← Eesti

3-20-162/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 17.02.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-162 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahendid XX kaebus Tallinna Vangla 04.12.2019 käskkirja nr 51/19/2426, 23.12.2019 käskkirjade nr 5-2/19/878 ja nr 52/19/880, 02.01.2020 käskkirja nr 5-1/20/13 ning vaideotsuste tühistamiseks Kaebaja XX Vastustaja Tallinna Vangla Tallinna Halduskohtu 03.02.2020 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised RESOLUTSIOON

  1. Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.02.2020 määruse peale haldusasjas nr 3-20-162 menetlusse.
  2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.02.2020 määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Tallinna Vangla 11.11.2019 käskkirjaga nr 5-1/19/2223 lubati XX-l õppida Tallinna Tööstushariduskeskuses (12.11.2019–19.06.2020). Käskkirja kohaselt oli XX-l lubatud kasutada arvutit ja internetti õppetöö eesmärgil arvutiklassis, kooli raamatukogus, tavaklassis, kus on tahvelsüsteem või arvuti. Samuti oli lubatud kasutada kooli koridoris olevat tahvelsüsteemi.
  4. Tallinna Vangla 04.12.2019 käskkirjaga nr 5-1/19/2426 paigutati XX avavanglast Tallinna Vangla kinnisesse osakonda, kuna XX suhtes algatati distsiplinaarmenetlus. 3-20-162
  5. Tallinna Vangla tunnistas 04.12.2019 käskkirjaga nr 5-1/19/2427 kehtetuks 11.11.2019 käskkirja nr 5-1/19/2223, kuna XX paigutati kinnisesse osakonda ja usalduse kaotamise tõttu.
  6. Tallinna Vangla karistas 23.12.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/880 XX distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 8 ööpäevaks 6 kuulise katseajaga. Karistamise aluseks oli asjaolu, et XX kasutas koolis tahvelarvutit, mobiiltelefoni ja SIM-kaarti.
  7. Tallinna Vangla karistas 23.12.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/878 XX distsiplinaarkorras noomitusega, kuna ta kasutas koolis kõrvaklappe.
  8. Tallinna Vangla karistas 23.12.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/879 XX distsiplinaarkorras noomitusega, kuna ta tegeles koolis kõrvalise tegevusega.
  9. Tallinna Vangla 02.01.2020 käskkirjaga nr 5-1/20/13 paigutati XX Tartu Vangla kinnisesse osakonda alates 06.01.
  11. XX esitas 28.01.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla käskkirjade nr 51/19/2426, 5-2/19/880 ja 5-1/20/13, sh vaideotsuste nr 5-15/20/3-2 ja 5-15/20/6-2 tühistamiseks. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras käskkirjade nr 5-1/19/2426, 5-2/880, 5-2/19/878 ja 5-1/20/13 kehtivuse peatamist. Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et ta saaks tagasi avavanglasse ja sealt kooli, et jätkata õpingutega.
  12. Tallinna Vangla palus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. XX pani toime distsipliinirikkumised. XX ümberpaigutamise menetlus on lõppenud ning ümberpaigutamine on juba toimunud, mistõttu ei ole võimalik esialgse õiguskaitse korras ümberpaigutamist ära hoida. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei tingi XX soov jätkata õpinguid Tallinna Tööstushariduskeskuses. Isegi kui kohus kohustaks vanglat kaebajat Tallinna Vangla avavanglasse tagasi paigutama, ei taastuks sellega automaatselt XX väljaspool vanglat liikumise õigus. Vangla tunnistas loa, millega anti XX-le õigus viibida väljaspool avavanglat ja õppida Tallinna Tööstushariduskeskuses, kehtetuks. Isik saaks õpinguid väljaspool vanglata jätkata üksnes juhul, kui oleks täidetud vangistusseaduse (VangS) § 22 lg-s 2 sätestatud soodustuse kohaldamise tingimused. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus kanda karistust avavanglas. Individuaalse täitmiskava kohaselt on kutsekeskhariduse omandamine ette nähtud aastatel 2019−
  13. XX õpingud Tallinna Tööstushariduskeskuses olid alles algusjärgus, seega ei ole kinnipeetav ka olukorras, kus ta oleks juba pikemat aega eriala õppinud ja kinnisesse vanglasse paigutamise tõttu jääks nüüd kutsetunnistus saamata. Ka kinnises vanglas on võimalik kutse omandada.
  14. Tallinna Halduskohus jättis 03.02.2020 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline. Taotluses on viidatud põhiliselt sellele, et saada kiiresti tagasi avavanglasse ja jätkata sealt õpinguid. VangS § 36 kohaselt on võimalik kutseharidust omandada ka Tartu Vanglas karistust kandes. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust kanda karistust avavanglas. Kaebajale ei teki pöördumatuid tagajärgi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2

(3)3-20-162
  1. XX taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist osas, millega halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata kokkuvõtlikult põhjusel, et käskkirjad on õigusvastased. Kaebajal esineb vajadus omandada haridus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse saab esitada üksnes kohtumenetluse esemeks oleva põhinõude piires (HKMS § 251 lg 1; Riigikohtu 17.05.2017 määrus haldusasjas nr 3-3-1-88-16, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2012 määrus haldusasjas nr 3-11-2654, p-d 10, 11).
  3. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise tagajärjeks poleks see, et XX saaks jätkata õpinguid Tallinna Tööstushariduskeskuses. Tallinna Vangla lubas 11.11.2019 käskkirjaga nr 51/19/2223 XX-l õppida Tallinna Tööstushariduskeskuses. Tallinna Vangla tunnistas loa 04.12.2019 käskkirjaga nr 5-1/19/2427 kehtetuks. Kaebuses pole esitatud nõuet tühistada 11.11.2019 käskkiri, millega luba kehtetuks tunnistati. Seega isegi juhul, kui kaebaja tuleks Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse tagasi tuua, ei oleks tal luba õppida Tallinna Tööstushariduskeskuses. Kohtumenetluses pole ka nõuet, millega kohustataks kaebajale vastav luba andma. Kuigi nõutavas kohas hariduse omandamine pole kohtumenetluse ajal võimalik, pole hariduse omandamine välistatud ka pärast seda, kui kohus peaks näiteks kaebuse rahuldama.
  4. Asja sisulise arutamise käigus otsustatakse seda, millised on kaebuse rahuldamise eduväljavaated. Praeguses menetlusetapis pole sellele küsimusele võimalik üheselt vastata.
  5. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus õiguspäraselt jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.