Obsah (7)

§ 142§ 141§ 179§ 64§ 68§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9213 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vai

§ 142

lg 2 p-de 1, 2 (kehtiva

§ 141

lg 2 p-d 1, 6) järgi 3 aasta vangistusega; ajavahemikul 2010 lõpp kuni 2011 lõpp toime pandus

§ 141

lg 2 p-de 1, 6 järgi 7 aasta vangistusega;

§ 179

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel suurendati T.

Jürgensonile mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti T.

Jürgensoni eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise päev 22.05.

1. 1.
2. Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2016 otsusega tühistati Harju Maakohtu 15.04.2016 kohtuotsus osas, millega T. Jürgenson tunnistati süüdi

§ 142

lg 2 p-de 1, 2 (kehtivas

redaktsioonis § 141 lg 2 p-d 1, 6) järgi selles, et ta katsus kannatanu jalgevahet ja mõisteti ta selles õigeks. Õigeks mõisteti T. Jürgenson süüdistuses

§ 142

lg 2 p-de 1, 2 (kehtivas redaktsioonis

§ 141

lg 2 p-d 1, 6) järgi kuriteo toimepanemises ajavahemikus 2011 lõpp kuni 2012 algus ning sõrmede sisestamisel kannatanu pärakusse ning süüdistuses

§ 141

lg 2 p-de 1, 6 järgi ajavahemikus 2011 lõpp kuni 2012 algus kuriteo toimepanemises. 1.2. Riigikohtu 21.12.2016 otsusega tühistati Harju Maakohtu 15.04.2016 ja Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2016 otsused T. Jürgensoni süüditunnistamises ja karistamises

§ 141

lg 2 p-de 1 ja 6,

§ 142

lg 2 p-de 1 ja 2 (kehtiva

redaktsiooni § 141 lg 2 p-de 1 ja 6) järgi, talle liitkaristuse mõistmises ning temalt menetluskulude väljamõistmises. Tühistatud osas saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jäeti kohtuotsused muutmata. 1.3. Harju Maakohtu 24.04.2017 otsusega karistati T. Jürgensoni ajavahemikul 2010 lõpp kuni 2011 lõpp toime pandus

§ 142

lg 2 p-de 1, 2 (kehtiva

§ 141

lg 2 p-d 1, 6) järgi 3 aasta vangistusega; ajavahemikul 2010 lõpp kuni 2011 lõpp toime pandus

§ 141

lg 2 p-de 1, 6 järgi 7 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti T.

Jürgensonile mõistetav kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64lg 1 alusel kohtuotsuste kogumis suurendati T.

Jürgensonile mõistetud karistust (vangistus 7 aastat) Harju Maakohtu 15.04.2016 otsusega temale

§ 179

lg 1 ettenähtud kuriteo eest mõistetud karistusega (vangistusega 6 kuud) ning mõisteti T. Jürgensonile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti T.

Jürgensoni eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise päev 22.05.

1. 1.
2. Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2017 määrusega tühistati Harju Maakohtu 24.04.2017 otsus, välja arvatud T. Jürgensoni tõkendi (vahistamise) muutmata jätmise osas, ja saadeti kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 1.
3. Riigikohtu 22.12.2017 määrusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2017 määrus, välja arvatud osas, millega mõisteti Eesti Vabariigilt Tanel Jürgensoni kasuks välja 675 eurot apellatsioonimenetluse õigusabikulude katteks ning saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. 1.
4. Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2018 otsusega tühistati Harju Maakohtu 24.04.2017 otsus T. Jürgensoni süüditunnistamises

§ 142

lg 2 p-de 1 ja 2 (kehtiva

§ 141

lg 2 p-d 1 ja 6) järgi (sõrmede sisestamine kannatanu pärakusse ja kannatanu rindade katsumine märtsist kuni maikuuni 2012) ning

§ 142

lg 2 p-de 1 ja 2 (kehtiva

§ 141lg 2 p-d 1 ja 6) järgi mõistetud karistuse osas.

Sama otsusega mõisteti T. Jürgensonile

§ 142

lg 2 p-de 1 ja 2 (kehtiva

§ 141lg 2 p-d 1 ja 6) järgi karistuseks 1 aasta vangistust.

T. Jürgensonile

§ 64

lg 1 ja

§ 65lg 1 alusel mõistetud liitkaristused jäeti muutmata.

