← Eesti

1-17-5210/52

Obsah (6)§ 356§ 73§ 21§ 16§ 56§ 121

KOHTUOTSUS EESTIVABARIIGINIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2019, Tartu Kriminaalasja number 1-17-5210 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kriminaala

§ 356

lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 19. märtsi 2019 otsus Kohtuistungi toimumise aeg 13. mai 2019 Kohtuistungisekretär Liina Tulit-Kuum Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Janek Kronbergi kaitsja vandeadvokaat Martin Männik Prokurör Ringkonnaprokurör Anu Toluk Kaitsja Vandeadvokaat Martin Männik Süüdistatav Kannatanu esindaja RESOLUTSIOON Janek Kronberg isikukood 37905215214; elukoht XXX; varem kriminaalkorras karistamata. Keskkonnainspektsiooni esindaja Väino Vaidla 1. Jätta Viru Maakohtu 19. märtsi 2019 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Janek Kronbergi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 31. mail 2019 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates 1. juunist 2019. Maakohtu otsus Süüdistus 1. J. Kronberg 2013. aasta kevadel ja suvel eeluurimisel tuvastamata ajavahemikul LääneVirumaal Väike-Maarja vallas Vao külas Mänukse maaüksusel pani toime puude ebaseadusliku raie, olles ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, kes määras ära, kus kohast ja kuidas raiet teostada ning juhtis raiet ja hoidis raie kulgemist oma kontrolli all, lasi harvesteri juhtidel S ja J.S. el ebaseaduslikult langetada ja laasida puid Mänukse maaüksuse eraldisel 5, kus oli lubatud sanitaarraie tegemine mahus 17 tm, kuid kus teostati 0,06 ha ulatuses lageraie, mille tegemisega ei peetud kinni lubatud raievanusest ja rinnaspindala lubatud määrast, millega rikkus Metsaseaduse § 29 lg 4 p 1, 2, 3 – lageraie tegemisega ei ole kinni peetud lubatud raievanusest ja Metsaseaduse § 31 lg 2 - harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Keskkonnaministri 27.12.2006 määrus nr 88 "Metsa majandamise eeskirja" § 3 lg 1, 3 ja 5; § 6 lg 4 nõuete kohaselt pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 (Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/

  1. ha)märgitust. 2. 01.01.2011 jõustunud Metsaseaduse § 67 lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" kohaselt on metsa raiumisel 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 5160-aastases kuuse enamusega puistus 480 eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. 3. Seega 01.01.2011 jõustunud metsaseaduse järgi on Mänukse maaüksuse metsas eraldisel 5 kasvanud 51-60 aasta vanuses kuusikus, metsaseadusega keelatud viisil teostatud raiega keskkonnale tekitatud kahju 0,06 hektari suuruse pindala korral kokku summas 518,40 eurot. 4. J. Kronberg 2013. a kevadel ja suvel, eeluurimisel tuvastamata ajavahemikul nimetatud Mänukse maaüksusel pani toime puude ebaseadusliku raie, olles ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, kes määras ära, kus kohast ja kuidas raiet teostada ning juhtis raiet ja hoidis raie kulgemist oma kontrolli all, lasi harvesteri juhtidel S. ja J.S. el ebaseaduslikult langetada ja laasida puid Mänukse maaüksuse eraldisel 5, kus oli lubatud sanitaarraie 2 tegemine mahus 17 tm, kuid kus teostati 1,64 ha ulatuses valikuline raie, mille tegemisega ei peetud kinni rinnaspindala lubatud määrast, millega rikkus Metsaseaduse § 31 lg 2 harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 "Metsa majandamise eeskirja" § 6 lg 2 ning 4 nõuete kohaselt pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 (Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/
  2. ha)märgitust. 5. 01.01.2011 jõustunud Metsaseaduse § 67 lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" kohaselt on metsa raiumisel 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 5160-aastases kuuse enamusega puistus 480 eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. 6. Seega 01.01.2011 jõustunud metsaseaduse järgi on Mänukse maaüksuse metsas eraldisel 5 kasvanud 51-60 aasta vanuses kuusikus, metsaseadusega keelatud viisil teostatud raiega keskkonnale tekitatud kahju 1,64 hektari suuruse pindala korral kokku summas 5825,28 eurot. 7. J. Kronberg 2013. a kevadel ja suvel, eeluurimisel tuvastamata ajavahemikul nimetatud Mänukse maaüksusel pani toime puude ebaseadusliku raie, olles ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, kes määras ära, kus kohast ja kuidas raiet teostada ning juhtis raiet ja hoidis raie kulgemist oma kontrolli all, lasi harvesteri juhtidel S. ja J.S. el ebaseaduslikult langetada ja laasida puid Mänukse maaüksuse eraldisel 6, kus oli lubatud harvendusraie tegemine mahus 98 tm, mille tegemisega ei peetud kinni lubatud rinnaspindala lubatud määrast, millega rikkus Metsaseaduse § 31 lg 2 - harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 "Metsa majandamise eeskirja" § 6 lg 2 ning 4 nõuete kohaselt pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 (Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/
  3. ha)märgitust. 8. 01.01.2011 jõustunud Metsaseaduse § 67 lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" kohaselt on metsa raiumisel 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 4150-aastases kuuse enamusega puistus 640 eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. 9. Seega 01.01.2011 jõustunud metsaseaduse järgi on Mänukse maaüksuse metsas eraldisel 6 kasvanud 41-50 aasta vanuses kuusikus, metsaseadusega keelatud viisil teostatud raiega keskkonnale tekitatud kahju 1,31 hektari suuruse pindala korral kokku summas 1 425,28 eurot. 10. J. Kronberg 2013. a kevadel ja suvel, eeluurimisel tuvastamata ajavahemikul nimetatud Mänukse maaüksusel pani toime puude ebaseadusliku raie, olles ebaseadusliku raie 3 keskseks figuuriks, kes määras ära, kus kohast ja kuidas raiet teostada ning juhtis raiet ja hoidis raie kulgemist oma kontrolli all, lasi harvesteri juhtidel S. ja J.S. el ebaseaduslikult langetada ja laasida puid Mänukse maaüksuse eraldisel 10, kus oli lubatud harvendusraie tegemine mahus 11 tm, kuid kus teostati 0,09 ha ulatuses lageraie, mille tegemisega ei peetud kinni lubatud raievanusest ja rinnaspindala lubatud määrast, millega rikkus Metsaseaduse § 29 lg 4 p 1, 2, 3 – lageraie tegemisega ei ole kinni peetud lubatud raievanusest ja Metsaseaduse § 31 lg 2 - harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 "Metsa majandamise eeskirja" § 3 lg 1, 3 ja 5; § 6 lg 4 nõuete kohaselt pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 (Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/
  4. ha)märgitust. 11. 01.01.2011 jõustunud Metsaseaduse § 67 lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" kohaselt on metsa raiumisel 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 3140-aastases kase enamusega puistus 1300 eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. 12. Seega 01.01.2011 jõustunud metsaseaduse järgi on Mänukse maaüksuse metsas eraldisel 10 kasvanud 31-40 aasta vanuses kaasikus, metsaseadusega keelatud viisil teostatud raiega keskkonnale tekitatud kahju 0,09 hektari suuruse pindala korral kokku summas 1 731,60 eurot. 13. Seega pani J. Kronberg toime puude ebaseadusliku raie, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, s.o kuriteo

§ 356lg 1 järgi.

Süüdistuse tõendatus 14. Viru Maakohtu 19.03.2019 otsusega tunnistati J. Kronbergi süüdi

§ 356

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud karistust täitmisele, kui J.

Kronberg ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohus rahuldas Keskkonnainspektsiooni kaudu esitatud tsiviilhagi ja mõistis J. Kronbergilt Metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel välja looduskeskkonnale tekitatud kahju summas 9500,56 eurot. 15. Esitatud süüdistuse kohaselt

§ 356lg 1 järgi on J.

Kronbergile inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks puude ja põõsaste ebaseaduslik raie, mille tagajärjena saabus oluline kahju keskkonnale.

§ 356

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu realiseerimine J. Kronbergi tegevuses on tõendatud J. Kronbergi ütluste, tunnistajate J.S. e ja S.S. e ütlustega, T.T. i ja H.M. i ütlustega,

