Obsah (6)

§ 2§ 73§ 9§ 28§ 108§ 21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

) § 2 lg 2 mõttes ehk sõiduki äraviskamine

§ 2lg 1 mõttes.

Sõiduk müüdi mitte selle esialgsel otstarbel kasutamise eesmärgil, vaid varuosadeks ja seetõttu on sõiduki näol tegemist jäätmetega. Sõiduki kasutamisel varuosadena peab olema

§ 73

lg 2 p 2 ja § 99 lg 1 alusel vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kaubasaaja ei ole 20.06.2018 seisuga sõidukit üle andnud jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele ega suunanud seda muule tollikäitlusviisile.

1. ROSMA OÜ esitas 18.07.2018 kaebuse MTA 21.06.
2. a otsuse nr 10.1-1/0137-1 tühistamiseks. Kaebaja leidis, et MTA otsus on vastuolus seadusega ning otsuse tegemisel on eiratud ROSMA OÜ õigusi. MTA on otsuse tegemisel jätnud arvesse võtmata ROSMA OÜ esitatud selgitused ja dokumentatsiooni. MTA toetus üksnes Keskkonnainspektsiooni ebaõigele seisukohale, mis eirab Eesti Vabariigi seadusi jäätmete kohta ning on koostatud juriidiliselt mittesiduva soovitusliku juhendi põhjal.
3. Tartu Halduskohus jättis 04.01.
4. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et MTA otsus sõiduauto Chrysler 200 riigi omandisse ülemineku kohta on õiguspärane. Halduskohus märkis, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlusalune sõiduk Chrysler 200 oli müügis avariilisena ning sõiduauto kohta väljastatud dokumendis „Certificate on Title (Salvage)“ oleva märke kohaselt on sõiduki kasutamine lubatud üksnes varuosadena. Nii MTA, Keskkonnainspektsiooni ja ka Keskkonnaameti hinnangul on sõiduki Chrysler 200 puhul tegemist jäätmetega. Kaebaja teatas 08.11.2017 MTA-le, et Chrysler läheb varuosadena lattu või varuosadena müügiks. 20.03.2018 teatas kaebaja aga, et auto on plaanis taastada. Halduskohtu hinnangul ei ole antud juhul võimalik üheselt välja selgitada, mida kavatseb kaebaja sõiduautoga teha (kas kasutada sõidukit varuosadena või see taastada ja kasutusele võtta) ning seepärast on praegusel juhul oluline arvestada sõiduki kasutamise perspektiivi. Kuivõrd sõiduautot Chrysler 200 ei ole võimalik kasutada selleks ettenähtud eesmärgil, vaid üksnes varuosadena, mis viitab kohustusele see

§ 2mõttes ära visata, on vaidlusaluse sõiduki puhul tegemist jäätmetega.

Seetõttu ei ole oluline ka kaebaja arvamus, et autot on võimalik taastada. Halduskohus nõustus vaidlustatud MTA otsuses märgituga ning leidis, et sõiduki jäätmeks liigitamine on võimalik tulenevalt asjaolust, et sõiduki esialgne omanik müüs sõiduauto Chrysler 200 mitte selle esialgsel otstarbel kasutamise eesmärgil, vaid varuosadeks. Chrysler 200 müügi puhul oli tegemist sõiduki äraviskamisega vastavalt

§ 2

lg-le 1 (

§ 2lg 2 tähenduses vallasasja kasutusest kõrvaldamisega).

Kuna sõiduauto Chrysler 200 on kaebaja valduses ning tegemist on jäätmega, siis on kaebaja jäätmevaldaja

§ 9

mõttes, kellel on

§ 28

lg-st 1 tulenev kohustus käidelda tema valduses olevat sõiduautot Chrysler 200 vastavalt kehtestatud nõuetele või anda see käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Olukorras, kus sõidukit on võimalik kasutada üksnes varuosadena, on sõiduki varuosade müümine või sõiduki varuosade kasutamine jäätmekäitlus ning kitsamalt jäätmete taaskasutamine

tähenduses. Jäätmete taaskasutamiseks on vajalik jäätmeloa olemasolu 2 vastavalt

§ 73lg 2 p-le 2.

