Obsah (12)

§ 274§ 2742§ 199§ 202§ 203§ 306§ 307§ 385§ 390§ 247§ 2052§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-9719 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlu

§ 274

lg 1 ja § 2742 alusel lõpetamata jätmise kohta süüdistatav Danil Hamidžanovi (Hamidžanov; isikukood 39804285226) kaitsja Paavo Paal; määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata süüdistatav Danil Hamidžanovi kaitsja Paavo Paali määruskaebus osas, millega vaidlustatakse Viru Maakohtu
2. veebruari 2019 määrust

§ 274lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamata jätmise osas.

1. Tühistada Viru Maakohtu
2. veebruari 2019 määrus osas, millega ei lõpetatud kriminaalmenetlust Danil Hamidžanovi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 29.08.2015 episoodi osas seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.
3. Lõpetada kriminaalmenetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega Danil Hamidžanovi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 29.08.2015 episoodi osas.
4. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
5. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
6. Süüdistatav Danil Hamidžanovil tekkinud menetluskulud seoses valitud kaitsjaga summas 450 (nelisada viiskümmend) eurot jäävad süüdistatava enda kanda.
7. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatav Danil Hamidžanovi kasuks valitud kaitsjale makstud tasu katteks 450 (nelisada viiskümmend) eurot.

§ 2742

lg 2 alusel teavitada Tartu Ringkonnakohtu esimeest kriminaalmenetluse lõpetamisest. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. 29.11.2018 saabus Viru Maakohtusse süüdistusakt kriminaalasjas nr 16259000604, milles on esitatud Danil Hamidžanovile süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et: -tema 29.08.2015 kella 05.00 paiku Tallinnas, Viru väljak 4/6 asuvas kiirtoidukohas Hesburger tekkinud sõneluse käigus kõrvaloleva seltskonnaga, tungis koos J.H. iga kallale H.T. ile ja T.R. ile. D. Hamidžanov nügis H.T. i väljapääsu poole ja J.H. tõukas kannatanut, mille tagajärjel H.T. kukkus. Rüseluse vahele läksid kannatanu sõbrad, peale mida J.H. lõi korduvalt rusikaga näkku T.R. pi. Kannatanute ja turvatöötajate koostöös suunati vennad ukse poole. Jõuga tagasi tunginud D. Hamidžanov ründas H.T. i lüües teda rusikatega pea piirkonda, J.H. haaras H.T. il selja tagant kaela ümbert kinni, taris teda mööda söögisaali ja paiskas kannatanu selili vastu põrandat. Sellise tegevusega põhjustas D. Hamidžanov kannatanutele füüsilist valu ja kehavigastusi – H.T. ile pea pindmised hulgivigastused, sealhulgas muhud ning punetused paremal põsesarnal ja kukla piirkonnas ning T.R. ile turse ning hematoomi vasakul põsesarnal; -tema, 23.07.2016 kella 03.30 paiku Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Salla külas Salla Kuursaali ees õues peale seda, kui turvatöötajad olid Kuursaalis toimunud külastajate kakluse lahutamiseks kasutanud pipragaasi ning sellest ärritunud ja vihane A.L. oli löönud turvatöötajat K.L. t rusikaga näkku, lõi K.L. t ühe korra rusikaga näkku ning seejärel lõi K.L. le appi tulnud turvatöötajat P.T. it, kes A.L. i kinnipidamise käigus kukkus, korduvalt käte ja jalgadega selja, rindkere ja pea piirkonda ning J.H. tungis samal ajal kallale turvatöötajale P.T. ile, kellele lõi vähemalt ühe korra käega pea piirkonda ja ühe korra käega rindkere piirkonda, millega põhjustas kannatanule valu ja tekitas tervisekahjustuse – rindkere kontusiooni (põrutus, muljutus).
2. Kaitseaktis taotles süüdistatav D. Hamidžanovi kaitsja Paavo Paal D. Hamidžanovi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist

§ 199lg 1 p 5, § 274 ja § 2742 sätestatud alusel.

1. Viru Maakohtu 12.02.2019 määrusega jäeti rahuldamata kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. 3.
2. Kuigi käesoleval juhul on D. Hamidžanovi suhtes 2 korral kriminaalasi lõpetatud, esimesel korral

§ 202

alusel ning teisel korral

§ 203alusel, on käesoleval ajal kriminaalmenetlus isiku suhtes uuendatud.

Ta on süüdistuses kirjeldatud kuriteod toime pannud 29.08.2015, s.o ligikaudu 3 aastat 6 kuud tagasi, ning 23.07.2016, s.o ligikaudu 2 aastat 7 kuud tagasi, seega ei ole mõistlik menetlusaeg kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-1-1-43-10, möödunud. Lisaks eeltoodule ei olnud prokurör eelistungil kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus. 3.

1. Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul on süüdistataval kriminaalasjas õigus sellele, et tema asja menetletaks erilise hoolikusega. EIÕK art 6 lg 1 eesmärk kriminaalasjades on vältida seda, et süüdistatav peaks oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda jääma. (Vt Konashevskaya, jt v. Venemaa, otsus
2. juunist 2010, p 43). Maakohus lisab, et

§ 2742

sõnastusest nähtub, et kriminaalmenetluse lõpetamine on mõistliku menetlusaja nõude rikkumise heastamisel n-ö viimane abinõu. Rikkumist saab heastada ka muul viisil. Muu heastamisvõimalusena näeb kriminaalmenetluse seadustik ette süüdistatava karistuse kergendamise võimaluse (

§ 306lg 1 p-s 61).

Eeltoodud põhjendustel asus maakohus seisukohale, et käesolevas asjas ei ole rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ja kriminaalasja on võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada. Määruskaebused ja vastused määruskaebustele 4. Viru Maakohtu 12.02.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatav D. Hamidžanovi kaitsja P. Paal, kes palub tühistada maakohtu määrus ja lõpetada D. Hamidžanovi osas kriminaalasja menetlus. Maakohtu määrust vaidlustatakse D. Hamidžanovile inkrimineeritavates nii 29.08.2015 kui ka 23.07.2016 episoodis. Kaitsja on seisukohal, et mõlemad episoodid on vaadeldavad eraldi ning seetõttu palutakse määruskaebuses

§ 2742sätestatud aluste olemasolu eraldiseisvalt kontrollida.

2 4.1. Maakohus lahendas määrusega kaitsja taotluse menetluse lõpetamiseks nii

§ 274

sätestatud alusel (29.08.2015 episoodi osas ) kui ka

§ 2742alusel.

Iseenesest

ei võimalda vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamata jätmist

§ 274alusel määruskaebe korras.

Käesolevaga palutakse siiski kaaluda ka nende aluste olemasolu D. Hamidžanovile inkrimineeritava 29.08.2015 episoodi osas. 4.

1. D. Hamidžanovile inkrimineeritava 29.08.2015 episoodi osas on kriminaalmenetlust alustatud 29.08.2015, millal D. Hamidžanov (kes oli sellel ajal 17-aastane) peeti kahtlustatavana kinni ja kuulati kahtlustatavana üle. 4.2.
2. 06.11.2015 lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuur määrusega D. Hamidžanovi suhtes kriminaalmenetluse

§ 202

ja § 206 alusel, pannes süüdistatavale kohustuse teha 80 tundi üldkasulikku tööd ja tasuda menetluskulu 48 eurot hiljemalt 05.05.2016. D. Hamidžanov tegi ettenähtud üldkasuliku töö tunnid ning selles osas talle etteheiteid ei ole, kuid menetluskulud jäid tasumata. 02.03.2017 uuendas Põhja Ringkonnaprokuratuur mittetasumise tõttu samas asjas menetluse. oma määrusega menetluskulude 17.04.2017 lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuur oma määrusega D. Hamidžanovi suhtes menetluse

§ 203alusel, sest D. Hamidžanovi suhtes oli Viru Maakohtu menetluses kriminaalasi Kar

S § 318 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise süüdistusega. Selle määrusega jäeti D. Hamidžanovi kaitsjatasu summas 48 eurot riigi kanda. Viru Maakohus mõistis kriminaalasjas nr 1-16-10445 D. Hamidžanovi tema süüdistuses KarS § 318 järgi õigeks, prokuröri apellatsioon jäeti rahuldamata ja prokuröri poolt samas asjas esitatud kassatsioon ei saanud Riigikohtult menetlusluba. 11.11.2018 uuendas Põhja Ringkonnaprokuratuur oma määrusega eespool nimetatud kahtlustuses (KarS § 121 lõike 1 järgi ) D. Hamidžanovi suhtes menetluse, põhistades seda asjaoluga, et kuna süüdistuses KarS § 318 järgi on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus, siis tuleb kriminaalmenetlus uuendada. 12.09.2018 määrusega Põhja Ringkonnaprokuratuur eraldas J.H. i ja D. Hamidžanovi asjast materjalid D. Hamidžanovi suhtes ja saatis need Viru Ringkonnaprokuratuurile liitmiseks teise kriminaalasjaga (2016 toimunud episoodis esitatud kahtlustus). 4.2.2. Seega on kriminaalmenetlus nimetatud episoodi osas lõpetatud juba kahel korral, esimesel korral

§ 202alusel.