Muus osas jäeti Harju Maakohtu vaidlustatud kohtuotsus muutmata. 1.

1. Karistuse kandmise aja algus 24.07.2018 ja lõpp 24.06.
3. Tartu Maakohtu 20.12.2019 määrusega jäeti T. Jürgenson vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2 2.
4. T. Jürgenson on mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on T. Jürgenson andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellest tulenevalt on olemas formaalsed alused T. Jürgensoni vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 2.
5. T. Jürgensoni ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, tegemist on esmakordse vanglakaristusega. Maakohtu hinnangul on T. Jürgensoni poolt toimepandud kuritegude asjaolud rasked. Siinkohal arvestas maakohus, et erinevaid seksuaalse enesemääramise õiguse vastu suunatud kuritegusid on toime pandud T. Jürgensoni kasutütre suhtes ja seda pikema aja jooksul. Maakohtu hinnangul on oluline, et T. Jürgenson eitab täielikult kuritegude toimepanemist ja leiab, et ta kannab karistust selle tõttu, et ta ei pööranud kasutütrele piisavalt tähelepanu. Kuigi süüdimõistetule ei ole mingil juhul etteheidetav enese käitumise õigustamine või süü mittetunnistamine, on maakohtu arvates tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline arvestada kinnipeetava suhtumist toimepandusse. Üksnes seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid (nii eri- kui ka üldpreventiivsed). Arvestades T. Jürgensoni selgitusi kohtuistungil ja kohtuotsustest nähtuvaid asjaolusid, puudus maakohtul veendumus, et T. Jürgenson on aru saanud toimepandud tegudest ja tagajärgedest. Sellest tulenevalt ei ole alust olla veendunud, et T. Jürgensonile mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud ja vabaduses hoidub T. Jürgenson uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. 2.
6. Vangistuse jooksul on T. Jürgenson läbinud seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammi Uus suund ja on osalenud vangla tööhõives. T. Jürgensonil puuduvad distsiplinaarkaristused. T. Jürgensoni sõnul on ta programmi abil mõistnud, mis on olnud tema eksimused ja probleemid, mistõttu on ta vanglasse sattunud. Siinkohal pidas maakohus oluliseks T. Jürgensoni selgitusi, millest nähtuvalt ei tunnista ta toimepandud kuritegusid. Olukorras, kus inimene ei ole teadvustanud tegude toimepanemiseni viinud asjaolusid, ei ole põhjust uskuda, et vabaduses suudab ta antud situatsioone vältida. Maakohus ei olnud veendunud, et T. Jürgensoni puhul on uute kuritegude toimepanemise riskid maksimaalselt maandatud. 2.
7. Vabanemise korral soovib T. Jürgenson elama asuda aadressile XXX. Nimetatud elukoht kuulub T. Jürgensoni isale, kes on andud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku andmete kohaselt on täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord §-st 51 tulevad nõuded. Vabanemise korral on T. Jürgensonil võimalik asuda tööle OÜ-sse Rasmek. 2.
8. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on maakohus seisukohal, et T. Jürgensoni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohus leiab, et T. Jürgensoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik. Määruskaebus
9. Tartu Maakohtu 20.12.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu T. Jürgensoni kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. 3.
