1-17-2511/193

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2020, Tartus (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-17-2511 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. detsembri 2019 määrus Juri Šraineri vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Juri Šrainer (ik 37301060214), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 23.04.2018 otsusega tunnistati J. Šrainer süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja talle mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 6 aastat ja 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.09.2016 ja lõpeb 27.01.
6. Viru Vangla esitas 25.11.2019 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu J. Šraineri vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 23.12.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused J. Šraineri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, kuid puuduvad sisulised alused.
8. Maakohtu hinnangul on positiivne, et J. Šraineril on vabanemise korral kindel elu – ja töökoht ning toetavad lähedased. Samuti ei ole J. Šrainer päris ükskõikne oma tuleviku suhtes, kuna 05.07.2019 omandas riigikeele A1 tasemel ja hetkel õpib riigikeelt A2 tasemel. See näitab, et isik on võimeline oma eesmärke saavutama ja plaane lõpuni viima ka kinnipidamiskohas. Vabanemise kasuks räägib ka tõik, et meditsiiniosakonna andmetel ei ole tal sõltuvust. J. Šrainer on sportliku eluviisiga, ei ole täiskarsklane, kuid lubab endale alkoholi väga harva ja väikestes kogustes. Seega vangla ei näe ohtu alkoholi ja narkootikumide tarvitamise osas. Positiivseks pidas maakohus ka võlgnevuste puudumist, vabanemisfondis on 1620,20 eurot. Seega on J. Šrainer vabanemise korral vähemalt esialgu majanduslikult kindlustatud.
9. Teisalt on vangistuse kandmise ajal ilmnenud J. Šraineri käitumises ka probleeme, mis seavad kahtluse alla tema võimekuse elada vabaduse tingimustes seaduskuulekat elu. Kuigi väidetavalt on talle vabanemisel tagatud töökoht, puudub maakohtul veendumus, et see ei ole ajutise iseloomuga. Pigem negatiivseks prognoosiks annab alust asjaolu, et J. Šraineril puudus enne vangistust ametlik töökoht. Ta ei mäleta aega, millal ta viimati töötas, kuid kindlasti oli see üle kümne aasta tagasi. Seega puuduvad tal pideva töötamise kogemus ja tööoskused. Kriminaalhoolduse ajal oli ta registreeritud töötuna ja seda pigem kriminaalhooldaja nõudel kui vajadusest. Kinnipeetaval on kõrged elustandardid ning harjumused. Näiteks töötuna oleku ajal perepuhkus Hispaanias, mitmeaastased varjatud allikatest pärit sissetulekud ja vara. Tema varasema hoiaku kohaselt oleks ta valmis töötama vaid heal ja tasuval töökohal. Kuivõrd ta ei olnud nõus ka vanglas töötama, on alust arvata, et ta ei ole oma suhtumist muutnud ning miinimumpalka võimaldav töökoht õmblusettevõttes ei ole J. Šraineri jaoks motiveeriv ega võimalda katta tema kulutusi. Nimetatust lähtuvalt esineb oluline oht, et vabaduses olles võib J. Šrainer hõlptulu teenimise eesmärgil jätkata süütegude sooritamist.
10. Maakohtu hinnangul tõstab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ka asjaolu, et J. Šrainerile viimati mõistetud kehtivad karistused on seotud narkootiliste ainete käitlemisega. Vangla hinnangul seondub isiku huvi narkootikumide vastu majandusliku kasu saamise võimalusega, tagamaks endale sobivat elukvaliteeti. Võttes siinkohal arvesse ka eespool viidatud tööharjumuse – ja kogemuse puudumist ning soovimatust neid kogemusi vanglas hankida, esineb kõrgendatud risk, et ta võib jätkata eluks vajalike rahaliste vahendite hankimist kuritegelikul teel.
11. Vangla iseloomustusest tuleneb ka see, et isik ei pea ennast mõjutatavaks ja otsuseid võtab vastu iseseisvalt, kuid samal ajal suhtlusringkond on kujundanud isiku hoiakud ja käitumise, mistõttu ta jagab grupi põhimõtteid. Isiku suhtlusringkonnas on palju kriminaalse taustaga tuttavaid. Korduv karistatus samalaadsete kuritegude eest ja tagajärgedega mittearvestamine viitab riskeerivale elustiilile. Maakohus nõustub vangla arvamusega, et grupis täideviidud kuriteod viitavad mingil määral mõjutatavusele.
12. Hinnates kirjeldatud asjaolusid kogumis, on maakohus seisukohal, et käesoleval hetkel ei saa süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna kuriteo toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. 2 Määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu J. Šrainer, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.
14. Maakohus ei selgita, mille põhjal on jõutud seisukohale, et J. Šrainer ei ole võimeline seaduskuulekalt elama. Samuti on alusetud maakohtu põhjendused J. Šraineri töökoha osas. J. Šrainer on juba ligi 50 aastat vana ja saanud teada enda isa haigusest, on ta enda elu üle tõsiselt järgi hakanud mõtlema. Tema isa ja abikaasa vajavad teda. J. Šraineril on olemas kindel töökoht ettevõttes, kus töötab ka tema abikaasa. Eeltoodu on positiivne, kuna mehe ja naise koostöö resotsialiseerumisel on oluline. Samuti ei oleks tema töötasu väiksem kui miinimumpalk. Tulevikus on J. Šraineril plaanis tegeleda põllumajandusega.