  1. aasta oktoobris toimunud objekti kontrollimise protokolli ja selle lisadega (asukoha skeemi, sanitaarraie ja lageraie asukoha skeemi, hindamislehtede, kändude lugemise lehtedega, sortimentatsiooni arvestuse, takseerkirjeldusega
  2. jaanuarist, rinnaspindala mõõtmise, kasvavate puude lugemise lehega, aktiga metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramiseks koos lisadega), M.L. a poolt edastatud kasvava metsa 4 võõrandamise lepingu nr 2504 koos lisaga, M.L. a poolt edastatud metsateatise koos skeemi ja takseerkirjelduse ja metsade säästva majandamise kavaga, kinnistusraamatu väljavõttega, äriregistri väljavõttega.
  3. J. Kronberg andis kohtus ütlusi, et ta
  4. aastal tellis Mänukse maaüksusele omaniku soovil majandamiskava. Kui kava oli ära kinnitatud, siis esitas volikirja alusel metsateatise Mänukse maaüksusele. Kui metsateatis oli ära kinnitatud, siis alustati 2013 kevadel-suvel raietöödega.
  5. Mänukse maaüksusel raietööde tegemise ajal tema igapäevaselt metsas kohal ei olnud, kuid jälgis tööde kulgu ja käis üle kolme päeva metsas kohal. Tema andis raietöötajatele kaardid, metsateatise, kus oli märgitud eraldiste piirid. Ta eeldas, et harvesterimehed ise oskavad metsateatise alusel puid maha võtta, tema ette ei näidanud, mida tuli maha võtta. J. Kronberg on kindel, et Keskkonnainspektsioon tegi talle ära, mõõtis eraldiselt 5 puid, kus aerofoto järgi oli looduslik auk. Tema reaalselt ei raiunud ühtegi puud, ei mõista, miks tema kohtu all on. Ta ei saa nõustuda süüdistusega ja tekitatud kahjuga, kuna ta võttis sõltumatu ekspertiisi (metsakaitse ekspertiisi ekspertarvamus nr 20151123-0928014-069711), et tõestada, et ta on kõik õigesti teinud.
  6. Mänukse maaüksusel töötasid kaks harveterimeest – vennad S. ed. Harvesterimehed näevad arvutis, kui mitu tihumeetrit lõigatud on. Ta on kindel, et raiuti täpselt nii nagu metsateatises kirjas oli. Harvesterimehed ütlesid, et eraldisel nr 5 oli väga palju kahjustusi. Uut metsateatist ei võetud. Tööd kestsid kuu aega. Ta tellis ekspertiisi metsa sellepärast, et Keskkonnainspektsioon väitis, et mets on hõredamaks raiutud. Keskkonnaameti ekspert E.D. kinnitas, et tegemist oli kahjustatud metsaga, seal oli tuulemurdu ja selle võis lageraide korras maha võtta. Tellisid metsateatise. Lageraide korras võeti mets
  7. aastal maha.
  8. Tunnistaja J.S. kinnitas, et oli
  9. aastal tööl Mänukse maaüksusel. Tööd pakkus J. Kronberg. Viimane andis tööde teostamiseks metsateatise. J. Kronberg näitas kinnistu ette, kinnistu ja eraldiste piirid olid lintidega ära märgitud. Lageraie oli punase lindiga, harvendus- ja sanitaarraie sinise lindiga. Tunnistaja kinnitas, et konkreetseid puid märgitakse lintidega ära juhul, kui on vaja ainult neid puid maha võtta. Harvesteris on arvuti, kuhu lähevad andmed kõigi maha raiutud puude andmetega. Tema väitel arvuti täpselt ei näita, võib olla erinevus metsateatisega, lõpptulemus selgub alles langi lõpus. Metsateatisel on kirjas, millisel eraldusel mis raiet (harvendusraie, sanitaarraie) võib teha ja mis suuruses, kuid tegelik olukord võib teine olla. Kui raie käigus selgub, et olukord on teine, kuivanud või kahjustunud puid on rohkem, siis võetakse need ikkagi maha ja see võib suurendada kändude arvu. J.S. kinnitas kohtus, et ta ei oska öelda, mis saab kui on teatise ja harvesteri erinevus.
  10. Tunnistaja S.S. andis ütlusi, et oli
  11. aastal tööl Mänukse maaüksusel. J. Kronberg oli ülemus, tema näitas ette kinnistu, kinnistu piirid olid lintidega ära märgitud, konkreetseid puid, mida maha võtta ei olnud vaja märgistada. Milliseid puid maha raiutakse, otsustatakse kohapeal. Erinevus võib olla selles, mis metsateatises lubatud ja selles, mis harvester näitab, aga vea protsendiks loeti 10%. Tunnistaja sõnul kui neile „surnud“ või kahjustatud puu ette jäi, siis see raiuti maha, sest kahjustatud puu tuleb maha võtta. S.S. kinnitas, et kui vaja, siis ta annab teada metsateatise ja harvesteri erinevusest J. Kronbergile, tema meelest mingit üle raiumist ei olnud. Samas kinnitas, et langenud puud suurendavad tihumeetreid. 5
  12. Tunnistaja T.T. i ütlustest nähtub, et ta oli sündmuste ajal tööl Keskkonnainspektsioonis. Ta mõõtis Mänukse kinnistu raielankide pindalasid, kasutades selleks mõõdulinti. Mõõtsid raiutud puude kände, kasutades selleks mõõdulinti ja mõõtsid kasvavate puude rinnasdiameetreid, kasutades selleks metsakluppi. Kolm Keskkonnainspektsiooni töötajat mõõtsid ühiselt kände. Töö teostati kolme päeva jooksul, kuna kinnistu oli suur. Tema märkis mõõtetulemuse paberile, teised mõõtsid mõõdulindi ja klupiga. Metsa mõõtmine käib nii, et üks inimene on tippija, kelle käes on mõõteprotokoll, kahe inimese käes on mõõtevahendid, kes kõnnivad mööda metsa, lepitakse kokku millises suunas liigutakse ja käiakse edasi-tagasi, kolmas käib mõõteprotokolliga (objekti kontrollimise protokoll koos kändude lugemislehega ja kasvavate puude lugemise lehega) nende järgi ja paneb kirja kännud ja rinnasdiameetrid. Kui kände mõõdetakse, siis märgitakse kahjustused kännu lugemislehele kahjustatud puude reale. Loeti värskeid kände, see on selgesti eristatav kümne aasta tagusest raiumisest. Mõõdulindiga mõõdetake kände, klupiga mõõdetakse kasvavaid puid. Tunnistaja kinnitas, et kui tema kändude mõõtjana kirjas, siis tema mõõtis. T.T. kinnitas kohtus, et ta on märgitud mõõtjana hindamislehtedel ja kasvavate puude lugemise lehtedel. Kahjude programmi sisestamise ja arvutamisega tegeles H.M. . Ta mäletas metsa üldpildist, et oli jäänud püsti sanitaarraide alal kuivanud puitu. Tunnistaja T.T. vaatles kohtuistungil kändude lugemise lehte ja väitis, et selle lehe alusel saab öelda, et kändude pealt ei saa aru, kas oli kahjustatud puu, vastasel juhul oleks see kirjas olnud. Tunnistaja selgitas, et sanitaarraie eesmärgiks on raiuda välja kahjustatud või hukkunud puud. Tunnistaja sõnul, kui 118 tihumeetrit võeti maha surnud ja kahjustatud puud, siis oli ikka üleraie seaduse mõttes, sest oleks pidanud küsima uue metsateatise või tellima metsakaitselise ekspertiisi. Tunnistaja kinnitas, et kõik mõõtmisvahendid, millega mõõtmisi läbi viidi, olid taadeldud. Tunnistaja selgitas, et kui tegemist terve eraldise raiega, siis mõõdetakse eraldise piirini, kui on eraldis pooleks läbi lõigatud ehk pool kasvab ja pool on lage, siis mõõdetakse kasvava puu ja kännu vahelt, ehk piir läheb keskelt. Tunnistaja selgitas, et Keskkonnainspektsioon ei hinda metsa tervislikkust, nad kontrollivad teostatud raide vastavust kehtivatele õigusaktidele ja esitatud metsateatisele. T.T. andis ütlusi, et omanik ise hindab, kui palju on kahjustatud puid ja vastavalt sellele küsib uue metsateatise või tellib metsakaitselise ekspertiisi. Tunnistaja kinnitas, et kändude järgi tema eristas ära viimase raide kännud. Tunnistaja selgitas, millest tema teeb järelduse, missugune känd on vana, missugune värske.
  13. Tunnistaja H.M. i kohtus antud ütlustest nähtub, et ta oli sündmuste ajal tööl Keskkonnainspektsioonis. Ta mõõtis Mänukse kinnistu raielankide pindalasid, kasutades selleks mõõdulinti, mõõtsid raiutud puude kände, kasutades selleks mõõdulinti ja mõõtsid kasvavate puude rinnasdiameetreid, kasutades selleks metsakluppe. Kolm Keskkonnainspektsiooni töötajat mõõtsid ühiselt kände. Töö teostati kolme päeva jooksul, kuna kinnistu oli suur. Mõõdeti ainult värskeid kände. Raidest ei olnud möödunud poolt aastat. Eristatakse värskeid kände vaigujooksu poolest. Tunnistaja kinnitas, et takseerandmetesse märgitakse surnud puud, lamavad puud, kuid metsateatisesse surnud puid raiemahus ära ei märgita. Kui on vaja suuremas ulatuses raiuda, siis on vaja uus taotlus patoloogile ja täiendav metsateatis võtta. H.M. väitis, et õige metsamees on tema hinnangul see, kes saab aru, kui on maha raiutud rohkem tihumeetreid kui lubatud, tema hinnangul juba 5-6 tm peaks olema aru saada, et on üle mindud ja peab uue teatise küsima. Antud juhul mõõdeti ära kogu lageraie lank kuni kasvava metsani. Kahjude arvestus toimub Keskkonnainspektsiooni spetsiaalse programmi alusel. Programmi pannakse tippimisandmed, programm annab takseerandmed, rinnasdiameetrid käesoleval ajal, sortimendi, raiutud puude osamahu, koosseisu. Kõik mõõtmisvahendid on taadeldud. 6 Tunnistaja selgitas, et sanitaarraidega võetakse ainult vigastatud puud maha, terveid puid ei võeta, kui on kasvu takistav puu, siis see võetakse maha. Sanitaarraiel on ära märgitud kindel kogus, mida tohib maha võtta. Harvendusraiega võetakse kõverad ja haiged puud välja. Lageraie on lõppraie, võetakse kõik raieküpseks saanud puud maha. Tunnistaja kinnitas, et kui on näha, et minnakse lubatud raiemahust üle, siis tuleb võtta uus metsateatis või tellida patoloog metsa ehk võtta metsakaitseline ekspertiis. Tunnistaja märkis, et patoloog hindab metsa seisundit ja annab loa suuremaks raieks.
  14. Tunnistaja L.M. a ütlustest nähtub, et ta on Metsakorralduse Büroo OÜ juhatuse liige. Ta andis allkirja arvamusele, mis puudutas Mänukse kinnistu raieid. Välitöid tegi taksaator, kelle välitööde andmetel arvamus anti. Tunnistaja sõnul on erinevad moodused mõõtmiseks-mõõta kännud ja kasvavad puud või teha ringproovid. Küsimusele, kumb viis on täpsem, tunnistaja vastas, et kõik sõltub tingimustest. Tunnistaja viitas, et võib tekkida küsimus kändude vanuses ja muudes momentides. Tunnistaja selgitas, et harvendusraidega ei tohi metsa täiust/tihedust alla seadusega kehtestatud alampiiri viia ja tema leiab, et Mänukse maaüksusel täiust harvendusraiega ei olnud alla lubatud piiri viidud. Metsanduslikult täius ei tähenda tunnistaja sõnul mitte tihedust, vaid see on antud puistu ristlõikepindala suhe normaalpuistu ristlõikepindalasse, mis tähendab seda, et on etalon normaalpuistu ja kui mõõdetakse kõigi puude ristlõikepindala rinnakõrguselt, liidetakse kokku, väljendades seda ruutmeeter sektor kohta, võrreldakse antud puistu sama näitajaga, siis saadakse suhtarv kas 05, 06, 07 või muu. Normaalpuistu on