Arvestades, et sõiduki vaatlust teostanud MTA ametnike selgituste kohaselt sisaldas Chrysler vedelikke ning kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud, oli sõiduauto puhul tegemist ohtliku jäätmega ning selle kasutamisel varuosadena oli seega nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents. Olukorras, kus kaebaja soovis sõiduki saata transiidina Klaipeda tollilattu, on tegemist jäätmete vedamisega üle riigipiiri ning nimetatud tegevus eeldas

§ 108lg-st 2 tulenevalt riikidevahelist veoluba.

Võttes arvesse, et kaebajal kui jäätmekäitlejal puudusid nõutav jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents ja veoluba, samuti ei andnud kaebaja tähtaja jooksul sõidukit käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule, oli MTA-l määruse (EL) nr 952/2013 art 198 lg 1 p „b“ alapunktidest „ii“ ja „iv“ tulenev õigus võtta sõiduauto Chrysler 200 suhtes kõik vajalikud meetmed, s.h otsustada sõiduki riigi omandisse üleminek. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 04.01.
2. a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebaja ei nõustunud Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaameti seisukohtadega jäätmeseaduse tõlgendamisel. Halduskohus ei ole samuti arvesse võtnud kaebaja esitatud dokumentatsiooni, mis muudab juriidiliselt alusetuks Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni soovi kuulutada kasutusjuhendi põhjal vaidlusalune sõiduk Chrysler 200 jäätmeks. Samuti ei ole arvestatud asjaoluga, et sõiduki vigastused on väikesed ning seetõttu on majanduslikult kasulik sõiduk taastada. Taastamine on kasulik ka riigile laekuvate maksude ja keskkonnakaitse seisukohalt ressursisäästlikkuse tõttu. Halduskohus ignoreeris kaebaja taotlust arutada asja kohtuistungil, kus tal oleks olnud võimalik esitada omapoolseid seisukohti ja argumente.
3. Vastustaja palus ringkonnakohtule esitatud vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leidis, et halduskohtu 04.01.
4. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Kuna kaebaja kordab apellatsioonkaebuses oma varasemaid väiteid, millele vastustaja on juba eelnevalt vastanud ning mida halduskohus on kohtuotsuses käsitlenud, siis ei pidanud MTA vajalikuks oma seisukohti üle korrata ning palus ringkonnakohtul arvestada juba vaidlustatud haldusaktis ja halduskohtus esitatud seisukohtadega. Halduskohus on tutvunud kõigi kaebaja esitatud dokumentide ja seisukohtadega ning nendega kohtuotsuse tegemisel arvestanud, mis nähtub ka kohtuotsusest (kohtuotsuse p 16). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
6. Apellatsioonkaebuses heidab kaebaja halduskohtule ette, et kohus ignoreeris tema taotlust arutada kaebust kohtuistungil. Asja materjalidest nähtuvalt on Tartu Halduskohus 20.11.
7. a määrusega lahendanud kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks ning esitanud selles piisavad põhjendused (kohtumääruse p 10-12), miks ei olnud antud asjas istungi korraldamine vajalik ning põhjendanud asja lahendamist kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu nende seisukohtadega ja leiab, et halduskohus ei rikkunud istungit korraldamata jättes menetlusnorme ega kaebaja õigusi, sest omapoolseid seisukohti ja argumente (lisaks kaebuses esitatutele) oli ROSMA OÜ-l võimalik esitada kirjalikus menetluses ning halduskohus selleks 20.11.
8. a kohtumäärusega ka võimaluse andis. Samas ei ole ROSMA OÜ ei halduskohtule ega ka ringkonnakohtule esitatud ühtegi 3 täiendavat seisukohta või argumenti ega ka täiendavaid tõendeid lisaks kaebuses esitatule ning pole täpsemalt selgitanud, millised seisukohad või tõendid tal siis seetõttu esitamata jäid, et halduskohus vaatas kaebuse läbi kirjalikus menetluses. Erinevalt kaebaja väidetest on halduskohus ringkonnakohtu hinnangul asja lahendamisel tutvunud kõigi ROSMA OÜ poolt esitatud dokumentide ja seisukohtadega ning nendega kohtuotsuse tegemisel arvestanud, mis nähtub ka kohtuotsusest (vt näiteks kohtuotsuse p 16). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna seega alust arvata, et halduskohus oleks vaidlusaluse otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi.
9. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 21.06.
10. a otsusega nr 10.1-1/0137-1 otsustas MTA riigi omandisse üle viia tollideklaratsiooniga 17EE4100EE93068606 kaebaja poolt 05.11.2017 deklareeritud kasutatud sõiduauto Chrysler 200 VIN koodiga #1C3CCCAB5FN745106#. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu oleks MTA vaidlusalune otsus tehtud Eestis seadusi ja vara omaniku õigusi eirates. Kuigi kaebaja väidab jätkuvalt, et Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaameti seisukohad, millele MTA oma otsuse tegemisel tugines, eiravad Eestis kehtivat seadusandlust jäätmete kohta, ei esita ta ka apellatsioonkaebuses põhjendusi, millel tema sellekohane väide põhineb. Ringkonnakohus kaebaja väitega ei nõustu ja leiab, et MTA ning halduskohus on materiaalõigusnorme kohaldanud õigesti ning viidanud põhjendatult ka sellele, et kohtupraktikas (vt näiteks RKKKo 21.12.2016 asjas nr 3-1-1-94-16; Tartu Maakohtu 20.11.
11. a otsus väärteoasjas nr 4-17-3959) asuti samuti seisukohale, et sellised autod, mille taastamine ei ole majanduslikult mõttekas, kujutavad endast Euroopa Liidu õiguse kohaselt vähemalt üldjuhul jäätmeid ning et avariilise auto ära viskamisel (kasutuselt kõrvaldamisel) on tegemist jäätmetega

