KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 31. jaanuar 2019. a Tsiviilasja numb

§ 475lg 1 p-st 13 ja § 613 lg 1 p-st 1.

Kohus oleks saanud ise koguda vajalikud tõendid, mille alusel oleks saanud tuvastada võimaliku hüvitise suuruse. Hageja leiab, et maakohus jättis põhjendamatult menetlusse kaasamata korteriühistu, jättes hindamata, kas vastavat nõuet oleks võimalik rahuldada korteriühistu vastu. Maakohus ei ole täitnud selgitamiskohustust. Maakohtu otsus on hageja jaoks üllatuslik. Maakohus ei ole lahendanud hageja nõuet kostjate I ja II vastu suurema pinna kasutamise eest hüvitise saamiseks. Maakohus tuvastas otsuse p-is 6, et kostja I poolt hõivatud pind on tema mõttelisest osast suurem 7,6 m2 ja kostja II poolt hõivatud pind on tema mõttelisest osast suurem 10,5 m2 võrra. Kuigi maakohus on otsuse p-is 7 lahendanud hageja nõude kostjate III ja IV vastu, on maakohtu põhjendused asjakohatud ja vastuolus seadusega. Maakohtu järeldus, et kasutuseelise kaotuse väärtus on null, on valesti tuvastatud ning isegi kui eeldada selle õigsust, ei saa see asjaolu olla hagiavalduse rahuldamata jätmise aluseks. Hageja ei ole õigusteadmistega isik ja ei oska hinnata kuna ja mis tingimustel on tal õigus kaasomandisse kuuluvat vara kasutada. Alles käesoleva apellatsioonkaebuse esitamisel sai hageja teada, et tegelikult on tegemist kostjate ebaseadusliku tegevusega. Hageja soovib kasutada hõivatud pindasid. Pinna suurus võib omada tähtsust ainult kasutuseelise hüvitise summa määramisel, kuid mitte hagi rahuldamise üle otsustamisel. Hageja nõue kasutuseelise hüvitamiseks tuli rahuldada muu hulgas ka AÕS § 71 lg 2 alusel, VÕS § 115 kui ka VÕS §-de 1037-1039 alusel. Hageja on seisukohal, et selleks, et tuvastada, kui palju suuremat pinda kostjad kasutavad, tuleb võtta aluseks kinnistusraamatu andmed iga kostjale kuuluva korteri mõttelise osa suuruse kohta ja võrrelda neid hagiavalduse lisana 6 lisatud „XX XXXXXXXX korterelamu rekonstrueerimise“ tehnilise (ehitus)projekti andmetega. Maakohus on otsuse p-s 6 tuvastanud, et korter nr 1 kasutab suuremat pinda 7,6 (m2) võrra ja korter nr 2a 10,5 m2 võrra suuremat pinda. Hageja nõustub selles osas maakohtuga. Korteri nr 7 poolt on hõivatud pööningu tegelik pindala on 10,8 m2 (kõrgusega vähemalt 1,6 m). Lisaks pööningu pinnale on korteri nr 7 poolt hõivatud ka üldkoridori osa 1,9 m2. 7 Hageja ei ole maakohtu menetluses kostjate vastu esitatud kahju hüvitamise nõuetest loobunud. 9. Kostjad I-III palusid jätta hageja apellatsioonikaebus läbivaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 631

lg 4 kohaselt ei või apellatsioonkaebuses tugineda asjaolule, et asi, mis tuli lahendada hagita menetluses, lahendati hagimenetluses. Hageja ei ole maakohtu menetluses esitatud vastuväidet menetluse liigi osas. Kostja III edastas

