamist leidnud väärteoasja nr 4-19-3496 menetluse raames 13.08.2019.a koostatud protokollis fikseerituga. Märgitud tõendist nähtub, et kohus on J P isikusamasuse tuvastanud töötõendi nr B18113436 alusel (väärteotoimik tl 2). Käesoleva kaebemenetluse kestel on tekkinud vaidlus selles osas, kas väljendid „mingi ahvi kari“, „ahvid“ võivad olla solvavad, kui seda öeldakse ametikohustusi täitvatele politseiametnikele ning kas märgitud väljendid, milliseid Alvar Reinok juba eelpool välja toodud kuupäeval politseinike suhtes kasutas võisid solvata kohtuistungil osalenud politseiametnikku J P. Esmalt annab kohus hinnangu sellele, kas väljendid „mingi ahvi kari“ ja „ahvid“ võivad olla ametikohustust täitva politseiametniku jaoks solvavad. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on solvamine määratlemata õigusmõiste ning Riigikohus lahendis nr 31-1-13-05 on märkinud, et selle mõiste sisustajaks ongi üksnes kohtupraktika. Selleks, et hinnata, kas mingi sõna või tegu on solvav, peab süüteo kirjeldust nähtuma see, milliseid sõnu, kasutati, kui kedagi solvatakse. Käesoleva kaebuse läbivaatamisel Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 11.11.2019.a toimunud istungil jäi kaebuse esitaja Alvar Reinok oma seiskoha juurde, et politseinikud on mendid, ahvid, märkides, et tegemist on tema arvamusega, veendumusega ning üldteada rahvusfaktiga, folklooriga. (kd I tl 21) Kohus kaebuse esitaja sellise hinnangu ja seisukohaga ei nõustu ning peab kaebuse esitaja Alvar Reinok suhtumist oma ametikohustusi täitvatesse politseiametnikesse äärmiselt lugupidamatuks, küüniliseks ning taunimisväärseks. Kohus nõustub tunnistaja J P avaldatuga selles, et ei saa pidada aktsepteeritavaks olukorda, kus menetlustoimingule allutatud isik võiks võrrelda menetlustoimingut läbi viidavat politseiametnikku loomaga, käesoleval juhul ahviga. Kohtu hinnangul on Alvar Reinoki poolt 13.08.2019.a kohtuistungil kasutatud väljendid “mingid ahvid”, “ahvi kari” kasutatud ilmselgelt eesmärgiga alavääristada politseiametnikke, tema sõnavõtust tuleb välja, et märgitud väljendid olid suunatud konkreetselt nende kahe politseiametniku suhtes, kes Alvar Reinok väärteoasja nr 2317,19,004235 menetluse raames menetlustoiminguid teostasid. Fakti, et tegemist oli negatiivsete ja võimalike solvavate väljenditega, millised olid suunatud politseiametnike suunas loeb kohus tõendatuks ka kohtuistungil avaldatud kohtunik M. Partsi reaktsiooni ja märkustega, mis on kajastatud kohtuistungi protokollis. Nimelt nähtub 13.08.2019.a kaebemenetluse nr 4-19-3496 käigus koostatud kohtuistungi protokollist, et kohus on korduvalt Alvar Reinokit korrale kutsunud ning palunud kaebuse esitajal politseiametnike suunas solvavate väljendite kasutamine lõpetada, kuid Alvar Reinok on kohtu korralduse jätnud tähelepanuta (väärteotoimik tl 4). Kohus ei nõustu kaebuse esitaja kaebuses välja toodud ning kohtus avaldatud seisukohaga selles, et tema poolt välja öeldu näol on tegemist tema subjektiivse arvamusega, tegemist on sõnavabadusega ning, et ta võib arvata, mida tahab. Kohus tõdeb, et PS § 45 kohaselt igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Samas seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse ja teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Märgitust tulenevalt kohus ei saa pidada aktsepteeritavaks politseiametnike võrdlemist ükskõik mis loomaga negatiivses tähenduses nii nagu seda Alvar Reinok 13.08.2019.a tegi. Kohus peab vajalikuks juhtida kaebuse esitaja tähelepanu faktile, et ükski politseiametnik ei pea oma igapäevatööd tehes taluma seda, et menetlusele allutatud isik tema suunas solvavaid, ebatsensuurseid või muu taolise iseloomuga väljendeid kasutab seda ajal, mil ta täidab temale seadusest tulenevat kohustust tagada avalikku korda. Alvar Reinok suhtes koostatud väärteootsusest nr 2316,19007393 k.a väärteootsuse aluseks olnud 02.09.2019.a väärteoprotokollist nähtub, et viimasele on etteheidetud, et tema solvas politseiametnikke sh J P, nimetades politseiametnikke „ahvideks“ ja „mingi ahvi kari“, mille tõttu politseiametnik J P, tundis end ametikohustuste täitmisel solvatuna (väärteotoimik tl 2428, 32-34). Kohus analüüsides 13.08.2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas väärteoasja nr 4-193496 kaebemenetluse raames koostatud kohtuistungi protokolli (väärteotoimiku tl 4), selles välja toodud Alvar Reinok poolt väljaöeldut asub seisukohale, et viimane andis märgitud kuupäeval kohtuvälise menetleja – J P – esitatud küsimustele omapoolseid selgitusi vaidluse all olnud vaarte otoimepanemise