Tsiviilhagi ei ole nimetatud episoodi osas kunagi esitatud. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et prokuratuur on tunnistanud, et D. Hamidžanovi süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi selle asja edasise menetluse osas. Ka kannatanud on olnud nõus asja lõpetamisega. Kõigepealt ei ole kannatanud vaidlustanud selles asjas 06.11.2015 tehtud oportuniteedi kohaldamise määrust. Ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri 17.04.2017 määrusest nähtuvalt on kannatanud vahetult enne selle määruse koostamist väljendanud määruse koostanud prokurörile sõnaselgelt nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamisega D. Hamidžanovi osas. Seega ei ole selle episoodi osas pidanud vajalikuks kriminaalmenetlust jätkata ei prokuratuur ega ka kannatanud. 4.2.3. Selle episoodi osas oli kriminaalmenetlus D. Hamidžanovi suhtes lõpetatud oportuniteedi kohaldamisega (

§ 202sätestatud alusel), D.

Hamidžanov oli täitnud täies mahus ja ilma probleemideta talle pandud kohustuse teha üldkasulikku tööd. D. Hamidžanovi poolt, kes oli sel perioodil ilma iseseisva sissetulekuta alaealine, jäi täitmata kohustus tasuda menetluskulud summas 48 eurot, mis oli menetluse uuesti alustamise aluseks. 3 17.04.2017 määrusega pidas Põhja Ringkonnaprokuratuur võimalikuks lõpetada menetlus asjas teistkordselt, kusjuures prokuratuur pidas võimalikuks jätta eespool nimetatud menetluskulu summas 48 eurot riigi kanda.

-i praegu kehtiv redaktsioonis ei näe ette alaealiselt teo toimepannud isikute osas kriminaalmenetluse lõpetamisel neile kohustuse panemist menetluskulude tasumiseks. Seega kriminaalmenetluse uuesti alustamise tinginud menetluskulude probleem on leidnud vahepeal juba lahenduse ning praegu kehtiva seaduse redaktsiooni kohaselt ei oleks sellist probleemi saanud tekkidagi. 4.2.

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur ei ole oma 11.09.2018 määruses kaalutlenud, kas menetluse D. Hamidžanovi suhtes peaks algatama või algatamata jätma. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine on materiaalõiguse väär kohaldamine. Prokuratuur oleks kaitsja hinnangul pidanud arvestama kriminaalmenetluse uuesti algatamise või algatamata jätmise otsustamisel järgmiste asjaoludega: süüdistatavale inkrimineeritava teo iseloom, kriminaalmenetluse eelnev lõpetamine kahel korral, kriminaalmenetluse osas avaliku menetlushuvi puudumine ja süüdistatava süü pigem väikseks hindamine, süüdistatava alaealisust teo toimepanemise ajal, tema poolt üldkasuliku töö teostamine tähtaegselt ja ilma probleemideta, temal iseseisva sissetuleku puudumist, kannatanute nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamiseks (millest on tuletatav kannatanute soov mitte osaleda kriminaalmenetluse toimingutes), samuti teo toimepanemisest möödunud aega ja perspektiivi kriminaalasja lahendamiseks, samuti asjaolu, et käesoleval hetkel kehtiv kriminaalmenetlusõigus ei näe ette enam alaealistele menetluskulude hüvitamise kohustuse panemist (mis üleüldse tingis menetluse uuesti alustamise). Kaitsja hinnangul oleks nimetatud asjaoludel pidanud prokuratuur D. Hamidžanovi suhtes kriminaalmenetluse uuesti alustamata jätma. Kaitsja hinnangul on nimetatud asjaoludega mittearvestamine ja kaalutlusõiguse mitteteostamine oluline viga, mis tingib Põhja Ringkonnaprokuratuuri 11.09.2018 määruse õigusvastasuse ning see õigusvastasus on niivõrd tõsine, et see tingib nimetatud määruse tühisuse. Kaitsja hinnangul tuleneb Põhja Ringkonnaprokuratuuri 11.09.2018 määrusest, et D. Hamidžanovi suhtes alustatakse vana kriminaalasja, mis enne oli lõpetatud, üksnes seepärast, et D. Hamidžanov mõisteti talle prokuröri poolt esitatud süüdistuses teises asjas õigeks. 4.
2. Kaitsja hinnangul esineb käesoleval juhul ka alus D. Hamidžanovi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni artikkel 6 lõike 1 sätestatud mõistliku menetlustähtaja ületamisega, mis on

§ 2742sätestatud alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks.

4.3.