1. novembril 2016 e-kirja hagejale (apellatsioonkaebuse vastuse lisa), millest nähtub, et käesolev vaidlus kuulub lahendamisele hagita menetluses. Hageja vaidlustab jõustunud Tartu Maakohtu
2. aprilli 2017 vaheotsust, millega tunnistati aegunuks hageja nõue kostjate I ja II vastu kaasomandiosa arvelt korteriomandi reaalosa suurendamise eest hüvitise väljamõistmiseks. Hageja poolt esitatud üürihindade tabeli aluseks olevad andmed on tõendamata. Hageja on apellatsioonkaebuses muutnud kostjate III ja IV vastu esitatud hagi alust kui ka eset. Apellatsioonkaebuses on hageja esitanud nõude kostjate III ja IV solidaarvastutusena. Hagiavalduses esitas hageja nõude kui korter nr 3 omanik, apellatsioonkaebuses esitab hageja nõude ka enne kohtumenetlust võõrandatud korter nr 4 eest. Antud nõuet pole hageja maakohtus esitanud. Apellatsioonkaebusest ei selgu, millises osas on maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Hagejat esindas maakohtus kaks advokaati, seega väited, et hageja õigusteadmisteta isikuna oleks jäänud kaitseta, on asjakohatud. Muuhulgas on maakohus
3. märtsil 2018 küsinud hagejalt selgitust, kas hageja soovib kahjuhüvitist n-ö ostuhinnana või soovib hageja kahjuhüvitist kasutustasuna aja eest, mil kostjad III ja IV on kasutanud kaasomandiosa ettenähtust suuremas osas. Hageja ei esitanud maakohtus kasutustasu nõude tõendamiseks mitte ühtegi tõendit. Kostja I omandis olevas korteris nr 1 on kinnistusraamatu plaanil ruumide 3 (9,3 m2) ja 4 (9,6 m2) ühendamisel (kokku 18,9 m2) ning ahjude likvideerimisel tekkinud ehitusloa plaanil tähistatud ruum nr 5 suurusega 20,6 m
4. Ruumide 1 ja 2 (kokku 19,3 m2) ümberehitusel on suurenenud eluruumid (nr 6-8 20,5 m2) 1,2 m2 võrra. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt I tekkinud vahe (2,9 m2) hüvitamist. Ühiskasutuses olnud koridori arvelt on kostja I valduses ruum nr 4 suurusega 4,7 m
5. Hageja väidet (p.3.2.1.19), et korter nr 1 oleks suurenenud kaasomandi arvel 7,6 m2 ei toeta ükski tõend. Korter nr 2 (kostja II) valdus on ajaloolise ühiskoridori arvel suurenenud 9,9 m2, mitte 10,5 m2 [ruumid ehitusloa plaanil 11 (4,3 m2) ja 12 (5,6 m2)]. Kostjate I-III jaoks on hageja arvutuskäik korterit nr 7 puudutavas osas arusaamatu. Hageja tabelis (p.3.2.1.19) on märgitud eluruumide pind kinnistusraamatus 43,5m2, eluruumi reaalselt kasutatav pind 48,5 m2 ning kahe arvu vaheks on saadud 12,7 m
6. Vaidlusalune pööning on KOS § 2 lg 1 (ja KrtS § 4 lg 1) alusel korteri nr 7 osaks. Selle hooneosa kasutamine ilma kostjale III kuuluva eluruumi kasutamata ei ole võimalik. Seda ei ole kinnistusraamatu plaanil märgitud ühiskasutuses oleva ruumina. Ka trepiosa ei ole arvestatud ühiskasutatava trepikoja hulka. Hiljemalt
7. mail 2012 leppisid XXXXXXXX omanikud kokku I ja III korruse uues projektis ehk korterite 1, 2a ja 7 pindades. Nimetatud tõendi esitas hageja koos hagiga. Kõik remondiga seotud toiminguid korraldas kaasomanike, korteriomanike ühisuse ja korteriühistu nimel hageja. Korteriomanikud on otsustanud eriomandite muutmise KrtS § 9 lg 1 tähenduses. Ümberehitused on pöördumatud ja tehtud hageja teadmisel ja heakskiidul. 8 Kostjad I ja II soetasid korteriomandid peale seda, kui koridor oli likvideeritud. Kostjad I ja II on faktiliselt kinni maksnud juba terve nende kasutuses oleva eriomandi, mistõttu veelkordne koridori pinna hüvitamine oleks ebaõiglane. Kui hagejal on õigus nõuda hüvitist, ei saa selle aluseks olla valmis ehitatud, soojustatud nõuetele vastava kinnisvara turuhind. Kõik kostjad (või nende õiguslikud eellased) on teinud nii koridori ja pööningu elukõlblikuks muutmisel märkimisväärseid kulutusi.
8. Kostja IV jäi varem esitatud seisukohtade juurde. Kostja IV selgitas, et sõlmis
9. septembril 2018 notariaalse kinkelepingu temale kuulunud nr 7 korteriomandi osa kinkimiseks kostjale III poolte ühiste laste ülalpidamiskohustuse täitmisena. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud hageja kanda.

