← Eesti

2-19-16828/12

Obsah (8)§ 22§ 176§ 31§ 171§ 55§ 86§ 23§ 1

2-19-16828 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 29. jaanuar kell 16.00 Tsiviilasja number 2-19-16828 Tsiviilasi A B’i avaldus enda pankrot

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  2. jaanuaril 2020 esitatud aruande kohaselt võlgnikul puudub realiseeritav kinnis- ja vallasvara. Võlgnikul puudub seos äriühingutega. Võlgniku nimele on avatud konto Swedbank AS-is saldoga 0.42 eurot, mille kontol pole perioodil 2018-2019 tehinguid teostatud, ja SEB Pank AS-is konto, mille saldo seisuga 14.11.2019 oli 1.17 eurot. Pensionikeskuse andmetel on isik liitunud kohustusliku kogumispensioniga alates 01.01.
  3. Kohustusliku pensionikonto osakud ei ole käesoleval ajal pankrotimenetluses realiseeritavad. Võlgnik on töötu ja arvel Eesti Töötukassas. Muu vara võlgnikul puudub.
  4. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 19 895.77 eurot ulatuses, s.h: 1) Politsei- ja Piirivalveamet 2 828.39 eurot; 2) Riigi Tugiteenuste Keskus 6 180.83 eurot; 3) Kohtu poolt väljamõistetud tsiviilhagid kogusummas 10 886, 55 eurot (s.o Lowell Eesti AS 2 328.76 eurot, PlusPlus Capital AS 1 736.92 eurot, Aktiva Finants OÜ 955.69 eurot, SEB Pank 1 996.67 eurot (arvestatakse viivist), Elisa Mobiilteenused 1 150,41 eurot, AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal 843.86 eurot (arvestatakse 2

(5)2-19-16828 viivist), Akcine DraudimooBendrove Gjensidige Eesti filiaal 1 874,24 eurot.) Enamus tsiviilnõudeid on ilmselt kiirlaenude võlgnevused. Kaks viimasena nimetatud võlausaldajat on halduri hinnangul kindlustusseltsid ning nende nõuete osas võib tegemist olla õigusvastaselt tekitatud kahjunõuetega, millest võlgnikul pole võimalik vabaneda

§ 176lg 2 alusel.

  1. Ajutine haldur on tuvastanud, et suur osa võlgniku makseraskuste tekkimisel on võlgniku enda süüline käitumine. Teda on karistatud nii kriminaalkorras kui ka väärtegudes süüdi mõistetud.
  2. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puuduv vara ja tema sissetulek ei võimalda rahuldada võlanõudeid ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele. Maksejõuetuse põhjuseks on hooletu finantskäitumine. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
  3. Ajutine haldur on pankroti väljakuulutamise korral nõus jätkama pankrotihaldurina ja palus kohtul määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht, avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded ning mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud. KOHTUISTUNG
  4. Kohtuistungil võlgnik jäi avalduse juurde ja teatas, et soovib endiselt enda pankroti väljakuulutamist. Võlgnik nõustus ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisega.
  5. Ajutine haldur jäi aruande juurde. Halduril puudub veendumus, kas kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud ja kahe kindlustusseltsi nõuetest on avaldajal võimalik vabaneda. Kindlustuse nõuded on seotud sellega, et avaldaja on olnud süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises ja sellest nõudest vabaneda ei ole võimalik seaduse kohaselt ka siis, kui teistest tsiviilnõuetest kohus peaks kohustustest vabastamise menetluse lõppedes vabastama. Kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud on avaldaja ise tekitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankroti väljakuulutamine
  7. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 14. Pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik töötu ja arvel Eesti Töötukassas. Kohtuistungil antud võlgniku seletuste kohaselt on tema sissetulekuks Eesti Töötukassa toetus, viimasel korral oli see 170 eurot. Võlgnikul muu vara puudub. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 19 895.77 euro ulatuses. Kuigi sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused ületavad tema vara, puudub käesolevas asjas alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171lg 3

(5)2-19-16828 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellepärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise ning pankrotihalduri poolt

§ 55

lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti. 15. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab ajutise halduri võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooskõlastanud menetlusosalistega, määrab

§ 31

lg 5 alusel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 20.02.2020 kell 13.00. 16.

§ 86

lg 1 ja lg 2 alusel kohustab kohus võlgnikku andma vannet enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku algust. Ajutise halduri tasu 17.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

  1. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 6.75 tunni eest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamist riigi vahenditest OÜ Civilex kasuks, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.
  2. Ajutise halduri keskmine tunnitasu 59.26 eurot ei ületa

§ 23

lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis.

§ 23

lg 4 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu 476.40 eurot (s.h käibemaks 20%).

§ 23

lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning menetluse kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 20. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1lg 2, § 23 lg 1lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, § 78 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.