4-19-6290/6

Väärteoasi nr.4-19-6290 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 08.01.2020.a. Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse 02.12.2019.a. otsus väärteoasjas 2302,19,015443 Jüri Tuuri karistamises LS § 223 lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) Jüri Tuur, isikukood 35908170232, Elukoht: xxx Töökoht: xxx AS Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.Jüri Tuuri kaebus rahuldada. 2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 02.12.2019.a. otsus väärteoasjas 2302,19,015443 Jüri Tuuri karistamises LS § 223 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus Jüri Tuuri suhtes VTMS § 30 lg 1p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ei ole Riigikohtusse kassatsioonkaebust esitatud. Kaevatav otsus Jüri Tuuri karistati liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot selle eest, et tema 21.09.2019.a. kella 12.03 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Kalasadama tn 5 juures juhtis mootorsõidukit, sõitmisel ei hoidnud ohutut külgvahet, riivas peatunud sõiduautot Kia reg. märgiga xxx, põhjustades oma tegevusega varalise kahju M L’le, mis on fikseeritud fototabelite ja sõidukite vaatlusprotokollidega. Sellise tegevusega rikkus Jüri Tuur LS § 46 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub Jüri Tuur tema suhtes algatatud menetlus lõpetada otstarekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja märgib, et puudub vaidlus isiku süü osas. Ta on möönnud, et ta võis enese teadmata teo toime panna. Arvestades isikut, varasemate karistuste puudumist, süü suurust, puudub alus arvata, et Jüri Tuur võiks jätkata süütegude toimepanemist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema puhul on tegemist isikuga, kelle osas võiks kaaluda väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja leidis kohtule saadetud seisukohas, et Jüri Tuurile süüks pandav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, on õigesti kvalifitseeritud, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud väärteo raskusega. Käesolevas asjas on üheselt tuvastatud, et Jüri Tuur riivas oma sõidukiga seisvat sõidukit. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et teeservas seisev ja nõuetekohaselt peatunud sõiduk ei saa olla liiklusõnnetuse põhjustajaks, mistõttu saab liiklusõnnetuse põhjustamist vaadelda ainult kaebaja seisukohast. Tunnistajate ütluste ja kogutud materjalidega on üheselt tuvastatud, et Jüri Tuur ei hoidnud kitsal teel liikudes ohutut külgvahet, millega rikkus ta LS § 46 lg 3 nõudeid. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et Jüri Tuur oli isikuks, kes oleks hoolsa ja tähelepaneliku suhtumise korral saanud liiklusõnnetust vältida. Kohtuvälise menetleja hinnangul on liiklusõnnetuse põhjustamine väga ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liiklusõnnetuse põhjustamine ei ole mitte mingil juhul käsitletav vähetähtsa väärteona, mille suhtes puudub avalik huvi. Karistus peab vastama toimepandud tegude raskusele, ei tohi olla kerge kanda ning peab oma olemuselt mõjutama nii rikkujat, kui ka teisi liiklejaid edaspidi rikkumistest hoiduma. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toimepandud tegusid, süü suurust ja ka seda, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused. Eeltoodut arvestades on otsuse tegija pidanud võimalikuks määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi sanktsiooni alumises kolmandikus ja ei ole pidanud vajalikuks kohaldada lisakaristust. Kohtuväline menetleja palub jätta 02.12.2019.a üldmenetluse otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht Tutvunud Jüri Tuuri poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lõikele 2 peab kohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Nimetatud sättest tulenevalt kontrollib kohus esmalt, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Jüri Tuurile ette, et 21.09.2019 kell 12.03 ei hoidnud ohutut külgvahet, riivas peatunud sõiduautot, põhjustades oma tegevusega varalise kahju. Sellise tegevusega rikkus Jüri Tuur LS § 46 lg 3 nõuet ning realiseeris LS § 223 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu, s.o rikkus liiklusnõuet, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. 2 LS § 46 lg 3 peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet. Menetlusalune isik nähtuvalt kaebusest ei vaidlusta liiklusõnnetuse põhjustamist. Ta on möönnud, et võis enese teadmata teo toime panna. Menetlusalune isik on ülekuulamisel selgitanud, et septembris 2019 lõuna paiku liikles Kalasadama tänaval Linnahalli poolt Kopli poole sõidukiga MB Sprinter reg.märgiga x. Tänava ääred olid täis pargitud, toimus kalafestival, tekkis ummik. Mingit kontakti ta ei märganud ega tundnud. Samuti ei andnud keegi kuidagi märku. Bussi vigastatud küljepaneeli märkas alles järgmisel hommikul. Sõiduki vaatlusprotokollist nähtub, et sõidukil Mercedes-Benz Sprinter reg.märgiga x on vaatluse käigus tuvastatud vasakpoolel tagumisel osal värvikahjustused. Tunnistaja M Le ütlustest nähtub, et Kalasadama tänaval liiklusõnnetuse toimumiskohal 21.09.2019 kella 12.03 oli ummik. Ta oli teel Linnahalli poole, tema auto Kia Ceed reg. märgiga x seisis, kui temast möödus x firma mikrobuss ning riivas vasaku