  15. Tunnistaja märkis, et metsa mõõtmine on keeruline protsess, kõik sõltub tingimustest.
  16. Tunnistaja E.D. andis ütlusi 23.11.2015 ekspertarvamuse kohta, mis oli antud peale 2013 raiet. Tunnistaja sõnul ekspertarvamuse andmiseks ta vaatleb metsa olukorda, teeb proovid. Arvas, et arvamuse andmise ajal olid puud juba enne nii kahjustatud, kuid välised tunnused ja asjad kõik puudusid sel momendil. Hindab seda, mida hetkel nägi.
  17. Objekti kontrollimise protokollist nr 1036745 nähtub, et 11.10.2013 kontrolliti Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroole 10.10.2013 saabunud vihjet, et LääneVirumaal Vao külas, Mänukse maaüksusel (katastritunnus 92701: 001:0220) on teostatud harvendusraietel röövraiet.
  18. Kontrolli käigus veenduti vihje õigsuses. Pistelise kontrolli käigus tuvastati, et metsaraie on teostatud Mänukse maaüksusel kogu metsaga kaetud metsamaa ulatuses. Metsaraie andmetel on Mänukse maaomanik M.L. a esitanud kavandatavate metsaraiete teostamiseks metsateatise nr 3527004201, mis on kinnitatud 26.02.2013 ning kannab kogu kavandatavate raiete teostamiseks märget „lubatud“. Metsateatisega nr 3527004201 kavandati eraldistel 1, 2, 3, 4, 6 ja 10 harveldusraiete tegemist (metsateatis lisati käesolevale protokollile). Telefoni teel suheldi Mänukse maaüksuse omanikuga, kelle sõnul on ta maaüksusel metsaraiete teostamiseks sõlminud OÜ-ga Hansamets kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu ning metsaraie viidi läbi nimetatud ettevõtte poolt käesoleva aasta kevadperioodil.
  19. Maaregistri andmetel on Mänukse maaüksuse üldpindala 15,0 ha, millest moodustub metsamaad 14,8 ha. Mänukse maaüksus koosneb kümnest eraldisest, milliste kohta on Metsakorralduse büroo OÜ poolt 30.01.2013 koostatud metsade takseerkirjeldused, mis lisati käesoleval protokollile.
  20. Piiritähisena on looduses säilinud eraldise 1 loodenurgas olev piirikivi (foto 17). Mänukse maaüksusel on kõikidele harvendusraiet kavandatud eraldistele (eraldised 1, 2, 3, 4, 6 ja 7 10) raiutud sisse metsamaterjalide väljaveoteed. Eraldistel 1, 3 ja 4 on raiutud harvendusraiena vaid metsamaterjalide väljaveoteed ja nende kõrvalt üksikud, suurema läbimõõduga puid (fotod 912, 15, 16). Eraldisel 2 on teostatud harvendusraie, mille käigus on raiutud metsamaterjalide väljaveoteed ja nende vahelt valikuliselt jämedamaid puid (fotod 13, 14). Kogu maaüksusel on näha põtrade poolt kahjustuse tunnustega puid (foto 8). Raiejäätmetel (lehtpuu oksad) on näha värvimuutustega ning kuivanud lehti, mis viitavad võimalikule kevadsuvisele raieajale (fotod 15, 16). Eraldiselt 5 on kavandatud sanitaarraie raiemahuga 17 tm, kuid silmamõõdulisel hinnangul ületab metsamaterjalide väljaveoteede ning nende vahelt raiutud puude maht kavandatu mitmekordselt. Eraldiselt 5 ja 6 on peale metsaraiet jäänud raiumata gruppidena asetsevaid, nn „jalakuivanud“ ning kahjustatud puid (fotod 5 ja 18). Metsaraided on viidud läbi metsalangetusmasinaga (kändude lõkepind sirge, langetussälk puudub ning raiejäätmetel on näha langetusmasina rullikutele iseloomulike jälgi). Metsamaterjal on metsast välja veetud. Üksikuid metsamaterjali notte on näha eraldise 1 metsamaterjalide väljaveotee ääres (silmamõõdulisel hinnangul 0,5 tm). Maaüksuse lõunapoolses osas metsamaterjali väljaveol tekkinud roopad on kohati sügavamad kui 30 cm, kuid silmamõõdulisel hinnangul ei kaasne sellega keskkonnale tekkinud kahju. Maaüksuse ja eraldiste piirid on looduses tähistatud sinist värvi lintidega. Raiejäätmed on koondatud metsamaterjalide väljaveoteele. Laoplatsile ei ole materjali jäetud. Eraldisel 7, 8, 9 ja osaliselt 10 teostatud lageraie lankidel on raiejäätmed koondatud hunnikusse (fotod 1-4). Kontrollimise käigus on mõõtmised olnud silmamõõdulised ning mõõtevahendeid ei kasutatud.
  21. Kasutatud tehnikavahendite loetelu. Asukoha positsioneerimiseks ja raiutud metsaosade (eraldiste) välispiiride kontrollimiseks kasutatakse GPS seadmega Holux M-1200E varustatud tahvelarvutit Panasonic SF-19 ja kasutatakse Eesti Metsaressursi Arvestuse Riikliku registri (Metsaregistri) tarkvara ja kaardirakendmusi. Kontrollimise käigus on tehtud fotod digitaalse fotoaparaadiga Pentax K-
  23. 23.10.2013 täiendaval kontrollimisel tehti vajalikud mõõtmised, et selgitada välja Mänukse maaüksusel teostatud metsaraiete vastavust metsaseadusest tulenevate õigusnormidele ning vastavust metsateatisele. Mänukse maaüksusel on metsateatisega lubatud lageraiet teha eralistel 7, 8,
  24. Teostatud lageraielangi piiridest kinnipidamise kontrolliks tehakse looduses polügonimeetriline mõõtmine ning koostatakse skeem (lisa 2). Lageraiena raiutud ala pindalaks on kokku 1,65 ha, milline hõlmab ka eraldise 5 lageraiena raiutud 0,058 ha ja eraldiselt 10 lageraiena raiutud 0,09 ha suurust ala (fotod 19-24, lisa 3). Lageraie piirid on looduses tähistatud sinist värvi lintidega. Eraldusel 5 kavandatud sanitaarraie raiemahu ja tegelikkuses raiutud koguste võrdlemiseks mõõdetakse kõik värskelt, viimase metsaraiega raiutud puude kändude diameetrid (kändude lugemise lehed on toodud lisas 4). Eraldisel 5 teostatud sanitaarraiena raiutud langi pindala leitakse polügonomeetrilise mõõdistamise tulemusena, milleks on 1,64 ha (lisa 5). Eraldisel 5 raiutud metsamaterjalide koguse arvutamiseks sisestatakse kändudelugemisel saadud andmed Keskkonnainspektsiooni arvutiprogrammi „Kahjud“. Eraldisel 5 on metsateatise järgi kavandatud väljaraie 17 tm asemel arvestuse järgi raiutud 135,9 tm, seega on kavandatust enam raiutud 118,9 tm (sortimentatsiooni arvestus, lisa 6). Metsakorralduse Büroo OÜ koostatud takseerkirjelduse järgi oli eraldisel 5 enne raiet I rinde rinnaspindala G vaid 18 m2/ha ning seal on kasvanud 60 a. vanune, 23 m kõrgune kuuseenamusega puistu. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsade majandamise eeskiri“ lisas 1 on toodud „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraie m2/ha“, mille 8 järgi 23 m kõrguse kuusepuistu alammäär on 23 m2/ha. Mänukse maaüksuse eraldistele 5, 6 ja 10 raiekohtade paiknemise skeem lisati käesolevale protokollile (lisa 7).
  25. Kasutatud tehnikavahendite loetelu. Asukoha positsioneerimiseks ja raiutud metsaosade (eraldiste) välispiiride kontrollimiseks kasutatakse GPS seadmega Holux M-1200E varustatud tahvelarvutit Panasonic SF-19 ja Eesti Metsaressursi Arvestuse Riikliku registri (Metsaregistri) tarkvara ja kaardirakendmusi. Kontrollimise käigus on kasutatud mõõtmiseks 50m mõõdulinti BMI nr 359,3m mõõdulinte Metrica nr 312 ja 317 ning fotode tegemiseks digitaalset fotoaparaadiga Pentax K-
  27. 25.10.2013 teostati eraldise 6 raiutud pindala leidmiseks polügonomeetriline mõõdistamine, mille tulemusena saadud andmete põhjal on eraldisel 6 teostatud raiutud ala pindala 1,31 ha (lisa 8). Antud metsaeraldisel mõõdeti kõik kasvava jäetud puude rinnasdiameetrid (läbimõõdud 1,3 m kõrguselt) ning saadud mõõtmistulemused kanti mõõtmislehele „Kasvavate puude lugemise leht“ (lisa 9). Andmete sisestamisel Keskkonnainspektsiooni arvutiprogrammi „Kahjud“ saadi, et peale raiet on eraldisel 6 kasvavate puude rinnaspindala 18,8 m2/ha ning täius 56 (takseerkirjeldused, lisa 10). Metsakorralduse Büroo OÜ koostatud takseerkirjelduse järgi oli eraldisel 6 kasvanud enne raiet 45 a. vanune kuuse puhtpuistu, täiusega 84,8 ning rinnasindalaga 28,00 m2/ha.
  28. Kontrolliti eraldisel 2 teostatud harvendusraiet. Puude raieks valikul on kogu eraldisel tervikuna lähtutud võimalikult suurema läbimõõduga puude raiumisest. Eraldusel teostati proovitükkidel rinnaspindala mõõtmine nurklugejaga (lihtrelaskoop) ning saadud andmed kajastuvad lisas 11 „Rinnaspindala mõõtmine“. Mõõtmistulemuste põhjal leiti keskmine rinnaspindala, milleks on 20,51 m2/ha ning täius
  30. Kasutatud tehnikavahendite loetelu. Asukoha positsioneerimiseks ja raiutud metsaosade (eraldiste) välispiiride kontrollimiseks kasutatakse GPS seadmega Holux M-1200E varustatud tahvelarvutit Panasonic SF-19 ja Eesti Metsaressursi Arvestuse Riikliku registri (Metsaregistri) tarkvara ja kaardirakendmusi. Kontrollimise käigus on tehtud fotod digitaalse fotoaparaadiga Pentax K-
  31. Kasvavate puude läbimõõtude mõõtmine teostatakse 1,3 m kõrguselt puude juurekaelast metsakluppidega Haglöf nr M 101 ja Haglöf nr M
  32. Polügonomeetriliste mõõtmistel kasutatakse nurkade asimuutide määramisel käsibussooli nr KB-14/360 nr
  33. Eraldiste 2 raiejärgse keskmine rinnaspindala mõõtmisel kasutatakse nurklugejat MF-170 nr V
  35. 30.10.2013 teostati Mänukse maaüksusel, eraldisel 5, pindalaga 1,64 ha, raiejärgse rinnaspindala ja täiuse leidmiseks vajalikud mõõtmised. Kõikide, peale raiet kasvama jäänud,
  36. rinde puude rinnasdiameetrid mõõdeti puuliikide viisi eraldi ning saadud andmed koondati „Kasvavate puude lugemise lehele“ (lisa 12). Mõõtmisandmete sisestamisel programmi ``Kahjud`` saadi eraldise 5 raiejärgne esimese rinde rinnaspindala 9,7 m2/ha ning täius 33 (lisa 13). Eraldisel 5 on Metsakorralduse Büroo OÜ poolt koostatud takseerkirjelduse järgi enne raiet kasvanud 60 a. vanune, 23 m kõrgune, kuuseenamusega puistu, I rinde rinnaspindala 18 m2/ha ning täius 52,
  37. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsade majandamise eeskiri“ lisas 1 on toodud „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraie m2/ha“, mille järgi 23 m kõrguse kuusepuistu alammäär on 23 m2/ha. Arvutuslikul teel leiti, et raiejärgne rinnaspindala on takseerkirjelduste järgi 9,7 m2/ha, mis on lubatud alammäärast 8,3 m2/ha võrra väiksem (18-9,7 on 8,3). Eraldisel 5 mõõdetud kändude läbimõõdud sisestati programmi „Kahjud“, kus arvutuslikul teel saadi, et raiutud puude rinnaspindala G on 8,5 m2/ha, täius 28 ning väljaraiutud tagavara on 82,8 tm (lisa14). 9
  38. Kasutatud tehnikavahendite loetelu. Asukoha positsioneerimiseks ja raiutud metsaosade (eraldiste) välispiiride kontrollimiseks kasutatakse GPS seadmega Holux M-1200E varustatud tahvelarvutit Panasonic SF-19 ja Eesti Metsaressursi Arvestuse Riikliku registri (Metsaregistri) tarkvara ja kaardirakendmusi. Kontrollimise käigus on tehtud fotod digitaalse fotoaparaadiga Pentax K-