1. Riigikohus on alama astme kohtutele korduvalt ette heitnud suutmatust menetlust ohjata (vt nt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsuse tsiviilasjas 2-14-18828 p 11). Praegusel juhul on poolte esindajad esitanud järjepidevalt kohtu infosüsteemi kaudu lisaks sisuliselt vastuolulistele ning raskesti mõistetavatele menetlusdokumentidele ka üksteist süüdistavat kirjavahetust. Kohtu menetluse juhtimise roll ei saa tähenda seda, et kohus peaks võtma üle üldhariduslikud kohustused. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusosaliste esindajad on näidanud üles lugupidamatust õigusemõistmise vastu, ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta seisukohta poolte vastastikuste, asja õiguslikku lahendamist mittepuudutavate taotluste suhtes.
4. Hageja on menetluses mitmel korral oma nõuet muutnud ja esitanud vastuolulisi menetlusdokumente. Hageja on
5. juunil 2018 ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendi p-s 2.18 väljendanud seisukohta, mille kohaselt on tal igal ajal õigus oma nõuet suurendada, vähendada, laiendada või kitsendada ning seda ei käsitleta hagi muutmisena. Nimetatu kehtib siiski juhul, kui menetluse kestel ei ole hageja oma nõuet sellisel viisil vähendanud, mis õiguslikult tähendab nõudest loobumist või tagasivõtmist. Lisaks ei ole nõude korduv suurendamine ja vähendamine menetluse selguse huvides (vt Riigikohtu
6. aprilli
7. a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-162-13, p 20), kohtul on

§ 331lg 1 järgi õigus keelduda hageja hilinenud taotlusest nõude suuruse muutmiseks.

Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjatelt omandi rikkumisest ja alusetust rikastumisest tuleneva kahju hüvitamist (I kd, tl 3). Omandi rikkumisest tulenev kahju seisneb hageja hinnangul kaasomandi arvel suurenenud reaalosa pindade maksumuses ning alusetu rikastumise nõude aluseks on enammakstud fassaaditööd ja kommunaalmaksed. Alternatiivselt leiab hageja, et tal on nõue kostjate vastu VÕS § 1037 alusel. Tartu Maakohtu jõustunud otsusega on tunnistatud aegunuks hageja nõue kostja I ja kostja II vastu kaasomandiosa arvelt korteriomandi reaalosa suurendamise eest hüvitise väljamõistmiseks ja selles osas on lõpetatud käesolevas tsiviilasjas menetlus. Kostja III ja IV osas jätkas kohus menetlust. Maakohus ei tunnistanud aegunuks hageja nõudeid kõigi kostjate vastu fassaaditööde enammakse ja enammakstud kommunaalkulude hüvitamise nõudes. Maakohus määras

1. oktoobril 2017 hagejale tähtaja uue täpsustatud haginõude esitamiseks (II kd, tl 44). 9 Hageja esitas nõude täpsustuse
2. novembril 2017 (II kd, tl 45jj) ning on veelkord täpsustanud oma nõuet
3. jaanuaril 2018 (II kd, tl 83jj). Hageja nõudeks nimetatud täpsustuse järgi oli mõista kostjalt I välja fassaaditööde eest 91,31 eurot ning enamtasutud kommunaalkulude eest 201,11 eurot; kostjalt II alusetust rikastumisest tulenevalt fassaaditööde eest 110,23 eurot ning enamtasutud kommunaalkulude eest 242,81 eurot; kostjalt III kahjuhüvitis 211,67 eurot ning alusetust rikastumisest tulenevalt fassaaditööde eest 32,84 eurot ja enamtasutud kommunaalkulude eest 72,35 eurot; kostjalt IV hageja kasuks välja kahjuhüvitis 211,67 eurot ning alusetust rikastumisest tulenevalt fassaaditööde eest 32,84 eurot ja enamtasutud kommunaalkulude eest 72,35 eurot. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud nõuded, nende õigusliku aluse ja põhjendused on hageja esitanud selgelt ja arusaadavalt ja korranud neid ka
4. juuni 2018 menetlusdokumendis ringkonnakohtule. Kuigi maakohus ei ole hageja nõude vähendamise kohta selget seisukohta võtnud, on pooled ja kohus lähtunud menetluses hageja
5. jaanuaril 2018 esitatud nõude suurusest. Hageja on väljendanud oma nõude suurust kohtu nõude järel, maakohus lähtus sellest oma otsuse tegemisel. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid maakohtu poolt aluseks võetud nõude suurusele. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et hageja on oma esialgsest nõudest loobunud ning apellatsioonkaebuses saab hageja vaidlustada maakohtu seisukohti üksnes osas, milles maakohus jättis hageja
6. jaanuaril 2018 esitatud nõude rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuse väide, et
7. jaanuari 2018 menetlusdokument on üksnes nõude täpsustus, millel aga õiguslikku tähendust ei ole, kuna hageja ei ole oma esialgsetest nõuetest loobunud, ei vasta tsiviilkohtupidamise üldistele põhimõtetele. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole apellatsioonkaebuses mitte ainult oma nõuet suurendanud, vaid esitanud selle ka teisel õiguslikul alusel. Hageja väitel tuleneb see maakohtu selgituskohustuse rikkumisest (apellatsioonkaebuse p 3.2jj). Kuigi kohus ei ole

