← Eesti

4-19-3994/31

Obsah (7)§ 123§ 150§ 120§ 125§ 315§ 174§ 38

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohus lahendas kaebuse kirjalikus menetluses ja leidis, et väärteoasjas kogutud tõendid ei kinnita T. Viljati juhitud sõiduki ja haagise täismassi. Kohtuväline menetleja ei esitanud 4-19-3994 kohtule sõiduki ega haagise registreerimistunnistust. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et T. Viljatil ei olnud BE-kategooria juhtimisõigust. Järelikult ei ole süüteo toimepanemine tõendatud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

  1. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuväline menetleja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. 4.
  2. T. Viljat on talle süüks arvatud teo toime pannud ja see on õigesti kvalifitseeritud. Arusaamatu on kohtu etteheide tõendite puudumise kohta. Liiklusregistri andmed sõiduki ja haagise täismassi kohta on politseile viivitusteta kättesaadavad infosüsteemi abil. T. Viljat ei eita rikkumise toimepanemist. Kohus tugines asjaolude tuvastamisel kiirmenetluse otsuse andmetele rikkumise aja, koha ja toimepanija kohta, ent ei arvestanud muid andmeid. Seega on maakohtu otsus vastuoluline. 4.
  3. Kiirmenetluse otsus koostatakse üldjuhul väljaspool politseiasutuse ruume. Sellises olukorras ei ole võimalik lisada väärteoasja materjalidele registreerimistunnistuste koopiaid. Lisaks ei ole sõiduki ega haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine alati kohustuslik (LS § 88 lg 3). Pärast kiirmenetluse otsuse allkirjastamist on täiendavate tõendite toimikusse lisamine välistatud. Kiirmenetluse otsuse tegemisel ei ilmnenud küsitavusi T. Viljati süüs ja sellist kahtlust ei tõstatatud ka kohtule esitatud kaebuses. 4.3.

§ 123lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses.

Seega ei saanud kohus piirduda menetluse käigus kerkinud kahtluste nentimisega, vaid pidi ise otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid kontrollima. Liiklusregistri andmed sõidukite täismasside kohta on Maanteeameti veebirakenduse kaudu kõigile kättesaadavad. Samuti oli kohtul kahtluste korral võimalik korraldada kohtuistung ja koguda omal algatusel täiendavaid tõendeid. Jättes selle tegemata, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust

§ 150lg 2 mõttes.

5. Menetlusaluse isiku kaitsja hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Kaitsja möönab kassatsioonivastuses, et

§-st 123 tuleneb kohtu kohustus kontrollida otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samas leiab kaitsja, et kui asjas puuduvad igasugused tõendid, ei ole kohtul kohustust neid ise koguda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Väärteoasja võib lahendada kirjalikus menetluses vaid juhul, kui toimikumaterjalide põhjal on võimalik lahendada kõik

§-s 133 nimetatud küsimused. Kui kohtul tekivad kahtlused väärteo tõendatuses või ilmneb vajadus täiendavate tõendite kogumiseks ja väärteoasja kirjalikus menetluses arutamine ei võimalda kõrvaldada tõenditevahelisi vastuolusid ega lahendada kohtuotsuse tegemisel täiel määral

§-s 133 loetletud küsimusi, tuleb korraldada kohtuistung

§ 120lg 2 alusel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3.

juuli

  1. a otsus asjas nr 3-1-1-37-08, p-d 8.1 ja 8.2).
  2. Maakohus asus seisukohale, et sõiduki ja selle haagise täismass ja menetlusalusel isikul BE-kategooria juhtimisõiguse puudumine ei ole kogutud tõenditega tuvastatud. Leides aga, et vajalikud tõendid on kogumata, poleks maakohus tohtinud lahendada kaebust kirjalikus menetluses, vaid pidi korraldama kohtuistungi. 8.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt

§ 125lg 1 teisest lausest võib maakohus lükata kaebuse arutamise edasi, kui kaebust arutades ilmneb vajadus välja nõuda lisatõendeid. Lisaks sellele, et kohus 2

(3)4-19-3994 kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel, peab kohus uurimispõhimõttest lähtuvalt vajadusel kohtumenetluse käigus koguma ja kontrollima veel täiendavaid tõendeid ka omal algatusel. Seega kui kohtul tekivad asja arutamisel kahtlused väärteo tõendatuses, peab ta astuma samme tuvastamaks, kas need kahtlused on lisatõendite kogumisega kõrvaldatavad (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. jaanuari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-125-12, p 6; 29. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-83-15, p 12 ja 7. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-67-15, p 20). Tekkinud kahtluste kõrvaldamata jätmine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 150lg 2 tähenduses.

9. Uurimispõhimõttest tulenevalt ei saanud kohus seega piirduda kõrvaldamata kahtluste olemasolu nentimisega, püüdmata neid tõendite kogumise teel kummutada. Väärteomenetlust alusetult lõpetades rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust

§ 150lg 2 mõttes.

10. Liiklusregistri andmetel on juhtimisõiguse ning sõiduki ja haagise tehniliste omaduste tõendamisel õiguslik tähendus (LS § 96 lg 2 ja § 76 lg 2 ls 2).

§ 315

sätestab, et kui väärteo toimepanemine on tõendatud riikliku registri andmetega, millel on õiguslik tähendus, ning registrisse tehtud päring on korratav, tehakse andmekogust päringu tegemise kohta märge väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsusele. Märkest peab nähtuma päringu tegemise aeg ja päringu tulemus. Seaduse eelnõu seletuskirjast, millega viidatud säte kehtestati (375 SE, Riigikogu XII koosseis), ilmneb, et selle eesmärk oli välistada registrist väljatrüki tegemine, kui päringut on võimalik korrata. Seletuskirjas märgiti, et vajaduse korral on võimalik kaebemenetluses kohtus registriandmeid esitleda või teha väljatrükk. Seega puudus kohtuvälisel menetlejal vajadus lisada väärteoasja materjalide juurde registriandmete väljatrükke. Õige on kassaatori seisukoht, et maakohtul oli võimalik registriandmeid omal algatusel kontrollida või teha vastav päring kohtuvälisele menetlejale. 11. Lähtudes eelnevast ja juhindudes

§ 174

p-st 7 ja § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Kohtuvälise menetleja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

  1. T. Viljati kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 356,40 euro suuruses summas, sh käibemaks 59,40 eurot. Taotluse kohaselt on materjalidega tutvumiseks, kaitsealusega suhtlemiseks ning kassatsioonivastuse koostamiseks ja vormistamiseks kulutatud aega 330 minutit. Kolleegiumi hinnangul on tehtud toimingud olnud vajalikud, kuid neile kulunud aeg ülemäärane. Võttes arvesse kassatsioonivastuse mahtu ja asjaolu, et tegemist ei ole keeruka väärteoasjaga, loeb kolleegium vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 220 minutit. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri
  2. juuli
  3. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-test 6 ja 10 ning § 9 lg-st 2, rahuldab kolleegium taotluse osaliselt ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 237,60 eurot (koos käibemaksuga). See menetluskulu tuleb

§ 38lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 186 lg 1 kohaselt jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.