  39. Kasvavate puude rinnasdiameetri mõõtmisel kasutatakse metsakluppe Haglöf nr M 101 ja Haglöf nr M
  41. Kasvava metsa võõrandamise lepingust nr 2504 nähtub, et 25.04.2013 võõrandas M.L. a Mänukse maaüksuse raieõiguse OÜ-le Hansamets, keda esindas J. Kronberg. Raieõiguse teostamine toimus alates 01.05.2013 kuni 01.05.
  42. Kasvava metsa müügihinnaks on 23 600 eurot.
  43. Metsateatisest nr 3527004201 nähtub, et kinnistu Mänukse omanik M.L. a on esitanud kavandatavate metsaraiete teostamiseks metsateatise nr 3527004201, mis on kinnitatud 26.02.2013 ning kannab kogu kavandatavate raiete teostamiseks märget „lubatud“. Metsateatisega nr 3527004201 kavandati eraldistel 1, 2, 3, 4, 6 ja 10 harveldusraiete tegemist, eraldisel 5 sanitaarraiete tegemist ning eraldisel 7, 8, 9 lageraiete tegemist.
  44. M.L. a poolt edastatud metsateatise skeemist nähtub Mänukse kinnistu metsade plaan.
  45. Kohus avaldas toimikus oleva Metsakorralduse Büroo OÜ poolt 30.01.2013 koostatud takseerkirjelduse.
  46. Takseerkirjelduse järgi on eraldisel 5 enne raiet kasvanud 60 a. vanune, 23 m kõrgune kuuseenamusega puistu, I rinde rinnaspindalaga 18 m2/ha ning täius 52,
  47. Eraldisel 6 on kasvanud enne raiet 45 a. vanune, 20 m kõrgune kuuse puistu, täiusega 84,8 ning rinnaspindalaga 28,00 m2/ha. Eraldisel 10 on kasvanud enne raiet 35 a. vanune kuuse puistu, täiusega 90,0 ning rinnaspindalaga 23,20 m2/ha. Takseerkirjelduse juurde käis metsade säästva majandamise kava, millest nähtus kasvava metsa tagavara.
  48. Kohus avaldas toimikus oleva Keskkonnainspektsiooni akti nr 07000014, 16.01.2014, metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramiseks koos lisadega. Akti kohaselt on eraldiselt 5 keskkonnale tekitatud raie käigus kahju kokku summas 5825,28 eurot. Eraldiselt 6 on keskkonnale tekitatud raie käigus kahju kokku summas 1425,28 eurot. Eraldiselt 10 on keskkonnale tekitatud raie käigus kahju kokku summas 1731,60 eurot. Kokku on J. Kronbergi poolt tekitatud keskkonnakahju 9500,56 eurot. Lisad sisaldavad keskkonnale tekitatud kahju arvestust eraldiste kaupa.
  49. Kinnistusraamatu 21.01.2014 väljavõttest Mänukse kinnistu osas nähtub, et tegemist on 15 ha maatulundusmaaga, mis kuulus M.L. ale.
  50. Äriregistri väljavõttest OÜ Hansamets osas nähtub, et äriühing on kustutatud ning äriühingu uueks nimeks on OÜ Hansasalu. Eelpool loetletud tõendid koos lisadega tõendavad, et J. Kronberg pani toime puude ja põõsaste ebaseadusliku raide, millega kaasnes oluline kahju keskkonnale. 23.11.2015 metsakaitselise ekspertiisi ekspertarvamusest nr 20151123-0928014069711 koos lisadega nähtub, et Mänukse maaüksuse eraldustelt 5 ja 6 on avastatud metsakahjustuste ulatus, lisatud kahjustuste paiknemine kaardil ja 20.11.2015 metsateatis nr
  52. Kohus avaldas toimikus oleva 17.06.2014 Maakorralduse büroo arvamuse Mänukse maaüksuse kohta aastal
  53. 10
  54. Kohus avaldas toimikus oleva 15.07.2016 kriminaalmenetluse 1490000002 lõpetamise määruse põhistuse.
  55. Keskkonnainspektsioon vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise ja see tühistati.
  56. J. Kronbergi hinnangul Maakorralduse büroo arvamus Mänukse maaüksuse kohta
  57. aastal tõendab, et tema Mänukse maaüksusel ei raiunud
  58. aastal lubatust rohkem.
  59. Süüdistatav seadis kahtluse alla Keskkonnainspektsiooni (KKI) mõõtmisi Metsakorralduse Büroo OÜ poolt 17.06.2014 koostatud arvamusele tuginedes. Maakohtu hinnangul ei ole Metsakorralduse Büroo OÜ poolt 17.06.2014 koostatud arvamus usaldusväärne ja jälgitav, kuna ei selgu, milliseid mõõtevahendeid ja proovitükkide asukohti, sh mõõtemääramatust kasutati.
  60. Süüdistatav püüab jätta muljet, et Mänukse kinnistu eraldusel nr 5 oli tegemist haige metsaga ning püüab seda tõendad 23.11.2015 Keskkonnaameti koostatud metsakaitselise ekspertiisiga.
  61. Kohus nimetatud arvamusega ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel. Keskkonnaameti (KeA) ekspertiisi on tehtud 2015 novembris, J. Kronbeg teostas raiet
  62. kevad-suvel, mis on rohkem kui 2 aastat varem.
  63. Nagu KeA ekspertiisi teostanud E.D. kohtus selgitas, fikseeris ta vaid olukorra, mis talle avanes ekspertiisi teostamise ajal ja selles ei anta hinnangut, mis võis enne olla. Mänukse maaüksusele koostatud raie-eelse takseerkirjelduse kohaselt oli eraldisel 5 enne raiet 20% esimese rinde puistust nakatunud juurepessi ning 30% teise rinde puistust põdrakahjustusega.
  64. KKI peale raiet teostatud kändude mõõtmise ja mõõtmisel osalenud KKI töötajate kohtus antud ütlustega on tõendatud, et raie käigus lõigati puistust välja terved puud. Kui arvestada, et
  65. aastal raiuti eraldiselt 5 välja 2/3 kogu puistust ja välja raiuti vaid terved puud, siis järelikult kasvama jäi puistust 1/3, milles omakorda 2/3 juurepessu nakatunud või põdrakahjustusega. Seega kinnitab
  66. aastal KeA ekspertiis, mille käigus E.D. tuvastas, et Mänukse kinnistu eraldisel 5 on ligi pool kasvavast puistust juurepessu või põdrakahjustusega, KKI poolt
  67. aastal tehtud järeldust, et väljaraie moodustasid terved puud ja kasvama jäeti peamiselt haiged ja kahjustatud puud.
  68. Tunnistaja E.D. i ütlus selle kohta, et puud võisid olla kahjustatud juba varem, ei tõesta, et 2 aastat varem olid puud kahjustunud. Kaks aastat hiljem ongi metsa olukord muutunud ja E.D. leidis
  69. aastal, et võib metsa üle raiuda. See, et 2015 antakse luba raiuda lageraie korras samal kinnistul, et tõenda seda, et aastal 2013 oli mets nii halvas seisus, et oligi ainult haige ja kahjustatud mets, mida võis ilma teatiseta maha võtta. Eraldustel 6 ja 10 oli lubatud harvendusraie, kuid raide käigus võeti mets liiga hõredaks.
  70. Kohtu hinnangul on KKI teostatud mõõtmiste tulemused usaldusväärsed, kuna selle aluseks on kehtestatud metoodika, mille jälgitavus on tagatud läbi kasutatud mõõtevahendite ja korrektselt fikseeritud. Mõõtmiste kohta koostatud objekti kontrollimise protokollist nr 1036745 nähtub, et raiemahte on hinnatud värskelt, viimase raiega raiutud puude kändudelt. Nimetatut kinnitasid tunnistajad T.T. ja H.M. . Tunnistajad kinnitasid, et mõõtmisvahendid olid taadeldud.
  71. Tunnistajate H.M. i ja T.T. i ütlustest selgus, et mõõdeti vaid värskelt raiutud puude kännud, samuti, et raie käigus oli välja raiutud vaid terved puud ja vigastatud ning kuivad puud olid jäetud välja raiumata. Tunnistajate ütlused ja mõõtmistulemused kogumina 11 viitavad üheselt asjaolule, et teostatud raie eesmärk ei olnud mitte metsa väärtust tõstva hooldusraie teostamine, vaid välja raiuda puud, millel on suurem väärtus. Kohtus andis tunnistajana ütlusi Metsakorralduse Büroo OÜ juhatuse liige L.M. , kelle ütlused oli keerutavad ja üldistavad ja kes jättis vastamata konkreetsele küsimusele „Kumb on täpsem metsa mõõtmise meetod, kas ülepinnaline kändude ja kasvavate puude mõõtmine või Bitterlichi lihtrelaskoobiga puistu rinnaspindala mõõtmine?“.
  72. Kohus nõustub KKI seisukohaga, et kõigi kändude ja kasvavate puude mõõtmine on tunduvalt täpsem meetod, kuivõrd sellisel juhul on inimfaktorist lähtuv eksimuse võimalus minimeeritud, kuna mõõdetakse kõik värskelt raiutud puude kännud, kändude diameetrid sisestatakse arvutiprogrammi, milles on eelnevalt sisestatud antud puistus kasvavate puude kõrgus, keskmine jämedus ja vanus (Sama või analoogset programmi kasutavad ka taksaatorid metsamajanduskava koostamise). Kõigi kasvavate puude ülemõõtmine näitab täpselt, mitu puud mõõtmise ajal puistus kasvab, lisaks kui on mõõdetud kõik kännud ja kasvavad puud, on täpselt teada, milline oli puistu enne raiet ning milline peale raiet.
  73. KKI mõõtmise usaldusväärsust kinnitab ka KKI mõõtmise ja
  74. aastal KeA poolt koostatud ekspertiisi tulemuste võrdlus. Eeltoodu alusel peab kohus antud süüteo lahendamisel üheks olulisemaks tõendiks objekti kontrollimise protokolli nr 1036745 ja selle lisasid, kus nähtub avastatud röövraie mõõtmised ja kokku arvestatud kahjud. J. Kronberg väitis, et tunnistaja H.M. on tema vastu vaenulikult meelestatud ja seetõttu tehti talle KKI poolt ära. Kohus nimetatud arvamusega ei nõustu, kuna KKI on lähtunud kändude lugemise metoodikast. L.M. ei kinnitanud kohtus, et tema arvamusega antud metoodika on täpsem, vaid leidis, et võib tekkida küsimus kändude vanuses ja muudes momentides. Kohtu hinnangul Metsakorralduse Büroo OÜ arvamus ei lükka ümber KKI mõõtmisi ja lugemisi, sest KKI ametnikud lugesid värsked kännud.
  75. J. Kronberg selgitas kohtuistungil, et metsateatises määratud raiemaht ei ole oluline. Nimetatud selgitus on eksitav. Metsateatise alusel oli Mänukse maaüksuse kinnistu eraldiselt 5 lubatud teostada santaarraiet 17 tm. Sanitaarraie puhul on metsateatisele märgitud maht oluline, kuivõrd sanitaarraiele ei kehti harvendusraie alammäärad, vaid sanitaarraie teostamiseks on MS § 31 lg 3 alusel kehtestatud metsa majandamise eeskirja §-s 7 sätestatud äärmiselt täpselt, milliseid puid sanitaarraie korras raiuda võib.
  76. Eeltoodu tähendab, et kui metsaomanik avastab puistus kahjustatud puud, hindab ära, kui suures mahus kahjustused on või tellib kohe metsakaitselise ekspertiisi ning esitab selle kohta metsateatise sanitaarraie korras haigete puude väljaraieks.
  77. Kui sanitaarraie käigu selgub, et puistu kahjustus on suurem, kui varasemalt arvati, tuleb raie peatada, esitada uus metsateatis või tellida metsakaitseline ekspertiis kahjustuse ulatuse tuvastamiseks. Alles peale täiendava metsateatise kinnitamist võib raiega jätkata.
  78. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et J. Kronberg, kes võõrandas Mänukse maaüksuse omanikult kasvava metsa raieõiguse 23 500 euroga, pani toime süüdistuses kirjeldatud teod. J. Kronberg ise ühtegi puud ei raiunud, kui ta sõlmis ettevõtte OÜ Hansamets nimel kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu ja saatis oma firma alt vennad S. ed harvesteriga metsa puid langetama. 63.