1. Hinnates menetlusaja kestvust käesolevas kriminaalmenetluses, osutab kaitsja Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-43-10, kus kohus selgitas, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt hakkab kriminaalasjades see periood, mida EIÕK art 6 lg 1 järgi menetlusaja mõistlikkust hinnates arvestada, kulgema niipea, kui isikule on esitatud konventsiooni tähenduses „süüdistus“. Seejuures on inimõiguste kohus kriminaalsüüdistust EIÕK art 6 lg 1 mõttes määratlenud kui pädeva asutuse poolt isikule esitatud ametlikku teadet kahtlusest selle kohta, et isik on pannud toime kuriteo. Samuti tulevad menetlusaja kulgemise käivitajana arvesse muud ametivõimude meetmed või toimingud, mis viitavad küll üksnes kaudselt riigipoolsele kuriteokahtlusele isiku suhtes, kuid mis mõjutavad oluliselt kahtlustatava olukorda. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel aluseks võetava perioodi alguspunktina on käsitatav näiteks isiku vahi alla võtmise kuupäev või aeg, mil isiku suhtes on alustatud kohtueelset menetlust ja - ehkki teda ei ole vahistatud - on ta ametlikult uurimisest teada saanud või see uurimine mõjutab teda. 4 Juhindudes eelmärgitud Riigikohtu seisukohast, tuleb märkida, et käesolevas asjas on D. Hamidžanovile esitatud kahtlustus 29.08.2015 ja 23.07.
2. 4.3.
3. Täiendavalt on põhjendatud viidata, et Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Juhtudel, mil menetlusaeg on olnud ilmselgelt ebamõistlik, on Euroopa Inimõiguste Kohus pidanud võimalikuks tuvastada EIÕK art 6 lg 1 esimese lause rikkumine üksikuid hindamiskriteeriume üksikasjalikult vaagimata (nt RKKKo nr 3-1-1-63-13 p 9). Need samad põhimõtted kohalduvad ka Eesti riigisiseses kohtupraktikas (RKKKo nr 3-1-1-43-10 p 30). Kriminaalasja keerukust analüüsides tuleb asuda seisukohale, et tegemist on lihtsa kriminaalasjaga. 4.3.
4. Nii nagu Riigikohus viitega Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale on märkinud, pole kohtuasja keerukus ja selle mahukus iseenesest piisav õigustus menetluse pikaajalisusele. Oluline on see, kuidas on menetluse kestust ühelt poolt mõjutanud süüdistatava ja tema valitud kaitsjate ning teiselt poolt menetlejate tegevus või tegevusetus. Inimõiguste kohus on asunud seisukohale, et isiku käitumine on käsitatav objektiivse faktina, mida ei ole võimalik riigile omistada ning mida tuleb arvestada selle hindamisel, kas menetlusaeg on olnud EIÕK art 6 lg 1 mõttes mõistlik või mitte (RKKKo nr 3-1-1-43-10 p-d 33 ja 35). Käesolevas asjas ei saa D. Hamidžanovile ega tema kaitsjale teha etteheiteid menetluse venitamise osas. 4.
5. D. Hamidžanovile etteheidetava 29.08.2015 episoodi osas märgib kaitsja, et on oluline, et D. Hamidžanov on kriminaalasja materjalidest nähtuvalt teinud kohusetundlikult talle pandud kohustuse teha üldkasulikku tööd. Sellest nähtub kaitsja hinnangul D. Hamidžanovi tahe täita talle pandud kohustused. Asjaolu, et tol hetkel ilma iseseisva sissetulekuta alaealine ei täitnud talle pandud rahalist kohustust (D. Hamidžanov oli nii talle etteheidetava teo toimepanemise ajal kui ka oportuniteedimääruse koostamise ajal kui ka kohustuse kehtimise ajal alaealine, kes õppis ja ei omanud iseseisvat sissetulekut), ei tohiks olla selles asjas aluseks, mis tingib menetluse uuendamise kõiki asjaolusid arvestades. Asja menetlemise põhjendamatust on tunnistanud ka prokuratuur, kes on teistkordselt (vaatamata rahalise kohustuse täitmata jätmisele) lõpetanud kriminaalmenetluse. Asja edasisel menetlusel tõusetub küsimus kannatanute huvidest. Kannatanud on väljendanud prokuratuurile valmisolekut asja lõpetamiseks (kannatanute poole pöördumine nähtub kriminaalasja lõpetamise 2017 määrusest). 4.
6. Kaitsja hinnangul ei ole kriminaalasja edasine menetlemine D. Hamidžanovi suhtes põhjendatud ei lähtudes üldpreventiivsetest ega ka eripreventiivsetest kaalutlustest. Käesolevas asjas on leitud lahendus D. Hamidžanovi poolt üldkasuliku töö sooritamisega, millega on tagatud nii üldpreventiivsed kui ka eripreventiivsed huvid asja menetluses. 4.
7. Kaitsja hinnangul ei saa D. Hamidžanovile ette heita menetluse venimist olukorras, kus kriminaalmenetlus oli 2017 lõpetatud seoses karistuse ebaotstarbekusega. Oma olemuselt tähendaks see sama, kui heita D. Hamidžanovile ette seda, et ta teises kriminaalasjas õigeks mõisteti. Selline lähenemine oleks aga ilmselgelt põhjendamatu. Seetõttu on põhjendatud lõpetada D. Hamidžanovi osas kriminaalmenetlus 29.08.2015 episoodi osas. 5 4.
8. Samuti kuulub kaitsja hinnangul tühistamisele maakohtu määrus 23.07.2016 episoodi osas seetõttu, et ka selle episoodi osas on möödunud põhjendamatult palju aega.
9. Tartu Ringkonnakohtu 19.03.2019 määrusega võeti süüdistatav D. Hamidžanovi kaitsja Paavo Paali määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada oma seisukohti ning taotlusi kuni 26.03.
10. Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2019 määrusega uuendati menetlust, kuna

§ 307

lg 1 p 1 alusel tekkis vajadus täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulisi asjaolusid, mistõttu nõudis ringkonnakohus välja kohtueelse menetluse toimiku. Seoses uuendamisega pikendati seisukohtade esitamise tähtaega kuni 02.04.