10. T. Jürgensoni varasem elukäik ja tema isik ei anna alust hinnata kõrgeks tema poolt uute kuritegude toimepanemise riski. Varasemalt ei ole teda kriminaalkorras karistatud, seega kannab ta ka esmakordselt karistust kinnipidamisasutuses. 3 T. Jürgenson on varasemas elus pidevalt kas õppinud või töötanud. Ta on Eesti Merelaevanduskeskuse Ametikoolis omandanud keskerihariduse väikelaevajuhi, kipperi ja laevainseneri erialal. T. Jürgensonil on lõpetamata kõrgharidus Eesti Mereakadeemia Ametikoolis, kus ta õppis kolm kursust. Vangla iseloomustusest nähtub, et töötuse perioode tema elus olnud ei ole. Vanglast vabanemisel on T. Jürgensonil võimalus koheselt minna tööle OÜ-sse Rasmek ehituse erialale või A 24 Gruppi metallitööliseks. Nendes töökohtades võimaldab töö iseloom täita elektroonse järelevalvega kaasnevaid nõudeid. T. Jürgenson on vangistuses olnud kokku üle nelja aasta, selle aja jooksul ei ole teda vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Ta on ka vanglas töötanud. 3.
11. T. Jürgenson ei ole isik, kellel puudub sotsiaalne lähivõrgustik. Tema lähedasteks isikuteks on ema, isa, õde, vend ja 10-aastane poeg S-M.J. Kõikide sugulastega on kinnipeetaval säilinud head ja toetavad suhted ka vangistuse perioodil. T. Jürgensoni käitumist ei mõjuta vabaduses alkohol ega narkootikumid, kuna ta neid ei tarbi. 3.
12. Maakohus on näinud uute kuritegude toimepanemise riski asjaolus, et kuna T. Jürgenson ei tunnista toimepandud kuritegusid, ei ole ta teadvustanud tegude toimepanemiseni viivaid asjaolusid ning ei suuda vabaduses samasuguseid situatsioone vältida. Kaitsja märgib, et vangistuse perioodil on T. Jürgensonil olnud võimalik põhjalikult analüüsida enda varasemat käitumist, mis tõi talle karistuseks pikaaegse vangistuse. Vangla iseloomustusest nähtub, et T. Jürgenson läbis seksuaalkurjategijatele suunatud programmi Uus Suund, kus analüüsiti tema varasemat elu ja asjaolusid, mis viisid seksuaalkuriteos süüdimõistmiseni. Vangla iseloomustuse kohaselt programmi lõpuosas koostas T. Jürgenson juhendi järgi endale tulevikuks Hea Elu plaani, mis aitab vältida riskikäitumist ning viia ellu vajalikke positiivseid muutusi. T. Jürgenson on juba vangistuse ajal võimaluste piires asunud seda plaani järgima, mis annab hea eelduse positiivsete muudatuste jätkamiseks vabaduses. Kohtuistungil avaldas T. Jürgenson, et läbitud sotsiaalprogramm suutis talle selgeks teha tema eksimused ja probleemsed kohad elus. Tehti tööd uuesti vanglasse sattumise vältimiseks. T. Jürgenson kinnitas, et suudab vabaduses vältida riskikäitumist, mis võiks ohustada alaealisi. 3.
13. T. Jürgensoni puhul on edasise õiguskuuleka käitumise prognoos positiivselt täidetud. Alates 13.11.2019 kannab T. Jürgenson karistust Tallinna avavanglas. Tartu Vangla iseloomustuses, mis on koostatud 2019 augusti lõpus, toetatakse T. Jürgensoni vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 3.
14. Maakohus on jätnud T. Jürgensoni positiivsest küljest iseloomustavad asjaolud tähelepanuta ning hinnanud tema retsidiivsusohtu kõrgeks. Kaitsja arvates on maakohus T. Jürgensoni ennetähtaegse vabastamise materjalide menetlemisel teinud kaalutlusvea, jättes tähelepanuta kinnipeetavat positiivselt iseloomustava teabe ning lähtudes negatiivsest tulevikuprognoosist. Sellest tulenevalt on ebaõigesti kohaldatud