§ 21

lg 1 kohaselt täideviija on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades.

  1. Riigikohtu lahendi nr 31-1-08-16 p 13 kohaselt hinnang, millises täideviimise vormis on konkreetne süütegu toime pandud ehk millises omavahelises suhtes on nn tagaseisja ja teo 12 vahetu toimepanija, sõltub nii tuvastatud faktilistest asjaoludest kui ka neile asjaoludele antavast õiguslikust hinnangust. Süüdistusaktis peab olema näidatud, millistest asjaoludest nähtuvalt leiab süüdistaja, et nn tagaseisja näol oli tegemist vahendliku täideviijaga.
  2. Antud asjas on süüdistusaktis välja toodud, et metsaraie keskseks figuuriks ehk toimepanijaks oli J. Kronberg, kes lasi harvesteri juhtidel vendadel S. tel ebaseaduslikult teostada Mänukse maaüksuselt raiet.
  3. Kaitsja on märkinud, et J. Kronberg ei hoidnud raide kulgemist oma kontrolli all, seega ei olnud ta raie keskseks figuuriks. Kohtu hinnangul ei vasta nimetatud väide tõele, kuna J. Kronberg määras ära, kus kohast ja kuidas raiet teostada ning juhtis raiet ja hoidis raie kulgemist oma kontrolli all. Ta ise kinnitas, et ta igapäevaselt metsas ei käinud, kuid jälgis tööde kulgu ja käis üle kolme päeva metsas kohal. Ta lasi harvesterimeestel raiet teostada. Tööde teostamiseks olid vormistud dokumendid J. Kronbergi ettevõtte OÜ Hansamets nimel, mida kinnitab kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping. Lepinguga oli ära määratud raie teostamise tähtaeg, milleks oli üks aasta, 01.05.2013 kuni 01.05.
  4. Metsateatise koos metsade plaani ja takseerkirjeldusega andis Mänukse maaüksuse omanik J. Kronbergi kätte, et raietöid tähtaegselt teostada. Metsateatise jm dokumendid andis J. Kronberg harvesterimeeste kätte, kes pidid raietöid teostama. Seega välisel vaatlusel on tegemist toimepanijate paljususega, õiguslikus mõttes aga (vahendliku) üksiktäideviimisega.
  5. J. Kronberg oli huvitatud metsast kasu saama, milleks ta oli ettevõtte OÜ Hansamets nimel sõlminud kasvava metsa võõrandamise lepingu ja tasunud 23 000 eurot. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et J. Kronberg on toime pannud üksiktäideviimise korras

§ 356lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

68. Subjektiivsest küljest eeldab tahtlust kõigi koosseisu objektiivsete asjaolude suhtes.

§ 16

lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatav teadis tegelikult, et metsas eraldusel 5 on rohkem kahjustatud puid, kui teatises märgitud 17 tm. Süüdistatav ise ütles, et tema käis enne metsas ära. Samuti teadis ta S.S. e ütlustest, et kahjustatuid puid on palju. Kuid vaatamata sellele teadmisele, lasi ta raidel jätkuda. Süüdistatava ütlus, et tema hinnangul oli eraldusel 5 kõik õige ja vastas teatisele, ei ole usutav, sest 17 tm ja 118,9 tm vahel on ikka suur vahe. Samuti oli peale raiet ikkagi kahjustatud mets püsti. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu eesmärk saab olla materiaalne kasu, vastasel juhul ju puuduks süüdistataval eesmärk sellist lepingut teha. Seega saab üleraide teostamise põhjuseks olla selle realiseerimine, mis toob kasu. See näitab, et süüdistatav teadlikult eiras mahavõetava metsa kogust ega peatanud raiet. Asjaolu, et puud võtsid kohati valesti maha harvesterimehed, ei välista süüdistatava vastustust, sest vendade S. te ütlustest nähtub, et olgugi, et nad enda hinnangul teavad metsast palju, siis tegelikult ei teadnud nad piisavalt, et J. Kronberg pidi metsaraide jätkumiseks võtma uue metsateatise. 69. Seega sai J. Kronberg aru, et ta teostab süüteokoosseisule vastava teo ja möönis seda. J. Kronbergi tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seetõttu tunnistab kohus J. Kronbergi süüdi

§ 356lg 1 järgi.

Karistuse mõistmine 70.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 13 71.

§ 356lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolme aastani.

Tegemist on keskkonnavastase süüteoga. 72. J. Kronberg end talle esitatud süüdistuses

§ 356lg 1 järgi süüdi ei tunnistanud.

Seega ei esine tema käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Eripreventiivses mõttes ei ole J. Kronbergi varem kriminaalkorras süüdi mõistetud.

  1. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud, siis peab kohus põhjendatuks J. Kronbergi isikut ja teo toimepanemise asjaolusid arvestades karistada teda vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, milleks on 9 kuud vangistust, mille võib jätta tingimisi, KaS § 73 lg 1 ja 3 alusel, kohaldamata. Kohtu hinnangul ei omaks rahaline karistus J. Kronbergi suhtes karistuslikku mõju. Liiatigi on J. Kronberg tekitanud keskkonnale kahju summas 9500,56 eurot, siis rahalise karistuse mõistmine ei soosiks teda hüvitama tekitatud kahju. Apellatsioon
  2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Kronbergi kaitsja vandeadvokaat M. Männik, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja J. Kronbergi õigeksmõistmist. Ühtlasi taotletakse Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi täies ulatuses läbi vaatamata jätmist ja menetluskulude Eesti Vabariigi kanda jätmist.
  3. Kuivõrd vaidlustatud kohtuotsuses ei ole peaaegu üldse käsitletud kaitsja kohtukõnes avaldatud seisukohti, on kaitsja sunnitud neid kordama apellatsioonimenetluse raames. 76.