1. Nimetatud ajaks esitas süüdistatav D. Hamidžanovi kaitsja taotluse kaitsja kulutuste väljamõistmiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus toodud väited 29.08.2015 episoodis mõistliku menetlusaja möödumise osas on põhjendatud ning toovad endaga kaasa osaliselt maakohtu määruse tühistamise ja menetluse mõistliku aja möödumisega 29.08.2015 episoodis kriminaalmenetluse lõpetamise. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Osaliselt tuleb jätta kaitsja määruskaebus veel läbi vaatamata seoses kriminaalmenetluse lõpetamata jätmise vaidlustamisega

§ 274lg 1 alusel, kuna kaebeõigus puudub.

Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata. 7. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukoha määruskaebuses väljatoodu osas, et kohus kaaluks

§ 274aluste olemasolu D.

Hamidžanovile inkrimineeritava 29.08.2015 episoodi osas. Maakohtu määrusest tulenevalt taotles kaitsja maakohtus kriminaalmenetluse lõpetamist ka

§ 274lg 1 ja § 199 lg 1 p 5 alusel viimati nimetatud episoodis.

Tulenevalt

§ 385

p-st 20 ei saa määruskaebust esitada kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrusele, välja arvatud kohtumenetluse kiirendamise taotluse lahendamise määrus ja määrus, millega lahendatakse taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Seega

§ 274

alusel esitatud taotlus kohtuistungil muul alusel kui mõistliku menetlusajaga lõpetamisel, ei ole vaidlustatav. Seega

§ 390

, § 326 lg 2 p 3 alusel tuleb jätta kaitsja taotlus

§ 247muude aluste kaalumise osas läbi vaatamata.

8. Küll on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud lõpetada D. Hamidžanovi osas menetlus süüdistuse 29.08.2015 episoodis seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Kuna maakohus on valesti kohaldanud kriminaalmenetlusõigust, mis on endaga kaasa toonud põhjendamatu lahendi, siis tuleb maakohtu määrus tühistada osaliselt. Küll on võimalik ringkonnakohtul rikkumine kõrvaldada ning määruskaebus selles osas rahuldada ja maakohtu määrus tühistada. Määruskaebuses asutakse mõneti vaidlustama prokuratuuri menetluse uuendamise ja lõpetamise määruseid, mis nendes kaebetähtaja möödumise tõttu on välistatud, küll on ringkonnakohtule arusaadav, et kaitsja väljendab sellega pahameelt menetluse venitamise osas. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 1 tulenevalt on igaühel õigus enda kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul.

§ 2742

lg 1 kohaselt, kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul

§ 2052

sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.

§ 2052

kohaselt tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel mõistliku menetluse aja möödumise tõttu arvestada kuriteo 6 raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ning muid asjaolusid.

§ 2742

lg 1 alusel menetluse lõpetamise puhul tuleb esmalt selgitada, kui kaua käesolev menetlus on ühe või teise süüdistatava suhtes kestnud. Seejärel on võimalik hinnata, kas see ajavahemik on ebamõistlikult pikk. Kui ilmneb, et kõigi või süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, vajab järgnevalt otsustamist, millist õiguskaitsevahendit selle rikkumise heastamiseks kohaldada. (RKKKo nr 3-1-1-14-14, p 578)

1. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha 29.08.2015 episoodi osas. Arvestades, et käesolev kriminaalasi selles episoodis ei ole keerukas ega mahukas, on kriminaalmenetluse senine käik lubamatult pikk, arvestades seejuures asjaolu, et D. Hamidžanov ei tasunud talle kohustusena pandud 48 eurot. Käesolevas kuriteoepisoodis alustati menetlust 29.08.
2. Tutvudes kriminaalasja kohtueelse menetluse toimikuga nähtub, et kriminaalasjas on menetlust alustatud 29.08.2015 ning tõendite kogumine on toimunud kuni 15.10.2015, nimetatud aja jooksul viivitusi menetluses ei täheldata, kuna tegeletud on nii tunnistajate ülekuulamise kui ka asitõendite vaatlustega. Seejärel lõpetas prokuratuur kriminaalmenetlus 06.11.2015

§ 202lg 7 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna süü ei ole suur.