§ 2lg 2 mõttes.

Asja materjalidest nähtuvalt on 07.11.2017 koostatud sõiduki läbivaatuse aktiga tuvastatud, et kaebaja imporditud sõiduauto Chrysler 200 oli avariiline (kapott, esistange, esituled, esiklaas, radiaator, turvapadjad avanenud) ning nii Keskkonnainspektsiooni kui ka Keskkonnaameti seisukoha järgi on nimetatud sõiduki puhul tegemist jäätmetega. Kaebaja esitas koos tollideklaratsiooniga sõiduauto Chrysler 200 kohta ise dokumendi „Certificate on Title (Salvage)“, mille kohaselt sõidukit ei tohi ümber ehitada või kasutamiseks registreerida, lubatud on ainult sõiduki kasutamine varuosadena. Samuti kinnitas kaebaja ise algselt 08.11.2017. a e-kirjas, et Chrysler läheb varuosana lattu arvele või varuosana müügiks. Euroopa Komisjoni juhendi nr 9, kuidas tõlgendada EÜ määrust nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta, p 8 alapunktis c on samuti öeldud, et kasutatavat sõidukit tuleks tavaliselt liigitada jäätmetena, kui sõiduk on ette nähtud varuosade demonteerimiseks ja korduvkasutamiseks või purustamiseks/lammutamiseks. Kuigi tegemist on mittesiduva ja soovitusliku juhendiga, kasutatakse seda siiski sõidukite jäätmete hulka arvamisel ja sellele juhendile on oma otsustes viidanud ka kohtud. Eelpoolnimetatud kohtulahendites asuti seisukohale, et asja jäätmete hulka arvamisel peab lähtuma sellest, kuidas suhtub asjasse tema senine omanik. Seega ei saa ka kaebaja poolt 14.11.2017 e-kirjaga esitatud ja tema enda poolt koostatud dokument ega hilisem 20.03.2018 e-kirjas esitatud seisukoht, et auto läheb taastamisele, kuna vigastused on väga väikesed ja strukturaalseid vigastusi pole, muuta sõiduki Chrysler 200 jäätmestaatust.

§ 21

lg 1 alusel selgitati kaebajale õigesti, et kui sõiduk on riigis, millest ta ühendusse tuuakse, käsitletav jäätmetena, siis ei muutu see mittejäätmeteks üksnes vallasasja uue valdaja edasistest kavatsustest sõltuvalt, vaid jäätmed lakkavad olemast jäätmed alles pärast taaskasutamistoimingu läbimist, mis eeldab nende käitlejal jäätmekäitlusloa ja -litsentsi olemasolu. Ka asjaolu, et kaebaja esitatud transpordidokumedis (Bill of Lading) ei olnud 4 sõiduki Chrysler 200 kohta märgitud, et selle sõiduki puhul on tegemist jäätmetega, ei takista veel sõiduki arvamist jäätmete hulka. Nagu juba märgitud, viidi kaebaja poolt 05.11.2017 deklareeritud sõidukite suhtes läbi tolliläbivaatus ning tuvastati sõiduki avariilisus. Ka avariiliste sõiduautode oksjonil oli kaebaja poolt soetatud Chrysler 200 müügis avariilisena ning sellele oli lisatud märge - ainult varuosadeks (parts only). Isegi asjaolust, et sõiduk hoolimata tõsistest vigastustest käivitus ja liikus, nagu läbivaatuse käigus tuvastati, ei ole võimalik veel järeldada, et tegu on igati sõidukorras autoga. 11. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 09.10.2013. a määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, art 198 lg 1 p „b“ alapunktide „ii“ ja „iv“ kohaselt võtab toll kauba suhtes kõik vajalikud meetmed, sealhulgas konfiskeerib ja müüb või hävitab kauba, kui kaupa ei saa vabastada põhjusel, et esitatud ei ole dokumente, mis tuleb esitada enne kauba nõutavale tolliprotseduurile suunamist või vabastamist ja kui kauba suhtes kehtivad keelud või piirangud.