15. Asjaolu, et J. Šrainer kinnipidamiskohas ei tööta, ei näita tema suhtumist töötamisse või miinimumpalga teenimisse. Ta on korduvalt avaldanud soovi saada vanglatööstusesse tööle, kuid talle on pakutud vaid tööd koristajana. See aga tähendaks töötamist 3-4 h kuus. J. Šraineri jaoks on eeltoodu perspektiivitu, mistõttu on ta valinud riigikeele õppe. Eeltoodu aga näitab, et J. Šrainer ei ole tuleviku suhtes ükskõikne. Vangla iseloomustuses on samuti ka viga selle kohta, et enne vangistust J. Šrainer ei töötanud, töötas küll, aga mitte-ametlikult. Tõsiasi, et J. Šrainer omab keevitaja sertifikaati ja traktoristi pabereid, näitab, et ta on endaga tegelenud ja omandanud vajalikud oskused.
16. Maakohus leidis sedagi, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosust tõstab narkootikumide käitlemise eest kriminaalkaristuse omamine. J. Šrainer on nüüdseks aru saanud, et elul on palju rohkem pakkuda, kui oma parimaid aastaid vangistuses veeta. J. Šraineril on olemas kindel elu – ja töökoht ning toetavad lähedased ja eesmärgid. Samuti puudub tal igasugune mõnuainete sõltuvus, mis aitab tal olla parem inimene.
17. Vangla hinnangul ei ole J. Šrainer mõjutatav ja võtab otsuseid vastu iseseisvalt. Seega on maakohtu väide, et J. Šrainer jagab grupi põhimõtteid, väär. Ühtlasi ei vasta tõele, et J. Šraineri tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. J. Šraineri tutvusringkonda kuuluvad peamiselt tema pereliikmed.
18. J. Šraineril puuduvad võlgnevused ja tema vabanemisfondis on käesolevalt 1770,20 eurot, mis aitaks tal vabaduses paremini hakkama saada. Samuti on tema jaoks oluline eneseharimine, millest tingituna on ta valinud riigikeele õppe majandustöödel osalemise asemel, mis ei aitaks tal töökogemust omandada. Ringkonnakohtu järeldused
19. Ka ringkonnakohus ei vabasta J. Šrainerit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Oma seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
20. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad, veenvad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on hinnanud KarS § 76 lg-s 4 toodut kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka J. Šrainerit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et viimane ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. 3
21. Esmalt märgib ringkonnakohus, et J. Šraineri puhul on siiski täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Seega, kui J. Šrainer ei ole ka range järelevalve tingimustes suuteline kehtivale korrale alluma, ei tekita see kriminaalkolleegiumis veendumust, et viimane oleks võimeline täitma ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kriminaalhooldusnõudeid – ja tingimusi. Nagu J. Šrainer ka ise kaebuses välja tõi, oleks majandustöödel osalemine temalt nõudnud ca 3-4 h kuus, mis ei oleks aga kuidagi takistanud keeleõppes osalemist. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et J. Šrainer võib ka vabaduses keelduda tema jaoks ebameeldivatest töökohustustest, mis aga võib viia töökoha kaotuse ja legaalse sissetuleku puudumiseni. Eeltoodu aga omakorda uute kuritegude toimepanemiseni, kuna isik pani narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegusid toime just nimelt majandusliku kasu saamise eesmärgil, teenides sellega arvestatavat tulu.
22. Samas tuleb nõustuda maakohtuga selleski, et J. Šraineri iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset (vt käesoleva määruse p 4). Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt ei too J. Šrainerit positiivses valguses näitav käesolevalt kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud.
23. Eelkõige räägib J. Šraineri vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik. Süüdimõistetu omab kahte kehtivat kriminaalkaristust, muuhulgas on mõlemad seotud narkootiliste ainete käitlemisega. Ühtlasi räägib J. Šraineri vabastamise vastu tõsiasi, et viimasele anti võimalus kanda temale mõistetud vangistust tingimisi vabaduses, kuid peagi pärast šokivangistusest vabanemist pani ta katseajal toime uued (narko)kuriteod. Seega ei ole vangistus, kui karistusliik, J. Šraineri puhul midagi sellist, mis täiega kindlusega korrigeeriks J. Šraineri hoiakuid ja põhimõtteid positiivses suunas. Eeltoodu koosmõjus J. Šrainerile määratud distsiplinaarkaristusega ei tekita sarnaselt maakohtuga ka kriminaalkolleegiumis veendumust, et J. Šrainerist lähtuvaid riske on võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega maandada.
24. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et J. Šrainerist lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on käesolevalt veel piisavalt suur. Nimelt on VangS § 6 lg-s 1 toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole J. Šrainerile mõistetud karistus praeguseks neid eesmärke täitnud, mistõttu ei ole J. Šraineri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käesoleval ajal õigustatud ja seda ka mitte elektroonilise valve alla.
25. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 23.12.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4