tagumise nurgaga tema auto vasakut tagumist külge, tekkis väike kokkupuude. Mikrobuss sõitis edasi. Sõiduki vaatlusprotokollist nähtub, et sõidukil KIA Ceed reg. märgiga x on vaatluse käigus tuvastatud vasakpoolsel tagumisel osal (tiival ja stangel) värvikahjustused. Tunnistaja G K ütlustest nähtub, et septembris 2019 kella 11.00-12.00 ajal sõitis ta oma autoga Kalasadama tänaval, suundudes Linnahalli poole. Ees oli ummik, tema ees oli peatunud hele KIA, millest sõitis väga lähedalt mööda x sõiduk MB. Kontakti ei näinud, aga peale bussi möödumist väljus KIA-st naisterahvas, kes vaatas bussi poole. Bussijuht vaatas küljepeeglist tagasi, aga sõitis edasi. Väärteoasja materjalidest, s.o menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt sõitis Jüri Tuur Linnahalli poolt, vastu tulnud sõiduk KIA Ceed seisis ummikus. Kuna KIA juht tundis tema sõidukist mikrobussi MB möödumisel kokkupuudet, mille peale ta väljus autost ja tunnistaja G K nägi mikrobussi KIA-st väga lähedalt möödumist, on leidnud tõendamist Jüri Tuuri juhitud sõiduki poolt liiklusõnnetuse põhjustamine. LS § 46 lg 3 kohaselt peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet. Jüri Tuur juhtis 21.09.2019.a mootorsõidukit, möödudes teisest ummikus seisvast sõidukist, ei hoidnud ohutut külgvahet, millega põhjustas varalise kahju M Lele. Seega on Jüri Tuuri käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Jüri Tuur on andnud ütlusi, et ta sõidukite vahelist kokkupuudet ta ei märganud, seetõttu ka ei peatunud. Samas nii vastulauses kohtuvälisele menetlejale, kui ka esitatud kaebuses maakohtule on ta möönnud, et ta võis enese teadmata selle teo toime panna. Kohtu hinnangul on Jüri Tuur täitnud LS § 223 lg 1 tuleneva subjektiivse kooseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. Vastavalt KarS § 18 lg-le 3 paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust, jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt LS § 14 lg-st 2 peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Seega, kui Jüri Tuur oleks olnud kitsal teel hoolikas ja tähelepanelik, möödudes seisvast sõidukist, siis ei oleks tema juhitud sõiduk riivanud teist 3 sõidukit ning saanuks teisele sõidukile kahju tekitamist vältida. Seega pani Jüri Tuur väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. LS § 223 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et karistuse kohaldamine Jüri Tuuri suhtes ei ole otstarbekas. Vaidlus puudub selles, et Jüri Tuur juhtis 21.09.2019.a kell 12.03 sõidukit MB Sprinter reg.märgiga x, ei hoidnud ohutut külgvahet, riivas peatunud sõiduautot KIA Ceed reg. märgiga xx, põhjustades oma tegevusega varalise kahju. Kohus on esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalide pinnalt veendunud, et menetlusalune isik ei teinud seda tahtlikult, vaid hooletusest. Riigikohus lahendis 4-18-5832 punktis 28 on märkinud, et Kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud järjekindlalt arvamusel, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et Jüri Tuuri suhtes on võimalik väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja kategoorilise väitega, et iga liiklusõnnetuse põhjustamine on väga ühiskonnaohtlik tegu. See sõltub liiklusõnnetuse põhjustamise asjaoludest ja tagajärjest. Kui pooled jõuavad sündmuskohal süüküsimuses kokkuleppele, lahendatakse varalise kahjuga õnnetuste puhul olukord kindlustusjuhtumina. Seega seadusandja ei näe ette liiklusõnnetuste korral süüdlase igakordset karistamist. Käesoleva väärteoasja puhul ei saa rääkida ka eriti ohtlikust tegevusest Jüri Tuuri poolt. Menetlusalune isik ei liikunud suurel kiirusel, ei olnud joobes. Menetlusalune isik ja tunnistajad on kinnitanud, et tegemist oli olukorraga, kus lähedal asuva ürituse tõttu oli antud teelõigul palju sõidukeid, oli ummik. Tunnistaja M L on nimetanud kokkupõrget väikeseks. Sõiduki Kia Ceed kahjustusena on tuvastatud üksnes värvikahjustus. Seega oligi kokkupuude kahe sõiduki vahel minimaalne, riivamisi. Kohtu hinnangul ei saa konkreetsel juhul väita, e menetlusaluse isiku süü on suur. Samuti puudub avalik menetlushuvi. Vastupidise väite korral tuleks kõiki liiklusõnnetusi (s.h nn plekimõlkimisi) menetleda üldises korras, süüdlast iga kord karistada. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt puudub menetlusalusel isikul kehtiv karistus. Veelgi enam menetlusalune isik on nii vastulauses kohtuvälisele menetlejale kui kaebuses maakohtule selgitanud, et tal puuduvad varasemad karistused. Seega ei ole Jüri Tuuri puhul alust arvata, et tema edasine käitumine ei ole õiguskuulekas. Kuivõrd Jüri Tuur on varasemalt karistamata, siis võib järeldada, et asja menetlemise fakt kui selline on piisav mõjutamaks isikut edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema ning puudub ka põhjendus asuda seisukohale, et varasemalt karistamata isik võiks asuda edaspidi massiliselt uusi liiklusalaseid õigusrikkumisi toime panema. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades rikkumise vähest ohtlikkust, menetlusaluse isiku väikest süüd ja avaliku menetlushuvi puudumist, ei ole isiku karistamine otstarbekas ja menetluse võib lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p 3. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 4