ajal temaga tegelenud politseiametnike tegevuse kohta, nimetades viimaseid „ahvideks“ ja „ahvikarjaks“. Nii on Alvar Reinok kohtuistungil J P küsimusele, miks ta oma selgitust kirja ei pannud vastanud „… et milleks ma peaksin mingi ütluse andma mingisugusele kahele ahvile, kes mind kinni pidas“ ning „kui ma veel hakkan kirjutama, kuidas see mingi ahvi kari, sorri – politseinikud…“ Märgitust tulenevalt asub kohus seisukohale ja nõustub kaebuse esitaja Alvar Reinokiga selles, et viimase poolt välja öeldu oli otseselt suunatud nende politseiametnike suhtes, kes konkreetselt toimetasid menetlustoiminguid 31.05.2019.a kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsuses välja toodud väärteosündmuse raames. Antud fakti arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kohtuvälist menetlejat J P ei saa pidada käesoleva väärteoasjas kaebuse esitajale etteheidetud KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo objektiivse koosseisu objektiks – võimuesindajaks, kes oleks saanud ja võinud solvuda reaktsioonina Alvar Reinoki poolt väljaöeldule. Kohtu hinnangul antud olukorras menetlusalusele isikule KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu toimepanemisel objektiivse koosseisu tuvastatuks lugemine võiks kaasa tuua olukorra, kus väärteomenetlust tuleks alustada iga isiku kohta, kes otse või kaudselt avaldaks avalikku korda kaitsva võimuesindaja suunas negatiivse või solvava kommentaari isegi siis, kui see oleks suunatud organisatsiooni ning selles töötavate ametnike vastu üldiselt. On üldteada, et paljud isikud suhtuvad politsei tegevusse äärmiselt negatiivselt, kritiseerivalt ning sageli võib politseiorganisatsioon ning selles töötavad ametnikud sattuda põhjendamatult solvava ja alavääristava kriitika alla, kuid kohtu hinnangul ei ole seadusandja tahe KarS § 275 lg 1 järgi karistada igat isikut, kes põhjendamatult oma negatiivset suhtumist politsei suunas väljendab. Vaatamata sellele, et käesolevas kaebemenetluses tunnistajana üle kuulatud J P on kinnitanud, et tema tõepoolest solvus Alvar Reinok poolt väljaöeldule, leiab kohus, et Alvar Reinoki-poolne lugupidamatu ning solvav väljendusviis oli suunatud mitte J Ple, vaid neile ametnikele, kes tema suhtes menetlustoimingid tegid. Kuid seda, kas nimetatud politseiametnikud oleks kuuldut tajudes võinud end solvatuna tunda, ei ole käesolevas asjas välja selgitatud. Nimelt ei viibinud märgitud politseiametnikud Alvar Reinoki poolt välja öeldu ajal 13.08.2019.a kohtusaalis. Kohus peab vajalikuks märkida, et Alvar Reinok suhtumine politseisse on äärmiselt taunimisväärne. Ka käesoleva kaebemenetluse kestel Alvar Reinoki näitas üles omapoolset negatiivset suhtumist avalikku korda kaitsvate isikute suhtes. Kohus tõdeb, et kohtupraktika KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude osas on kasin ning vajaks Riigikohtu suuniseid antud väärteokoosseisu sisustamisel. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, seejuures ei ole kohtupraktikas välistatud süüdimõistva otsuse tegemisel tuginemine vaid ühele tõendile. Märgitu tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kuid käesolevas väärteosasjas ei ole kogutud piisavalt tõendeid ja ei ole võimalik ka koguda tõendeid juurde, et lugeda tuvastatuks Alvar Reinok’ile etteheidetud KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivset koosseisu. Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et juhul kui kohtul tekkinud kahtluste kõrvaldamiseks ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid, peab kohus in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt väärteomenetluse lõpetama. Kohus asub seisukohale, et kuna antud väärteoajas ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid, millised võimaldaksid kohtul tõsikindlalt väita, et kaebuse esitaja on temale vaidlustatud väärteootsuses etteheidetud KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toime pannud, siis tuleb kaebuse esitaja suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel s.o väärteokoosseisu puudumise tõttu. Eeltoodud motiividele tuginedes asub kohus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas kuulub kaebuse esitaja Alvar Reinok esitatud kaebus rahuldamisele, kohtuvälise menetleja 01.10.2019.a väärteoasjas nr 2316,19,007393 otsus tühistamisele ning menetlusaluse isiku Alvar Reinok suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel s.o väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused Kohus juhindub VTMS §-dest 29 lg 1 p 1; § 132 p 3, § 109 – 111; § 133-
9. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)