§ 28

lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

§ 9

sätestab, et jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Vastavalt

§ 2

lg-le 1 on jäätmed mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Sõiduauto Chrysler 200 kohta on Mootorsõidukite Registri Massachussetsi osakond väljastanud dokumendi „Certificate on Title (Salvage)“, millest selgub, et sõidukit ei tohi ümber ehitada või kasutamiseks registreerida ja lubatud on ainult sõiduki kasutamine varuosadena ning läbivaatuse aktis nr 17LA0448731-1 märgitakse, et sõiduauto Chrysler 200 kontrollimisel tuvastati auto avariilisus. Eelnimetatud dokumentidest selgub seega, et sõiduautot Chrysler 200 ei ole võimalik kasutada selleks ettenähtud eesmärgil, vaid ennekõike varuosadena, mis viitab omakorda sõiduauto tehnilisele võimatusele võtta see kasutusele ja kohustusele see

§ 2mõttes ära visata.

Samuti on sõiduauto vallasasi, mistõttu on tegemist jäätmetega

§ 2mõistes.

Ringkonnakohus nõustub MTA ja halduskohtuga, et kõnealuse sõiduki jäätmete alla liigitamine on võimalik ka tulenevalt asjaolust, et sõiduki esialgne omanik müüs sõiduauto Chrysler 200 varuosadena. Sellisel juhul oli Chrysler 200 müügi puhul tegemist sõiduki äraviskamisega vastavalt

§ 2

lg-le 1 (

§ 2lg 2 tähenduses vallasasja kasutusest kõrvaldamisega).

Olukorras, kus sõidukit kui jäätmeid on võimalik kasutada üksnes varuosadena, on sõiduki varuosade müümine või sõiduki varuosade kasutamine jäätmekäitlus ning kitsamalt jäätmete taaskasutamine

tähenduses ja jäätmete taaskasutamiseks on vajalik jäätmeloa olemasolu vastavalt

§ 73lg 2 p-le 2.

Kuna Keskkonnainspektsiooni 12.12.2017. a kirjas nr 6-1/17/5698-11 märgiti, et sõiduki vaatlust teostanud MTA ametnike selgituste kohaselt sisaldas Chrysler vedelikke ning kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud, tuleb nõustuda halduskohtuga, et sõiduauto Chrysler 200 puhul on tegemist ka ohtliku jäätmega ning selle kasutamisel varuosadena on nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents. Asja materjalidest nähtuvalt soovis kaebaja sõiduki saata transiidina Klaipeda tollilattu, mistõttu on tegemist jäätmete vedamisega üle riigipiiri ning nimetatud tegevus eeldas riikidevahelist veoluba

§ 108lg 2 alusel.

Kaebajal kui jäätmekäitlejal puudusid nii nõutav jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents kui ka veoluba, samuti ei andnud kaebaja MTA poolt antud tähtaja jooksul kõnealust sõidukit 5 käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et eeltoodu tõttu oli MTA-l määruse (EL) nr 952/2013 art 198 lg 1 p „b“ alapunktidest „ii“ ja „iv“ tulenev õigus võtta sõiduauto Chrysler 200 suhtes kõik vajalikud meetmed, s.h otsustada sõiduki riigi omandisse üleminek ja vastustaja otsus sõiduauto Chrysler 200 riigi omandisse ülemineku kohta on igati õiguspärane.

1. Kõiki eeltoodud põhjendusi arvestades jätab ringkonnakohus ROSMA apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu 04.01.
2. a otsuse muutmata. OÜ
3. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Seega jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv) tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6