§ 436

lg 7 järgi otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, ei tähenda see siiski seda, et kohus peab võtma üle poole esindaja rolli. Kui poolt esindab õigusteadmistega esindaja, on kohtunikul kohustus menetlust aktiivselt juhtida, kuid tema roll on eelduslikult piiratum. Seega ei pea maakohus selgitama hagejale, keda esindab õigusteadmistega isik, tema võimalust esitada nõudeid mitmel erineval õiguslikul alusel.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asja lahendanud hagimenetluses. Praegusel juhul on hageja kui korteriomandi omanik esitanud hagi kaasomandi kasutamise rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise ning alusetust rikastumisest tuleneva hüvitise saamiseks mitte kõigi korteriomanike, vaid ainult kostjate vastu. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on kinnisasja XXXXXXXX korteriomanikeks lisaks kostjatele ka K.T. ning ühisomanikena A.V. ja J.V. XXXXXXXX elamus on moodustatud korteriühistu.
2. jaanuarist 2018 kehtivas redaktsioonis näeb

§ 613

lg 1 p 1 ette, et kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel mh asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud KrtS §-s 33 sätestatud nõude. Ringkonnakohus jääb oma

1. novembri 2018 menetlusdokumendis väljendatud seisukoha juurde, et hagiavaldus on konkreetsete kaasomanike vastu nende poolt kaasomandi osa kasutamisest tulenev tasunõue, mis kuulub lahendamisele hagimenetluses, seda ka põhjusel, et lahend saab esitatud asjaoludel olla siduv üksnes hageja ja hagis toodud kostjate suhtes. Hageja ei ole esitanud kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise või kinnistusraamatu kande muutmise nõuet, mis puudutaks kõiki kaasomanikke. Hageja soovib kostjatelt hüvitist, mis eeldatavalt vastaks tema osale kaasomandi kasutamisel ning saadu tagastamist, mida kostjad on väidetavalt hageja arvel säästnud. 10 Hetkel kehtiva kohtupraktika järgi ei ole siiski üheselt selge, kas kõik kaasomandi osa valitsemist puudutavad asjad tuleks lahendada hagita menetluses. Riigikohus on
2. aprilli 2016 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-142-15 p-s 17 leidnud, et hagita asja lahendamine hagimenetluses ei ole vähemalt üldjuhul selline menetlusõiguse normi rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada. Seda kinnitavad ka

§ 631lg 4 ja § 668 lg 4.

Ringkonnakohus küsis nii korteriühistu kui ka nende korteriomanike, kelle vastu hageja nõuet ei esitanud, seisukohta praeguse menetluse kohta. KÜ XXXXX ei soovinud menetluses osaleda (III kd, tl 72). K.T., A.V. ja J.V. ringkonnakohtule oma seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohus märgib, et maakohtus on just kostja esindaja soovinud lahendada vaidlust hagita menetluses (II kd, tl 15 pöördel), maakohus on hageja tähelepanu sellele juhtinud, et küsimus „asjaõiguslikku lahendusega“ tuleks lahendada hagita menetluses. Kohus on juhtinud hageja tähelepanu sellele, et tema nõuetest ei tulene, et kindlaks tuleks määrata poolte kasutuses olevate pindade suurus (II kd, tl 16). 15. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole menetluses rikkunud selgitamiskohustust. Selgituskohustuse üldiseks menetluslikuks eesmärgiks on erapooletu menetluse tagamine. Selgitamiskohustus on menetluses seega paralleelne

