1-18-4870/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. jaanuar 2020 1-18-4870 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Sergei Skrabutenase (isikukood 37307102235) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. detsembri
3. a määrus Sergei Skrabutenase kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Sergei Skrabutenas tunnistati süüdi Viru Maakohtu
7. juuni 2018 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi. Talle mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud vangisust. Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg. KarS § 74 lg-te 1,3 ja § 424 lg 4 p 1 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust, ülejäänud karistus jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et S. Skrabutenas ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2,8 sätestatud kontrollkohustusi. Lisakaristusena võeti S. Skrabutenaselt ära juhtimisõigus.
8. Viru Maakohtu
9. jaanuari
10. a määrusega rahuldas kohus kriminaalhooldaja taotluse S. Skrabutenase karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks. S. Skrabutenase karistuse kandmise aeg algas
11. mail 2019 ja lõpeb
12. juunil
14. Vangla ja prokuratuur toetavad S. Skrabutenase vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
15. Viru Maakohtu
16. detsembri
17. a määrusega jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
18. Kohus märkis, et S. Skrabutenase käitumine vangistuse ajal on üldjoontes korrektne ja tema ennetähtaegset vabastamist toetav. S. Skrabutenas on vangistuse jooksul töötanud, omandab riigikeelt. Tal on vaba raha vabanemisjärgseks toimetulekuks ning ta on osalenud „Eluviisitreeningus“. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ning suhtumine ametnikesse on positiivne. Vabastamise kasuks räägivad ka kindla elu- ning töökoha olemasolu, lähedaste toetus ja kehtiva isikut tõendava dokumendi olemasolu.
19. Käitumisena karistuse kandmise ajal ei lähtuta mitte üksnes vangistusest, vaid karistuse kandmisest tervikuna. S. Skrabutenas kandis esmalt 2-kuulist reaalset vangistust. Ülejäänud osa määrati kandmisele tingimisi. Kuna S. Skrabutenas rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, pöörati karistuse ärakandmata osa täitmisele. Reaalse vangistuse kandmise aja luges kohus positiivseks ja vabastamist toetavaks. Puutuvalt tingimisi kantud karistusaega oli kohtu hinnang sellele negatiivne.
20. S. Skrabutenast karistati korduvas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises. Katseajal rikkus S. Skrabutenas korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, mis päädis karistuse täitmisele pööramisega. S. Skrabutenase iseloomustuses kajastatud andmetest nähtub, et isik ei saanud karistuse täitmisele pööramisest aru, sest ta läbis alkoholivastase ravi. Samas sellele eelnevalt rikkus ta korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja eitas mistahes alkoholiprobleeme. Kohtu veendumusel ei olnud S. Skrabutenase suhtumine ja arusaamad alkoholi suhtes muutunud. Ta allutati „Eluviisitreeningu“ programmi, millest ta ka osa võttis, ent tunnistust ei saanud. S. Skrabutenas kinnitas kohtus, et tal puudus osavõtuks motivatsioon, kuna tema hinnangul oli programm suunatud eelkõige narkomaanidele. Kohus leidis, et kuna S. Skrabutenas ei ole leidnud endas motivatsiooni läbida sotsiaalprogrammi ega teadvusta alkoholiprobleeme, saab sellest järeldada, et ta ei teadvusta alkoholi tarvitamisega kaasnevat riskikäitumist, ei adu alkoholi seost õigusvastase tegevusega ning tema sisemine motivatsioon oma riskikäitumise muutmiseks on madal. Seega ei ole oht liiklussüütegude toimepanemiseks maandatud. MÄÄRUSKAEBUS
21. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega S. Skrabutenas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
22. KarS § 76 lg 4 tähenduses ei ole alust hinnata ja arvestada süüdimõistetu käitumist sel ajavahemikul, mil ta on tingimisi vabastatud ja viibib vabaduses. Riigikohtu lahend räägib „vangistatu õiguspärasest käitumisest“. Kui isik on KarS § 74 lg-te 1,3 alusel vangistusest vabatatud, ei kanna ta vangistust. Seega on põhjendamatu hinnata S. Skrabutenase käitumist sel ajal, mil ta oli karistusest vabastatud (just sel perioodil hindas kohus S. Skrabutenase käitumise negatiivseks).
23. Alkoholiga seoses leiab kaitsja, et „Eluviisitreeningu“ lõpuni läbimata jätmisest ei saa järeldada, nagu ei teadvustaks S. Skrabutenas alkoholiprobleeme, sellega kaasnevat riskikäitumist ning et tema motivatsioon riskikäitumise muutmiseks on madal. Iseloomustusest ei nähtu, et S. Skrabutenasel oleks diagnoositud alkoholisõltuvus. Tal oli vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega, ent ta läbis
24. veebruaril
25. a alkoholismivastase ravi, mille positiivne mõju kestab. Seega teadvustab süüdimõistetu alkoholi tarvitamisega kaasnevaid riske. Ka S. Skrabutenase uute kuritegude riskiprotsendid on suhteliselt madalad. Ülejäänud riske on võimalik maandada kriminaalhooldusega pannes S. Skrabutenasele kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja osaleda alkoholi tarvitamise riske liikluskäitumises maandavas sotsiaalprogrammis. 2