D. Hamidžanovile määrati kohustus teha 80 tundi üldkasulikku tööd ja tasuda 48 eurot hiljemalt 05.05.

1. Tulenevalt Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna 01.04.2016 ettekandest sooritas D. Hamidžanov 80 üldkasuliku töö tundi, töö tegemisel probleeme ei esinenud. Süüdistatav sooritas nõuetekohaselt üldkasuliku töö, kuid jättis tasumata 48 eurot. On märkimisväärne, et kuigi kohustus tasuda menetluskulud ja teha üldkasulik töö tähtaeg oli 05.05.2016, uuendas Põhja Ringkonnaprokuratuur menetluskulude mittetasumise tõttu menetluse alles 02.03.2017, s.o peaaegu10 kuu hiljem sellest, kui isik pidi kohustuse täitma. Seejuures ei selgu ka menetluse uuendamise määrusest, millest selline venitamine tingitud oli, kuna seal märgitakse üksnes lakooniliselt, et kuna D. Hamidžanovil on tasumata kriminaalmenetluse kulud, tuleb menetlust tema suhtes uuendada. Kriminaalasja kohtueelse menetluse toimikust ei nähtu, et vahepeal oleks mingeid menetlustoiminguid läbi viidud või tõendeid kogutud. Maakohtu istungi protokollist tulenevalt on prokurör väitnud, et prokurör oli andnud süüdistatavale lisaaega 48 euro tasumiseks ja on seetõttu menetlust uuendanud alles märtsis
2. Nimetatud asjaolu ei ole võimalik kohtul aga kontrollida, see ei nähtu ka kriminaalasja toimikust. Küll aga juba 17.04.2017 lõpetas prokuratuur uuesti D. Hamidžanovi osas menetluse

§ 203

alusel, s.o kriminaalmenetluse lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse tõttu, kuna Viru Maakohtus oli menetluses D. Hamidžanovi süüdistus KarS § 318 järgi. Viru Maakohtu 05.05.2017 otsusega mõisteti D. Hamidžanov kriminaalasjas nr 1-16-10445 õigeks ning kohtuotsus jõustus lõplikult 20.11.2017 Riigikohtu määrusega, millega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata. Taaskord on märkimisväärne, et alles 11.09.2018 uuendas prokuratuur taaskord kriminaalasja menetlust, põhistades seda asjaoluga, et kuna süüdistuses KarS § 318 järgi on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus, siis tuleb kriminaalmenetlus uuendada. Uuendamine toimus peaaegu aasta pärast õigeksmõistva otsuse jõustumist. Jääb arusaamatuks, millistest menetluslikest asjaoludest selline asja venimine tingitud oli. Prokurör leidis maakohtu istungil, et ei olnud õigeksmõistva otsuse järel muud võimalust kui menetluse uuendamine. Ringkonnakohus sellega ei nõustu,

§ 203

lg-st 6 ei tulene, et prokuratuuril oleks olnud kohustus menetlust uuendada, sellele viitab ka selgelt sätte sõnastuses olev „võib“. 7 Arvestades käesolevas menetluses toimunut, kus prokuratuur heidab küll süüdistatavale ette, et kuna viimane ei ole nõuetekohaselt täitnud talle pandud kohustusi

§ 202

lõpetamisel, ei leia ringkonnakohus, et käesolevalt saaks asuda seisukohale, et asja arutamisel saaks rääkida mõistlikust menetlusajast ja seda ka asjas lõpplahendi jõustumiseni.

§ 2742

lg 1 kohaselt tuleb menetluse lõpetamisel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega kontrollida

§ 2052sätestatud asjaolude esinemist.

