1-18-8460/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. jaanuar 2020, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-18-8460 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse Oleg Kornõljev, määruskaebus liik RESOLUTSIOON Jätta Oleg Kornõljevi määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsusega tunnistati Oleg Kornõljev süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg-te 1,2 alusel määrati koheselt ärakandmisele 7 päeva vangistust alates O. Kornõljevi kahtlustatavana kinnipidamisest. Ülejäänud osa, s.o 6 kuud ja 23 päeva vangistust jäeti täitmisele pööramata, kui O. Kornõljev ei pane 1 aasta ja 6 kuu jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lisakohustusi KarS § 75 lg-te 2,4 alusel.
8. novembril
9. a esitas kriminaalhooldaja kohtule ettepaneku pöörata O. Kornõljevi karistus täitmisele. O. Kornõljev on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, registreerimiskohustust ning katkestas sotsiaalprogrammis osalemise. -
10. juulil 2019 tuvastati O. Kornõljevil vastuvõtul alkoholijoove 0,216 mg/l (kohtumise lõpus 0,245 mg/l). Kriminaalhooldajad teavitasid politseid, et O. Kornõljev asus pärast vastuvõtult lahkumist autot juhtima. -
11. novembril
12. a teostati O. Kornõljevi kodus alkoholitarvitamise kontroll. Alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli 0,125 mg/l (korduvmõõtmisel 0,132 mg/l.
13. aprillil ja
14. oktoobril
15. a rikkus O. Kornõljev registreerimiskohustust tuues põhjuseks töö, ent jättes esitamata sellekohase tõendi; SA TÜK
16. novembri
17. a vastuse kohaselt katkestas O. Kornõljev alkoholiravi;
18. oktoobril
19. a katkestas ametnik O. Kornõljevil sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“ osalemise, kuna tegemist oli 1/3 osaga programmi mahust.
20. Tartu Maakohtu
21. jaanuari
22. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettepanek. O. Kornõljevile Tartu Maakohtu
23. oktoobri
24. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa pöörati täitmisele. O. Kornõljevil on erakorralist ettekannet arvestades probleeme alkoholi tarvitamise keelu täitmisega. Ta on muuhulgas toime pannud kuriteoga sarnase väärteo. Lisaks on O. Kornõljev rikkunud registreerimiskohustust ning katkestanud sotsiaalprogrammis osalemise. Osa rikkumisi on toime pandud ka pärast
25. augusti
26. a erakorralise ettekande arutamist. Seega ei ole kriminaalhooldusalune võimeline oma käitumist parandama. Tal puudub motivatsioon määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täita. O. Kornõljev on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja sotsiaalprogrammis osalemise kohustust ning alkoholikeeldu. Süüdlase istungil antud selgitustest järeldub, et ta ei saa rikkumiste tõsidusest aru ja ilmselt puudub tal oskus või tahe oma käitumist parandada. Süüdlase suhtumist ja käitumist arvestades püsib oht uute kuritegude sooritamiseks, mistõttu on karistuse eesmärki võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. MÄÄRUSKAEBUS
27. O. Kornõljev palub maakohtu määruse tühistada ja jätta erakorraline ettekanne rahuldamata. Ta on võimeline käitumist parandama ning täitma kontrollnõudeid ja kohustusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
29. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et I astme kohus on karistuse täitmisele pööramist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine.
30. O. Kornõljevi määruskaebuses puuduvad viited kaalutlusõiguse rikkumistele. Põhimõtteliselt seisneb kaebus ainult süüdlase sedastusel, et tema karistus on liiga karm ning lubadusel end tulevikus muuta.
31. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kuna süüdlane on juba praegu korduvalt rikkunud katseaja tingimusi ning seda ka peale talle Tartu Maakohtu
32. septembri
33. a määrusega antud uut võimalust, on prognoos edasise katseaja probleemideta kulgemise osas vähene ning isiku lubadused väheveendvad. Seetõttu puuduks O. Kornõljevi määruskaebusel ringkonnakohtus edulootus ning KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. -2-
34. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2).
35. Maakohus ei ole pidanud võimalikuks korduvatele käitumiskontrolli nõuete rikkumisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Kohus arvestas mh isiku istungil antud selgitusi ning rikkumiste raskust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt ära põhjendatud, miks kohus leiab, et O. Kornõljevi suhtumise tõttu tuleb tema katseaeg lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -3-