§ 5

lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega, mille järgi on hagimenetluses asjaolude kohtu ette toomise kohustus pooltel, kellele tuleb samal ajal ka tagada võrdsed võimalused oma menetluslikku positsiooni kaitsta. Kohtul ei ole kohustust selgitada menetlusosalistele kõiki tsiviilkohtumenetluse põhimõtteid ning menetlusõiguse normide sisu. Väidetav kohtupoolne ekslik materiaalõiguse käsitlus ei ole selgitamiskohustuse rikkumine. Maakohus on selgitanud menetluslikke küsimusi

1. oktoobri 2017 menetlusdokumendis, paludes hagejal mh täpsustada, miks on ta kommunaalteenuste ja fassaaditööde hüvitamise nõude esitanud kostjate vastu, mitte korteriühistu vastu. Hageja selgitas kohtule, et enammakstud summad on põhjustanud just kostjad, mistõttu tuleb nõue esitada just nende vastu (II kd, tl 53). Kohus selgitas
2. detsembri 2017 kohtuistungil, et kohtusse esitatud nõudega ei ole pooltel võimalik kogu probleemi lahendada (II kd, tl 71 pöördel). Maakohus on hageja esitatud nõuete õiguslikku alust selgitanud ka
3. märtsi 2018 määruses (II kd, tl 149).
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja apellatsioonkaebuses esitatud õiguslik tõlgendus maakohtu otsuse kehtivuse suhtes kostja I ja II vastu esitatud nõuetele ei ole põhjendatud. Hageja nõudis kostjatelt hüvitist kaasomandi osa kasutamise eest. Maakohus on
5. aprilli 2017 otsusega tunnistanud aegunuks hageja nõude kostjate I ja II vastu kaasomandi arvelt korteriomandi reaalosa suurendamise eest hüvitise väljamõistmiseks ja lõpetanud selles osas menetluse. Kui kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, ja jätab sellest tulenevalt hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, on tegemist lõppotsusega, isegi kui menetluses on esitatud taotlus vaheotsuse tegemiseks (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, Kommenteeritud väljaanne, Juura 2017,

§ 449komm 3.4.3.

a). Kui menetlusosaline kohtu käsitlusega nõude aegumise suhtes ei nõustu, siis saab ta esitada edasikaebuse üldises korras. Hageja ei esitanud otsuse peale apellatsioonkaebust, milles ta oleks saanud vaidlustada maakohtu poolt tuvastatut. Kui kohus tuvastab otsuse resolutsiooniga, et kohtule esitatud nõue ei ole enam sissenõutav (selle aegumise tõttu), siis ei saa menetlusosaline pärast kohtuotsuse jõustumist järgnevas menetluses sama nõuet uuesti esitada või tõendada kahju hüvitamise nõude eelduste kohta vastuväiteid. Need oleks pidanud hageja esitama apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse peale. 11 Maakohus on otsuses lähtunud hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõudest. Kohtul ei ole kohustust soovitada hagejal esitada esialgse nõude vähese tõendatuse või õigusliku perspektiivituse korral samas menetluses alternatiivne hagi (vt Riigikohtu

1. aprilli 2015 otsuse tsiviilasjas 3-2-1-41-15, p 19), praegusel juhul hageja väitel kasutuseeliste hüvitamise nõue. Maakohus käsitles
2. aprilli 2018 otsuses hageja nõuet kostjate III ja IV vastu vastavalt hageja vastuses kohtu nõudele esitatud seisukohtadele. Kostjate I ja II osas oli hüvitise osas kohtuotsus jõustunud.
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis põhjendatult KÜ XXXXX menetlusse kostjana kaasamata. Maakohus on hageja seisukohta võimaliku korteriühistu vastu esitatava nõude suhtes küsinud
4. oktoobri 2017 menetlusdokumendis, hageja põhjendas, miks ta peab just kostjaid korteriühistu asemel õigeteks isikuteks, kelle vastu nõue esitada.

§ 208

lg 2 järgi võib kohus, kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud. Maakohus on küll uuendanud

1. märtsi 2018 määrusega menetluse, kuid seda üksnes määruses nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks (määruse p 2). Hageja
2. jaanuari 2018 menetlusdokumendis esitatud taotlus korteriühistu kaasamiseks on esitatud hilinenult. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejal on võimalik esitada korteriühistu vastu eraldi nõue.
3. Ringkonnakohus lähtub asja lahendamisel

§ 652järgi maakohtus tuvastatud asjaoludest ja juba hinnatud tõenditest.