Need asjaolud on kuriteo raskus, kriminaalasja keerukus ja mahukus, kriminaalmenetluse senine käik ja muud asjaolud. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei saa 29.08.2015 episoodi osas asuda seisukohale, et tegemist oleks raske kuriteoga või kriminaalasi oleks keerukas või mahukas. Süüdistus 29.08.2015 episoodi osas on järgmine. D. Hamidžanovit süüdistatakse selles, et tema, 29.08.2015 kella 05.00 paiku Tallinnas Viru väljak 4/6 asuvas kiirtoidukohas Hesburger tekkinud sõneluse käigus kõrvaloleva seltskonnaga, tungis koos J.H. iga kallale H.T. ile ja T.R. ile. D. Hamidžanov nügis H.T. i väljapääsu poole ja J.H. tõukas kannatanut, mille tagajärjel H.T. kukkus. Rüseluse vahele läksid kannatanu sõbrad, peale mida J.H. lõi korduvalt rusikaga näkku T.R. pi. Kannatanute ja turvatöötajate koostöös suunati vennad ukse poole. Jõuga tagasi tunginud D. Hamidžanov ründas H.T. i, lüües teda rusikatega pea piirkonda, J.H. haaras H.T. il selja tagant kaela ümbert kinni, taris teda mööda söögisaali ja paiskas kannatanu selili vastu põrandat. Sellise tegevusega põhjustas D. Hamidžanov kannatanutele füüsilist valu ja kehavigastusi – H.T. ile pea pindmised hulgivigastused, sealhulgas muhud ning punetused paremal põsesarnal ja kukla piirkonnas ning T.R. ile turse ning hematoomi vasakul põsesarnal. Tutvudes kriminaalasja kohtueelse menetluse toimikuga nähtub, et enamus menetlustoiminguid, s.o nii mitmete tunnistajate ülekuulamine kui ka asitõendite kogumine on toimunud 2 kuu jooksul – augustis ja septembris. Oktoobris on toimunud asitõendi vaatlusprotokollide koostamine. Kahtlustus D. Hamidžanovile esitati juba 29.08.2015. Seega arvestades eelnevat ning asjaolu, et kriminaalasi koosneb nimetatu osas ainult 1 toimikust, ei saa asuda ka seisukohale, et tegemist oleks keeruka ja mahuka asjaga. Kriminaalmenetluse senist käiku on ringkonnakohus juba eelnevalt ka käsitlenud ning arvestades väljatoodut, ei saa asuda seisukohale, et kriminaalmenetlus oleks toimunud viivitusteta ning arvestades siinjuures ka asja mahtu ja keerukust. Kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamiste vahelised ajad ei ole millegagi põhjendatud. On märkimisväärne nagu on ka prokurör maakohtu istungil välja toonud, et süüdistatav on täitnud talle

§ 202

alusel pandud kohustuse teha 80 tundi üldkasulikku tööd, mis kriminaalhooldusametniku sõnul sai tehtud tähtaegselt ja probleemideta, ning mis tuleks kriminaalmenetluse jätkamisel karistusest nagunii maha arvata. Arvestades, et D. Hamidžanovi 29.08.2015 episoodi menetlus on sellises lihtsas, vähemahukas ning mitte raskeks kuriteos kestnud alates 2015 augustist ning kohtu alla andmise määruse kohaselt toimuks viimane istung maakohtus 03.06.2019, sellele võib järgneda apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlus, siis tuleb asuda käesoleval ajal seisukohale, et kriminaalmenetluses mõistlik aeg on möödunud. Kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku aja jooksul lahendada. Maakohus toob argumendina välja, et mõistliku menetlusaja nõude rikkumisel kriminaalmenetluse lõpetamine on n-ö viimane abinõu ning rikkumist saab heastada ka muul viisil, näiteks karistuse kergendamisega. Ringkonnakohus leiab, et sellise asja menetlemisel tuleb anda ka uurimisasutusele selge signaal, et nii pikalt ühe oma keerukuselt suhteliselt lihtsa episoodi menetlemine ei ole aktsepteeritav. On märkimist väärt, et D. Hamidžanov on teinud käesolevas asjas n-ö karistusena 80 tundi üldkasulikku tööd. Mõistes D. Hamidžanovi süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning arvestades asjaolu, et süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata, siis oletuslikult ei oleks süüdistatava karistus ka suur. KarS § 121 lg 2 p 3 keskmine 8 sanktsiooni arvestades peaks karistus jääma oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. 80 tunnile üldkasulikule tööle vastab 2 kuud 20 päeva vangistust, mis tuleks karistusest maha arvestada. Seega, ringkonnakohus ei vaidle vastu väitele, et süüdistataval oleks tulnud täita talle määratud kohustus ja tasuda ka 48 eurot menetluskulusid, kuid arvestades kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ning edasist menetlust, tuleb lugeda menetluse mõistlik aeg möödunuks ning kriminaalmenetlus D. Hamidžanovi süüdistuses 29.08.2015 episoodis tuleb lõpetada. Mõistliku aja ületamist ei ole võimalik heastada muul viisil.

1. Ringkonnakohtul tuleb võtta seisukoht ka D. Hamidžanovile esitatud süüdistuse osas 23.07.2016 episoodi osas. Kaitsja oma määruskaebuses üksnes lakooniliselt toob välja, et kaitsja hinnangul kuulub maakohtu määrus ka tühistamisele 23.07.2016 episoodi osas, kuna selle episoodis osas on möödunud põhjendamatult palju aega. Ka maakohus ei ole kaitsjaga võrreldes nimetatud episoodi osas kuigi palju rohkemat märkinud, tuues välja, et selle menetluse algusest on möödunud 2 aastat 7 kuud ning seega ei ole tulenevalt kohtupraktikast mõistlik menetlusaeg möödunud. Et nimetatud asjaolu alusel menetluse lõpetamisega prokurör nõus ei olnud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul määrav. Ringkonnakohus tutvus ka selle episoodi osas kohtueelse menetluse toimikuga ning võrreldes eelmise episoodiga, ei saa siinkohal asuda seisukohale, et menetluse mõistlik aeg oleks möödunud. Kriminaalasja kohtueelse menetluse toimiku kohaselt alustati 23.07.2016 episoodi osas menetlust 09.08.2016 tunnistaja ülekuulamisega. Käesoleval ajal on Viru Maakohtusse jõudnud selles osas ka süüdistusakt, milles süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi D. Hamidžanovit ja J.H. it ning mis saadeti kohtusse 29.11.
2. Ringkonnakohtu poolt välja nõutud toimikust nähtub, et aktiivset menetlust on läbi viidud augustis 2016 ning tunnistajate ülekuulamist on jätkatud aprillist juulini
3. Viimasena tuvastas ringkonnakohus kahtlustatav J.H. i ülekuulamise, tunnistaja ülekuulamise ja 21.07.2017 kriminaalmenetluse ühendamise määruse, mis puudutas J.H. it. D. Hamidžanov on nimetatud episoodi osas üle kuulatud 29.09.
4. Hinnates