§ 356

lg 1 sätestab, et puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 121p 1 kohaselt on oluline kahju selline kahju, mis ületab 4.000,00 eurot.

Süüdistusakti järgi väidetakse, et süüdistatav on põhjustanud kahju 9.500,56 euro ulatuses.

  1. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud lahendis nr 3-1-1-15-09 punktis 9.1., et keskkonnakahju arvestamine peab tuginema ühesel metoodikal ja et selles ei tohi riigi tasandil olla teooriate ning metoodikate paljusust ning dokumentides peab olema fikseeritud kasutatud mõõtevahendi nimetus ja andmed kalibreerimise või taatlemise kohta ning et mõõtevahend peab olema identifitseeritav. Käesoleval juhul ei nähtu kohtule esitatud objekti kontrollimise protokollist nr 1036745, et selle protokolli koostamiseks kasutatud tehnikavahendid (GPS seadmega Holux M—1200E varustatud tahvelarvuti Panasonic CF-19 ja digitaalne fotoaparaat Pentax K-30, mõõdulindid, metsaklupid Haglöf nr M 101 ja Haglöf nr M 102, käsibussool nr KB-14/360 nr 407059 ja nurklugeja ME-170 nr V217) oleksid kalibreeritud ja taadeldud.
  2. Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-1-1-67-14 punktis 53 järgnevat: Mõõteseadus nõuab, et teatud juhtudel oleks mõõtetulemuse jälgitavus (MõõteS § 2 lg 1 p 5) tõendatud (MõõteS § 5). MõõteS § 5 lg 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud järgmistel juhtudel: tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral (p 1); riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust (p 2); ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses (p 3); muudel õigusaktidega ettenähtud juhtudel (p 4). Riigikohus täpsustas nimetatud lahendi punktis 57, 14 et MõõteS § 5 lg 2 p 2 nõuab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatust alati, kui mõõtetulemuste alusel tuvastatakse avalik-õiguslike normide rikkumine, mille tõttu tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust ja punktis 59, et sellest, kas haldusorgan peab avalikõigusliku normi rikkumisest tuleneva riigi nõude (nt avalik-õigusliku keskkonnakahju nõude) maksmapanekuks väljastama sundtäidetava ettekirjutuse või makseteatise või esitama kahju tekitaja vastu hagi tsiviilkohtu- või kriminaalmenetluses, ei saa olulisel määral sõltuda tõendamisstandard, mida riigil tuleb oma nõude eeldusi või ulatust põhjendades järgida. See, kumba menetluskorda seadusandja ühe või teise avalik-õigusliku rahalise nõude puhul on eelistanud, ei sõltu asjaoludest, mis võiksid mõjutada nõude eelduste või ulatuse tõendamisstandardit. Puudub alus väita, et kui riik paneb avalik-õigusliku normi rikkumisest tuleneva rahalise nõude maksma hagimenetluses, ei pea riik nõude tõendamisel järgima reegleid, mis kehtivad sarnaste nõuete maksmapanekul ettekirjutusega haldusmenetluses.
  3. Vaidlustatud kohtuotsuses nimetatud kahju tekitamine J. Kronbergi poolt summas 9500,56 eurot ei ole tõendatud. Objekti kontrollimise protokollist nr 1036745 nähtuv mõõtmistulemus ei ole jälgitav ega tõendatud, kuivõrd kasutatud GPS seade, metsaklupid, tahvelarvuti ja fotoaparaat ei vastanud Mõõteseadusest tulenevatele nõuetele. T.T. i ja H.M. i väited selle kohta, et mõõteseadmed olid taadeldud, on paljasõnalised ja tõendamata. Nagu nähtub Metsakorralduse Büroo OÜ 17.06.2014 arvamusest, mõõtsid Keskkonnainspektsiooni ametnikud raide sisse ka juba vanema lageda ala, mida tõendavad arvamuse lisaks olevad MaaAmeti aerofotod selle ala kohta. Järelikult mõõtsid Keskkonnainspektsiooni ametnikud tahtlikult raieala süüdistatava kahjuks suuremaks.
  4. Kaitsjale jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et Metsakorralduse Büroo OÜ poolt koostatud arvamus ei ole usaldusväärne ja jälgitav ja maakohtu seisukoht, et Keskkonnainspektsiooni teostatud mõõtmise tulemused on usaldusväärsed, olukorras kus kohtule ei olnud esitatud andmeid mõõtmisvahendite väidetava taatlemise kohta. Kaitsja leiab, et Metsakorralduse Büroo OÜ mõõtmisandmed on vähemalt sama usaldusväärsed kui seda olid Keskkonnainspektsiooni teostatud mõõtmised, sest need põhinesid väliandmetel ning eraldistel tehtud ringproovitükkidel, millest arvutati rinnaspindala lugemid.
  5. Erinevalt maakohtu seisukohtadest on mõõtmine Keskkonnainspektsiooni poolt viidud läbi subjektiivselt, arvestamata tegelike asjaoludega ja metsa seisukorraga enne raide teostamist. Keskkonnainspektsiooni töötaja, kes viis läbi mõõtmise, on ise möönnud kohtuistungil, et ta on süüdistatava suhtes vaenulikult meelestatud ja tal on olnud süüdistatavaga varem probleeme ning süüdistatav ei olevat „aru saanud asjast“. H.M. i ja T.T. i ütlused selle kohta, et mõõdeti vaid värskelt raiutud puude kände on paljasõnalised ega ole tõendatavad muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ka prokurör on ise tunnistanud 15.07.2016 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistuses (mis hiljem küll tühistati), et puudub viide, mille alusel on kontrollija hinnanud osad kännud värskeks ja osa mitte. Fotode järgi ei ole võimalik sellekohast hinnangut anda, kuna kände pole näha fotodelt. Selline kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kui aga asuda seisukohale, et objekti kontrollimise protokoll on puudulik, tekib kahtlus kahju ulatuses, mis omakorda tähendab, et koosseis ei ole täidetud. Kaitsjale jääb arusaamatuks motiiv, miks prokuratuur taasalustas juba õiguspäraselt lõpetatud kriminaalmenetluse.
  6. Erinevalt maakohtu seisukohtadest ei olnud L.M. a väited „keerutavad ja üldistavad“, vaid põhinesid väliandmetel tehtud mõõdistustel. Metsakorralduse Büroo OÜ 17.06.2014 arvamusega ning nimetatud äriühingu juhatuse liikme L.M. a poolt tunnistajana antud 15 ütlustega on tõendatud, et sanitaarraie eraldisel 5 ja 6 on teostatud korrektselt. Eraldisel 5 oli rinnaspindala alammäär juba enne sanitaarraiet alla lubatud rinnaspindala määra pärast harvendusraiet ning rinnaspindala väärtus oleks kindlasti 2-3 meetrit kõrgem, kui ei esineks tormikahjustusi ja puude suremist peale raiet. Antud eraldisel oli juurepressi levik oluliselt suurem kui kavas märgitud 20% ning samuti ei leitud metsas ja fotode peal tõestust, et sanitaarraide käigus oleks eraldise 5 kagunurgas asuva metsasihi kõrval lõigatud sisse lage auk, sest Maa-ameti aerofotode pealt on selgesti näha, et antud häil on seal juba enne raiet ja sarapuuvõsa täis kasvanud;
  7. Eraldisel 6 oli harvendusraide järgne rinnaspindala alammäär 20,5 m ning harvendusraie oli teostatud korrektselt ja rinnaspindala oli lubatud alammäärast kõrgem.
  9. a kehtinud Metsaseaduse § 28 lg 7 p 3 kohaselt hooldusraiet tehakse metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie).
  10. detsembril 2006 Keskkonnaministri määrusega nr 88 vastu võetud Metsa majandamise eeskirja § 7 p 1 kohaselt oli sanitaarraide korras lubatud raiuda surnud puid ja punkti 7 kohaselt kuuski, mille koor on puiduni kahjustunud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustunud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust. Objekti kontrollimise protokollist nr 1036745 ei nähtu, kas üldse ja kuidas neid asjaolusid arvestati metsa mõõtmisel.
  11. E.D. i poolt 23.11.2015 digitaalselt allkirjastatud Metsakaitselise ekspertiisi ekspertarvamusega nr 20151123-0928014-069711 ja tema poolt antud ütlustega on tõendatud metsaeraldise nr 5 ja 6 seisund ning asjaolu, et nendel eraldistel tuli halva tervisliku seisundi tõttu teostada lageraie ning ala taasmetsastada, mistõttu
  12. a teostatud raie ei olnud ebaseaduslik (sanitaarraide korras oli Metsa majandamise eeskirja kohaselt lubatud juba
  13. a raiuda surnud puid ja kuuski, mille koor oli kahjustunud). Erinevalt maakohtu seisukohast ei tõenda E.D. i ütlused, et
  14. a raiuti terveid puid. E.D. on vastupidiselt andnud ütlusi, et poolteise aastaga tekkis juurde üraskeid ja põdrakahjustust ja lööb rohkem välja ka juurepressu, mida ei pruukinud varem märgata.
  15. Kuigi tunnistaja T.T. väitis, et mõõdeti eraldi terved ja kahjustatud kände, ei nähtunud tunnistajale esitatud objekti kontrollimise protokollist ühtegi kahjustatud kändu (puud), mis on ilmselges vastuolus nii Metsakorralduse Büroo OÜ kui Metsakaitselise ekspertiisi ekspertarvamusega nr 20151123-0928014-
  16. Samas on tunnistaja H.M. väitnud, et metsas oli ka vanasid kände ning varasematel aastatel raiutud puid ning mõõdeti vaid värskeid kände. Seega oli mõõtmine teostatud subjektiivselt (mõõtmisel ei ole aru saada, mille järgi on mõni känd hinnatud varasemalt ja mille järgi mõni känd hilisemalt raiutud puuks) ja mõõtmisel on süüdistatava süüdistamiseks arvestatud tervete puudena ka õiguspäraselt raiutud surnud ja kahjustunud puid. Ühtlasi ei ole mõõtmisel arvestatud, et kui tegemist on puuga, mis lõigatud hästi madalalt, moodustab see suurema kännu (juurekaare), puu, mis on kooreüraskiga on surnud puu ja seda ei arvestata metsateatise väljaandmisel ning mõõtmisel võidi arvestada naabereraldistel olevaid kände, mis tõid kaasa vale mõõtmistulemuse.
  17. KrMS § 7 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on täpsustanud lahendis nr 3-1-1-29-14 punktis 12, et olukorras, kus võrdsel määral on võimalikud kaks vastupidist versiooni, on kohtu jaoks tegemist KrMS § 7 lg 3 mõttes kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei astuta täiendavaid 16 tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks. Kuivõrd objekti kontrollimise protokollist nr 1036745 nähtuv mõõtmistulemus on ümber lükatud Metsakorralduse Büroo OÜ 17.06.2014 arvamusega, see mõõtmistulemus ei ole jälgitav ja on seatud kahtluse alla ja see ei ole omakorda kõrvaldatud mistahes tõenditega, ei olnud võimalik tõendeid hinnates asuda seisukohale, et J. Kronberg on tekitanud keskkonnakahju 9.500,56 euro ulatuses, mistõttu ei ole täidetud

§ 356lg 1 sätestatud kuriteokoosseis.