Ringkonnakohtu menetluses on hageja apellatsioonkaebus maakohtu otsuse peale, milles maakohus on jätnud rahuldamata hageja nõude kostjalt I alusetust rikastumisest tulenevalt fassaaditööde eest hüvitise 91,31 euro ning enamtasutud kommunaalkulude eest hüvitise 201,11 euro saamiseks; kostjalt II hüvitise alusetust rikastumisest tulenevalt fassaaditööde eest 110,23 euro ning enamtasutud kommunaalkulude eest hüvitise 242,81 euro saamiseks; kostjalt III kahjuhüvitise 211,67 euro ning alusetust rikastumisest tulenevalt hüvitise fassaaditööde eest 32,84 euro ja enamtasutud kommunaalkulude eest hüvitise 72,35 euro saamiseks; kostjalt IV kahjuhüvitise 211,67 euro ning alusetust rikastumisest tulenevalt fassaaditööde eest hüvitise 32,84 euro ja enamtasutud kommunaalkulude eest hüvitise 72,35 euro saamiseks.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hageja nõuded kostjate III ja IV vastu kahjuhüvitise saamiseks rahuldamata. Kostjad III ja IV olid hagi esitamise ajal korteri 7 kaasomanikud. Hageja nõuab nimetatud kahju kui kaasomandi arvelt suurendatud reaalosade pindade tõttu tekkinud kahju. Maakohus palus hagejat menetluse uuendamise määruses täpsustada, millise kahjuna on hageja nõue esitatud: kas n-ö ostuhinnana või kasutustasuna aja eest, mis kostjad on kasutanud kaasomandi osa ettenähtud suuremas osas. Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohus on ekslikult väljunud hageja nõude piiridest, kuna ostuhinna nõude eelduseks kahju hüvitamise nõude puhul oleks omandi kaotus, ei too see ringkonnakohtu hinnangul kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Riigikohus on
2. märtsi 2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15 p-s 12 leidnud, et kaasomanike, sh korteriomandi omanike ühisvalduse ja -kasutusõiguse rikkumise korral on võimalik rahaline nõue kolmel alternatiivsel õiguslikul alusel: 1) kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel, kus kahjuks on kaotatud kasutuseelised; 2) kasu hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel; 3) alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037-1039 alusel, mille esemeks võivad mh olla alusetult saadud kasutuseelised. 12 Hageja väitel soovib ta kahjuhüvitist kasutustasuna aja eest, mil kostjad III ja IV on kasutanud kaasomandi osa ettenähtult suuremas osas. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole tegemist VÕS § 115 alusel esitatud nõudega, kuna TsÜS § 62 lg 1 järgi on üldjuhul kaotatud kasutuseeliste eest saadava kahjuhüvitise arvestamisel lähtekohaks kasu, mida hüvitise nõudja võinuks saada, maha tuleb arvata kulutused. Hageja ei ole kogu menetluse kestel tuginenud asjaoludele, millest võiks järeldada, et hagejal oleks olnud võimalus saada kostjate III ja IV poolt kasutatava kaasomandi osa eest tasu. Hageja ei ole vaielnud vastu maakohtu poolt tuvastatule, et pööningule pääseb vaid kostja III ja IV eriomandi kaudu, hagiavalduse kohaselt on tegemist 4,4m2 pinnaga, maakohtu otsuse kohaselt 5m2, ning hageja ei ole tuginenud sellele et kostjad III ja IV oleksid kaasomandi osa kasutamise eest kasu saanud. Hageja apellatsioonkaebuse p-s 3.2.1.19 toodu, mille kohaselt kasutavad kostjad III ja IV enam 12,7 m2, ei vasta hageja enda sealsamas esitatud arvutuskäigule (48,5 - 43,5) III kd, tl 7), KÜ XXXXX üldkoosoleku protokolli (I kd, tl 100) kohaselt on korteri 7 reaalne pind 47, 9m
3. Hageja väitel (II kd, tl 133) tuleneb projekti joonistest, miks vajab välja ostmist kostjate III ja IV poolt just 12,7 m
4. Ringkonnakohus leiab, et hageja viidatud (II kd, tl 133) joonisest (I kd, tl 68) seda ei tulene, nimetatud joonis paikneb hagiavalduse lisas nr 6, mis on pealkirjastanud ehitusloana. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid maakohtu poolt tuvastatule, et ümberehitusplaanid ei ole täielikult realiseerunud (II kd, tl 205). Projekti eelversiooni kohaselt on korteri 7 olulise tehnilise andmena märgitud kogupind 47,9 m
5. Hageja ei ole ka välja toonud asjaolusid, mis viitaksid kostjate III ja IV poolsele rikastumisele.
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagejal ei ole kostjate III ja IV vastu nõuet ka AÕS § 71 lõike 2 alusel. AÕS § 71 lg 2 järgi kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. AÕS § 71 lg-t 2 alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks. Kasutuseeliseks on ka see, kui kostja kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat kasulikku pinda (vt Riigikohtu
7. detsembri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 12). Kohus võib jätta AÕS § 71 lg 2 kohaldamata ja eelnimetatud hüvitisnõude rahuldamata, kui hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus on
9. aprilli 2017 otsuses aegumise kohaldamise kohta leidnud, et kostjad III ja IV on „korduvalt kinnitanud soovi pind välja osta“ mõistnud vajadust täiendatavalt kasutatavat pinda teistele kaasomanikele hüvitada. Ringkonnakohus leiab, et esitatust tuleneb, et kostjate tasu maksmise soov on seotud kasutatud kaasomandi osa muutmisega eriomandi osaks. Hagejale oli asja materjalide põhjal teada, et kostjad III ja IV soovivad osta nimetatud pinna välja. Ainuüksi korteri peal asuva väga väikese pööningupinna väljaehitamine ja enda tarbeks kasutamine ei ole praegusel juhul aluseks hagejale perioodilise hüvitise väljamõistmisele. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta mitte kogu pööningu kõrgus eluruumidele kehtestatud normidele. Hageja ei kasutanud seda kuni ümberehituseni.
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja nõude kostjate vastu enammakstud fassaaditööde ja kommunaalkulude hüvitamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid kõiki