§-st 2742 ja

§-st 2052 tulenevaid asjaolusid, s.o kuriteo raskus, kriminaalasja keerukus ja mahukus, kriminaalmenetluse senine käik ja muud asjaolud, leiab ringkonnakohus, et kuritegu ei ole raske, kriminaalasi ei ole keskmisest keerukam ega mahukam, kuid kriminaalmenetluse senisele käigule ei saa ette heita venitamist või pikka tegevusetust, mis tingiks kriminaalmenetluse lõpetamise menetluse mõistliku aja möödumisega. Olgugi, et tuvastatavad on mõningased viivitused. Selles episoodis jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, et menetluses toimunud viivitused on kompenseeritavad muul viisil, s.o näiteks karistuse kergendamisega. 11. D. Hamidžanovi kaitsja esitas ka ringkonnakohtule taotluse, milles palub hüvitada D. Hamidžanovile tema poolt kantud kulutused kaitsjale. Süüdistatav on tasunud Aksum Reval Õigusbüroole kaitsjatasu 900 eurot kaitsja kohtueelses uurimises osalemise eest. See summa sisaldab käibemaksu, kuna süüdistataval puudub võimalus käibemaksu maha arvamiseks. Kaitsja toob välja tööde ajalise mahu: 0,25 tundi – osalemine kahtlustatavana ülekuulamisel; sõit Tallinn-Rakvere-Tallinn; 0,5 tundi – nõupidamine kliendiga ja esmane konsultatsioon; 3 tundi – toimikuga tutvumine (2016 episood – esitatud eraldi); 2 tundi – nõupidamine kaitsealusega, toimiku tutvustamine; 1 tund – kaitsja taotluste koostamine; 1 tund – tutvumine toimikuga (liidetud 2015 episoodi osas); 1 tund – nõupidamine kaitsealusega, olukorra analüüs. 9 Kohtumenetluses on kaitsja teinud tööd järgmises mahus: 1 tund – süüdistusakti analüüs ja nõupidamine kaitsealusega; 4 tundi – kaitseakti koostamine ühes seal sisalduvate taotlustega menetluse lõpetamiseks; 0,5 tundi – eelistungil osalemine; 1 tund – määruskaebuse koostamine ringkonnakohtule. Taotlusele on lisatud ka Aksum Reval OÜ arve nr 18015, mis on 01.07.2018 väljastatud D. Hamidžanovile summas 900 eurot, sh käibemaks 150 eurot. Arve selgitusena on toodud kokkulepitud koondtasu kriminaalasja kohtueelses menetluses kaitse eest. 28.10.2018 kassa sissetuleku orderi kohaselt on D. Hamidžanov tasunud 900 eurot.

§ 187

lg 1 kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral kannab menetluskulud riik. Arvestades, et ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu määruse ning esitatud arvest ei ole võimalik tuvastada, millises ulatuses on kaitsja teinud kaitsetööd 29.08.2015 ja millises ulatuses 23.07.2016 episoodi osas ning arvestades tööde kirjeldust, on põhjendatud jätta riigi kanda osa kaitsja tasust. Seega, jäävad 450 eurot kaitsja kuludest riigi kanda ning 450 eurot jäävad süüdistatava enda kanda. 12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 390, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2, § 341 lg-st 3 tuleb Viru Maakohtu

1. veebruari 2019 määrus tühistada osaliselt, kriminaalmenetlus 29.08.2015 episoodis lõpetada menetluse mõistliku aja möödumisega. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldada osaliselt. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 8.11.2019 Riigikohtu määruse RESOLUTSIOON:
2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
3. aprilli
4. a määrus osas, millega jäeti Danil Hamidžanovi kanda menetluskulud 450 eurot.
5. Arvata menetluskulude hulka Danil Hamidžanovi valitud kaitsjale ringkonnakohtus määruskaebemenetluses makstud tasust 30 eurot.
6. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
7. Määruskaebus rahuldada osaliselt. 10