§ 76lg-s 4 sätestatut.

Põhjendatud on T. Jürgensoni karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastada, kohaldades tema suhtes elektroonilist järelevalvet. Pikk katseaeg, mille esimene osa möödub elektroonilise järelevalve tingimustes, võimaldab T. Jürgensonil lülituda seadusekuulekasse elurütmi ja tagab tema suhtes piisava järelevalve uute kuritegude vältimiseks.

1. Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2020 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 22.01.
2. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjalik ning selles on analüüsitud kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ennetähtaegse vabastamise küsimuste nii formaalseid kui 4 ka materiaalseid eeldusi. Määruskaebus ei anna alust võrreldes maakohtuga asuda teistsugusele seisukohale.
4. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses tõstatatuga, et maakohus on teinud kaalutlusvea. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus käesolevalt kaalutlusviga ei tuvastanud. See, et kaebuses ei nõustuta maakohtu määruse põhistustega, ei tähenda, et seal oleks tehtud kaalutlusviga.

1. Maakohus ei ole jätnud arvestamata süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, mis korratakse veelkord määruskaebuses üle, vaid on kogumis arvestanud kõiki asjaolusid ning ringkonnakohtu hinnangul tuleb nendele asjaoludele anda süüdimõistetust lähtuvalt konkreetne hinnang. Maakohus on arvestanud, et süüdimõistetul on olemas elukoht ja lähedased, kes teda toetavad ning töökoht. Sellest tulenevalt, et faktiliselt on tegemist küll positiivsete asjaoludega, peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et süüdimõistetul oli elukoht olemas ka enne vangistust. Samuti ei selgu kinnipeetava iseloomustusest, et varasemalt oleks puudunud lähedaste toetus. Nii vangla iseloomustuses kui ka süüdimõistetu enda poolt välja toodust tuleneb, et tal on olnud võimalus töötada ja seda võimalust on ta ka kasutanud. Ometi ei ole need asjaolud ära hoidnud uute kuritegude toimepanemist. On positiivne, et süüdimõistetul puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused, ta on töötanud ning paikneb nüüd avavanglas, kuid kõiki asjaolusid tuleb kaaluda kogumis. See, et süüdimõistetu käitumist ei mõjuta alkohol ja narkootikumid ei ole uue kuriteo riskide hindamisel märkimisväärse kaaluga, sest ei ole teada, et need oleksid mõjutanud isiku kuritegude toimepanemist. Ei ole vähetähtis, et vaatamata nendele asjaoludele on süüdimõistetu tegusid toime pannud pikema aja jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vähetähtis asjaolu, millele ka maakohus tähelepanu juhtis, et süüdimõistetu ei tunnista toimepandud tegusid, enamgi veel, ta süüdistab teisi ning sellises olukorras on raske asuda seisukohale, et vangistus on oma eesmärgi täitnud, süüdimõistetu on aru saanud oma käitumisest ning edaspidi on alust arvata, et süüdimõistetu kuritegusid toime ei pane. T. Jürgensoni ei ole küll varasemalt kriminaalkorras karistatud, ta ei ole vangistuses viibinud, kuid see ei tähenda, et süüdimõistetule tuleks anda kergekäeliselt võimalust kanda karistust vabaduses ennetähtaegse vabastamise läbi. Ka ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu puhul ei ole täidetud materiaalsel eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks ja seda ka mitte elektroonilise valve alla. 5 Kaheldavad on järeldused sotsiaalprogrammi Uus Suund kasulikkusse kohta isikule, kes ei tunnista teo toimepanemist. Tegemist on seksuaalkurjategijatele suunatud programmiga, millest väidetavalt süüdimõistetu tegi vajalikud järeldused tulevikuks, kuid millised need järeldused on, kui isik teo toimepanemist ei tunnista, jäävad arusaamatuks. Süüdimõistetu on väidetavalt programmis analüüsinud oma varasemat käitumist ja jõudnud asjaoludeni, mis viisid seksuaalkuriteos süüdimõistmiseni. Samas leiab T. Jürgenson, et ta ei ole tegu toime pannud, vaid kasutütar ja endine abikaasa andsid valeütlusi. Seda miks nad nii oleksid pidanud käituma, süüdimõistetu selgitada ei oska. Tulenevalt sellest puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu sõnas väljendatut tuleks uskuda.
2. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega ja kohtuistungi protokolliga tutvumiseks ning määruskaebuse koostamiseks 90 minutit, mille eest taotleb tasu summas 97,20 eurot, sh käibemaks 16,20 eurot. Esmalt märgib kohus, et kaitsja on loonud olukorra, kus kohtul ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, milline aeg kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks, istungiprotokolliga tutvumiseks ning määruskaebuse koostamiseks, kuna kaitsja on kõik toimingud kajastanud ühel kulureal. Vaatamata sellele, arvestades maakohtu määruse mahtu, istungiprotokolli lühidust ja määruskaebuse argumente on kohtu hinnangul tuletatav ligilähedane kaitsja töö maht. Küll ei leia ringkonnakohus, et kokku oleks põhjendatud tasutaotlus rahuldada 90 minuti ulatuses ning arvestades eelviidatud dokumentide mahtu ning määruskaebuse argumente, on põhjendatud tasutaotlus rahuldada 60 minuti ulatuses. Seega on põhjendatud rahuldada tasutaotlus kokku summas 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 64,80 eurot hüvitada süüdimõistetul.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 6