§ 654lg 6 alusel.

Apellatsioonkaebuses ei ole hageja p-s 4 maakohtu otsust, millega kohus jättis hageja nõude rahuldamata, mõistlikult arusaadaval kujul vaidlustanud. Korteriühistu kaasamise suhtes võttis ringkonnakohus seisukoha otsuse punktides 14-15. 22. Ringkonnakohus jätab maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse ja väljamõistetud suuruse muutmata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

13

1. Ringkonnakohus leiab, et kostjate I, II ja III menetluskulud 175 eurot kostja kohta on kogumis vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas tsiviilasja keerukusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud asi õiguslikult keeruline. Kostjad esitasid küll
2. oktoobril 2018 asjakohatu taotluse apellantide esindaja menetlusest kõrvaldamiseks, kuid menetluskulude nimekirjas pole eraldi tasu suurust selle kohta nimetatud ning esindaja kogutasu on kooskõlas

§ 175lõikega 1.

Ringkonnakohus selgitab, et

§ 174

lg 1 ei sätesta menetlusosalisele kohustust arvestada menetluskulusid menetlustoimingule kulunud aja alusel ega esitada kohtule menetluskulude nimekirjas iga toimingu kohta eraldi tasu. Menetlusosaline ja tema esindaja võivad vabalt leppida kokku tasu arvestamises. Kohus ei pea analüüsima iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid peab andma kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele

§ 175lõikes 1 sätestatud reegleid järgides.

Kostja IV ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Ringkonnakohus märgib kostjate I, II ja III taotlusel, et tasumata menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Riigikohtu 11.09.2019 kohtuotsusega: Resolutsioon Tühistada Tartu Ringkonnakohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19005 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata samas tsiviilasjas tehtud Tartu Maakohtu
3. aprilli
4. a otsuse resolutsiooni osas, millega maakohus jättis M.J. hagi N.A. ja K.O. vastu rahuldamata. Saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
5. Tühistada ringkonnakohtu otsus menetluskulude jaotuse kohta maa- ja ringkonnakohtus N.A.t ja K.O.t puudutavas osas.
6. Muus osas (s.o osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis M.J. hagi T.T. ja R.V. vastu rahuldamata, samuti osas, milles jäeti rahuldamata M.J. taotlus Tartu linn, XXXXXXXX korteriühistu menetlusse kostjana kaasamiseks) jätta ringkonnakohtu otsus 2-16-19005 2