  1. Järelikult on selles kriminaalasjas kuriteosündmus (puude ebaseaduslik raie, millega tekitati oluline kahju keskkonnale) üldse tuvastamata, mistõttu kohtul tuleks teha J. Kronbergi õigeks mõistev otsus.
  2. J. Kronberg ei ole pannud toime tegu, milles teda süüdistatakse, kuivõrd Riigikohus on toonitanud teovalitsemise teooriat selgitades teovalitsemise kvaliteeti tähenduses, et seda, kas isik määrab ära, kas, kus ja kuidas tegu toime panna, ei saa sisustada pelgalt nt raiekoha kättenäitamisega. Maakohtu viide kriminaalasjale nr 3-1-1-108-06 ei ole asjakohane, kuna nimetatud lahend käsitles vahendlikku kaastäideviimist ning Riigikohus leidis, et kohus saab iseseisvalt, süüdistuse muutmiseta asuda seisukohale, et tegemist on kaastäideviimisega. Erinevalt lahendis 3-1-1-108-06 käsitletud olukorras on käesolevas asjas teada, kes konkreetselt viisid läbi raiet, mistõttu selle lahendi seisukohad ei ole käesolevasse kriminaalasja üheselt ülekantavad. Selle lahendiga ei muudetud kriminaalasjas nr 3-1-1-24-06 punktis 9 väljendatut: „Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks veelkord toonitada, et teovalitsemise kvaliteeti tähenduses, et isik määrab ära, kas, kus ja kuidas tegu toime panna, ei saa sisustada pelgalt nt raiekoha kättenäitamisega. M.H. oli kättenäidatud maaüksuse omanik ning ärakasutamissuhe ei saa tuleneda sellest, et omanik näitab tööde teostajatele kätte endale kuuluva metsa asukoha ning määratleb aja, millal tohib ja tuleb seal töid teostada. Teovalitsemine selles mõttes tähendab siiski ebaseadusliku teo kui sellise valitsemist, st toimepandud tegu tervikuna määratletakse seda kujundava ja juhtiva ehk tegu valitseva tahte kaudu. Erinevalt süüdistusaktis väidetust J. Kronberg ei olnud väidetava ebaseadusliku raide keskseks figuuriks ega hoidnud raide kulgemist enda kontrolli all. Selliseks kontrolliks ei saa pidada asjaolu, kui J. Kronberg käis aeg-ajalt metsas kohal.
  3. Tunnistajad J.S. ja S.S. on mõlemad kinnitanud, et kuigi süüdistatav näitas kätte raiekoha lintidega, andis ta neile ka metsateatise, millest nähtub raie liik ja raiutav maht. Nemad ise määrasid, millised puud ja kui palju võib langetada, mitte süüdistatav, juhindudes nende käes olevatest metsateatistest. J.S. ja S.S. andsid ütlusi, et nad lõikasid metsa vastavalt seadusele ning üleraiet ei toimunud. Tunnistaja S.S. andis ütlusi, et tema otsustas ise võtta maha metsakuiva nurga, kus oli hinnanguliselt paarkümmend kuusepuud, samuti võttis maha 45 kraadise nurga all puud. Isegi tunnistaja H.M. ütles, et ilmselt see harvesteri mees ei jaganud seda asja välja, ei saanud aru, kus ta on võttis metsa ära, see oli eksitav ka, tõesti see eralduspiir läks nurgaga viltu, kuid tegelikult kuulus teise eraldise juurde, ta võttis selle ühe servaga maha, sihini välja, loomulik värk, et ta võis eksida.
  4. Kuivõrd J. Kronberg ei kontrollinud metsas puude langetamist, ei saa väidetavalt toimunud ebaseaduslikku raiet pidada ühelgi juhul

§ 356lg 1 mõttes süüdistatava tahtlikuks teoks.

Olukorras, kus süüdistatav ei kontrollinud metsas puude langetamist, ei saanud ta ka möönda väidetavat raiemahu ületamist. Puuduvad tõendid, et J. Kronberg oleks käskinud J.S. el ja S.S. el raiuda rohkem puid kui oli lubatud metsateatisega või oleks määranud, et nad raiuksid puid ebaseaduslikul viisil (et nad teostaksid üleraiet). J. Kronberg tuleks mõista õigeks, kuivõrd ei ole tõendatud, et väidetava kuriteo on teovalitsemise teooria 17 kohaselt pannud tahtlikult toime tema, mitte tunnistajad, kellele ta näitas kätte vaid raiekoha lintidega ja kes otsustasid ise, kuidas raiet läbi viia.

  1. Keskkonnainspektsioon on esitanud J. Kronbergi vastu tsiviilhagi, paludes mõista temalt välja keskkonnakahju 9.500,56 euro ulatuses. Tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd väidetav keskkonnakahju tekitamine ja väidetavalt keskkonnale tekitatud kahju suurus on ülalviidatud põhjustel tõendamata ning J. Kronberg ei ole selleks isikuks, kes raius metsa väidetavalt ebaseaduslikult, tekitades sellega kahju keskkonnale. Väidetavalt keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks puuduvad VÕS § 133 lg 1 sätestatud eeldused, sest J. Kronberg ei ole halvendanud keskkonna kvaliteeti.
  2. Maakohus leidis, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust, kuigi prokurör nõudis süüdistatavale rahalist karistust. Süüdistataval puuduvad kehtivad karistused. Maakohus ei ole kohtuotsuses

§ 56

lg 2 kohaselt nõuetekohaselt põhjendanud, miks süüdistatavale tuleks mõista karistuseks vangistus, mitte rahaline karistus, mida taotles prokurör. Jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, kuidas väidetavalt keskkonnale tekitatud kahju summas 9.500,56 eurot ja süüdistatavale rahalise karistuse kohaldamine ei soosiks süüdistatavat hüvitama tekitatud kahju. Seetõttu tuleks vaidlustatud kohtuotsus igal juhul tühistada vähemalt süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Ringkonnakohtu järeldused

  1. Ringkonnakohtu istungil jäi apellant oma apellatsiooni juurde. Prokurör ja kannatanu esindaja palusid jätta apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
  2. Apellatsioon on esitatud tõendite hindamise peale. Kaitsja põhiväide on, et maakohus ei hinnanud tõendeid nende kogumis ja igakülgselt ning jättis tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks kõrvaldamata. Kaitsja leiab, et J. Kronbergi süü ei ole tõendatud.
  3. Seega ringkonnakohus peab kontrollima, kas on täidetud KrMS § 15 lg 1 nõue, mille kohaselt maakohtu otsus võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.
  4. Sellega seoses ringkonnakohus uuris kõiki antud asjas peetud kohtuistungite protokolle.
  5. Hinnates nimetatud istungitel kogutud tõendeid ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused vastavad protokollides fikseeritule. Maakohtu otsus vastab KrMS § 312 nõuetele. Selles on näidatud kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse ning samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ja vastavad põhjendused (vt maakohtu otsuse lk 5-14). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Põhistamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses rikutud ei ole. Maakohus on järginud KrMS § 7 lg 3 printsiipi, sest asjas ei tuvastatud kõrvaldamata kahtlusi, mida tulnuks J. Kronbergi kasuks tõlgendada. Puuduvad KrMS §-s 338 toodud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused.
  6. Seoses kaitsja väidetega süü tõendatuse vaidlustamises märgib ringkonnakohus järgmist.
  7. Kaitsja leiab esiteks, et kuriteosündmust ei ole tuvastatud ning teiseks, et tegu ei ole toime pannud J. Kronberg.
  8. Kaitsja põhjendab kuriteosündmuse puudumist sellega, et objekti kontrollimise protokollist nr 1036745 nähtuv mõõtmistulemus ei ole jälgitav ega tõendatud, kuivõrd kasutatud GPS seade, metsaklupid, tahvelarvuti ja fotoaparaat ei vastanud Mõõteseadusest tulenevatele 18 nõuetele. Tunnistajate T.T. i ja H.M. i väited, et mõõteseadmed olid taadeldud, on paljasõnalised ja tõendamata. Nagu nähtub Metsakorralduse Büroo OÜ 17.06.2014 arvamusest, mõõtsid Keskkonnainspektsiooni ametnikud raide sisse ka juba vanema lageda ala, mida tõendavad arvamuse lisaks olevad Maa-Ameti aerofotod selle ala kohta. Järelikult mõõtsid Keskkonnainspektsiooni ametnikud tahtlikult raieala süüdistatava kahjuks suuremaks. Nende väited, et mõõdeti ainult värskelt raiutud puude kände, on paljasõnalised. H.M. i näol on tegemist vaenuliku tunnistajaga, kes seda ise maakohtus kinnitas, väites, et J. Kronberg ei saa asjast aru. Kaitsja arvates T.T. i ja H.M. i ütlused on ümber lükatud tunnistajate L.M. a ja E.D. i ütlustega ning nende poolt koostatud ekspertarvamustega. Järelikult on selles kriminaalasjas kuriteosündmus (puude ebaseaduslik raie, millega tekitati oluline kahju keskkonnale) üldse tuvastamata, mistõttu kohtul tuleks teha J. Kronbergi õigeks mõistev otsus.
  9. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väidetega, et maakohus on eelpool viidatud tõendeid valesti hinnanud ja jätnud kõrvaldamata kahtlused J. Kronbergi kasuks tõlgendamata.
  10. Maakohus leidis, et Keskkonnainspektsiooni teostatud mõõtmiste tulemused on usaldusväärsed, kuna selle aluseks oleva metoodika jälgitavus on tagatud läbi kasutatud mõõtevahendite ja korrektselt fikseeritud. Mõõtmiste kohta koostatud objekti kontrollimise protokollist nr 1036745 nähtub, et raiemahte on hinnatud värskelt, viimase raiega raiutud puude kändudelt. Nimetatut kinnitasid tunnistajad T.T. ja H.M. , kes kinnitasid ka, et mõõtmisvahendid olid taadeldud (vt käesoleva otsuse p-d 55-58).
  11. Seoses taatlemisega ringkonnakohus märgib, et kohtuistungite protokollidest nähtuvalt prokurör soovis esitada kirjalikke tõendeid (taatlustunnistusi), et mõõtmisvahendid olid taadeldud, kuid maakohus ei võtnud neid vastu, leides, et need tulnuks esitada juba koos süüdistusaktiga (I kd lk 113 ja 142 pöördel).
  12. Seega on taatlemist kinnitavateks tõenditeks ainult tunnistajate ütlused. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et tunnistajad T.T. ja H.M. annavad usaldusväärseid ütlusi, sealhulgas ka selles, et mõõtmisvahendid olid taadeldud.
  13. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja H.M. i näol ei ole tegemist vaenuliku tunnistajaga. Ta on maakohtus selgitanud oma suhteid J. Kronbergiga. Need on puhtalt tööalased ja tal on varem J. Kronbergiga probleeme olnud, sest ta ei täitnud eeskirju metsamaterjali raiumisel ja ladustamisel. Kuna ta ka käesolevas asjas rikkus vastavaid eeskirju, siis see tähendab, et ta ei ole asjast aru saanud (I kd lk 111 pöördel). Ringkonnakohus leiab, et kuna H.M. on Keskkonnainspektsiooni töötaja, siis ta pidigi rikkumised tuvastama. Ta ei teinud mõõtmisi üksinda, vaid koos T.T. i ja H.S. ega. Neist T.T. andis ka maakohtus ütlusi ja tema vastu pretensioone ei esitatud.
  14. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et tunnistajate T.T. i ja H.M. i ütlused on ümber lükatud tunnistajate L.M. a ja E.D. i ütlustega ning nende poolt koostatud ekspertarvamustega.
  15. Esiteks tuleb arvestada, et T.T. , H.M. ja H.S. e teostasid kontrollimised ja mõõtmised n.ö värsketel jälgedel, s.o oktoobris 2013 (tõendite toimik lk 1-32). L.M. a arvamus on antud 17.06.2014 ja E.D. i arvamus 23.11.2015 (tõendite toimik lk 55 ja 59-60). Seejuures L.M. ise sündmuskohal ei käinud ja andis arvamuse taksaatori poolt koostatud väliandmete alusel. Ta leidis, et on vale inimene ütlusi andma (I kd lk 137). Sellele vaatamata kuulati ta tunnistajana üle. E.D. küll käis sündmuskohal ja hindas seda, mida sel hetkel nägi, kuid ta ei anna hinnangut sellele, mis seal varem oli (I kd lk 140). 19
  16. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et Metsakorralduse Büroo OÜ poolt 17.06.2014 koostatud arvamus ei ole usaldusväärne ja jälgitav, kuna sellest ei nähtu, milliseid mõõtevahendeid ja proovitükkide asukohti, sh mõõtemääramatust kasutati. Samas süüdistuse aluseks olevas objekti kontrollimise protokollis nr 1036745 on nõutud andmed välja toodud (võrdle tõendite toimik lk 1-3 ja 59-60). Seda järeldust ei väära ka kaitsja väide, et ei ole esitatud taatlustunnistusi (vt käesoleva otsuse p-d 104-105).
  17. Ringkonnakohus vastupidiselt kaitsjale leiab, et E.D. i 23.11.2015 ekspertarvamusest ei saa järeldada, et eraldistel nr 5 ja 6 tuli metsa halva tervisliku seisundi tõttu teostada lageraie, mistõttu süüdistuses näidatud raie ei olnud ebaseaduslik.
  18. Nagu eelpool märgitud, nimetatud ekspertiis tehti mitu aastat hiljem. Selles fikseeriti ekspertiisi tegemise aegne olukord ja E.D. i ütluste kohaselt ei antud hinnangut sellele, mis olukord võis olla süüdistuses näidatud raide tegemise ajal. Maakohus on leidnud, et 23.11.2015 ekspertiis, mille käigus tuvastati, et Mänukse kinnistu eraldisel 5 on ligi pool kasvavast puistust juurepessu või põdrakahjustusega, kinnitab Keskkonnainspektsiooni poolt
  19. aastal tehtud järeldust, et väljaraie moodustasid terved puud ning kasvama jäeti peamiselt haiged ja kahjustatud puud (vt käesoleva otsuse p-d 52-54). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega.
  20. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja väide, et objekti kontrollimise protokollist ei nähtu ühtegi kahjustatud kändu (puud), on ümber lükatud nimetatud protokolli juures olevate kasvavate puude lugemise lehtedega, millelt nähtuvad ka kahjustatud puud (lisa nr 9 = 74 tk ja lisa nr 12 = 80 tk – vt tõendite toimik lk 13 ja 17).
  21. Kaitsja toetub kriminaalmenetluse lõpetamise määruse 15.07.2016 põhistusele, kus leitakse, et puudub viide, mis alusel on kontrollija hinnanud osa kände värskeks ja osa mitte. Fotode järgi ei ole võimalik sellekohast hinnangut anda, kuna kände pole fotodelt näha. Selline kahtlus tuleb tõlgendada kahtlustatava kasuks (I kd lk 39-40).
  22. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 28.07.2016 tühistati ja seega pole alust tõendina käsitleda selles toodud põhistusi.
  23. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et eksitav on J. Kronbergi väide, et metsateatises määratud raiemaht ei ole oluline. Metsateatise alusel oli Mänukse maaüksuse kinnistu eraldiselt 5 lubatud teostada santaarraiet 17 tm. Sanitaarraie puhul on metsateatisele märgitud maht oluline, kuivõrd sanitaarraiele ei kehti harvendusraie alammäärad, vaid sanitaarraie teostamiseks on MS § 31 lg 3 alusel kehtestatud metsa majandamise eeskirja §-s 7 sätestatud äärmiselt täpselt, milliseid puid sanitaarraie korras raiuda võib. Kui sanitaarraie käigu selgub, et puistu kahjustus on suurem, kui varasemalt arvati, tuleb raie peatada, esitada uus metsateatis või tellida metsakaitseline ekspertiis kahjustuse ulatuse tuvastamiseks. Alles peale täiendava metsateatise kinnitamist võib raiega jätkata. Antud juhul neid eeskirju ei järgitud.
  24. Ringkonnakohus kõike eeltoodut kokku võttes ei tuvastanud kõrvaldamata kahtlusi KrMS § 7 lg 3 tähenduses ja vastupidiselt kaitsjale leiab, et kuriteosündmus on tuvastatud.
  25. Kaitsja väidab, et tegu ei ole toime pannud J. Kronberg, sest ta ei olnud väidetava ebaseadusliku raide keskseks figuuriks ega hoidnud raide kulgemist enda kontrolli all. Selliseks kontrolliks ei saa pidada asjaolu, kui J. Kronberg käis aeg-ajalt metsas kohal. Tunnistajad J.S. ja S.S. kinnitasid, et kuigi süüdistatav näitas kätte raiekoha lintidega, andis ta neile ka metsateatise, millest nähtub raie liik ja raiutav maht. Nemad ise määrasid, 20 millised puud ja kui palju võib langetada, mitte süüdistatav, juhindudes nende käes olevatest metsateatistest. Tunnistajad lõikasid metsa vastavalt seadusele ning üleraiet ei toimunud. Kuivõrd J. Kronberg ei kontrollinud metsas puude langetamist, ei saa väidetavalt toimunud ebaseaduslikku raiet pidada ühelgi juhul

§ 356lg 1 mõttes süüdistatava tahtlikuks teoks.

Olukorras, kus süüdistatav ei kontrollinud metsas puude langetamist, ei saanud ta ka möönda väidetavat raiemahu ületamist. Puuduvad tõendid, et J. Kronberg oleks käskinud J.S. el ja S.S. el raiuda rohkem puid kui oli lubatud metsateatisega või oleks määranud, et nad raiuksid puid ebaseaduslikul viisil (et nad teostaksid üleraiet). J. Kronberg tuleks mõista õigeks, kuivõrd ei ole tõendatud, et väidetava kuriteo on teovalitsemise teooria kohaselt pannud tahtlikult toime tema, mitte tunnistajad, kellele ta näitas kätte vaid raiekoha lintidega ja kes otsustasid ise, kuidas raiet läbi viia.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud väitega.
  2. Maakohus on kogutud tõendite pinnalt õigesti leidnud, et J. Kronberg, kes oli huvitatud metsast kasu saama, määras ära, kus kohast ja kuidas raiet teostada ning juhtis raiet ja hoidis raie kulgemist oma kontrolli all. Ta ise kinnitas, et igapäevaselt metsas ei käinud, kuid jälgis tööde kulgu ja käis üle kolme päeva metsas kohal. Ta lasi harvesterimeestel S.S. el ja J.S. el raiet teostada. Tööde teostamiseks olid vormistud dokumendid J. Kronbergi ettevõtte OÜ Hansamets nimel, mida kinnitab kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping. Lepinguga oli ära määratud raie teostamise tähtaeg, milleks oli üks aasta, 01.05.2013 kuni 01.05.
  3. Metsateatise koos metsade plaani ja takseerkirjeldusega andis Mänukse maaüksuse omanik J. Kronbergi kätte, et raietöid tähtaegselt teostada. Metsateatise jm dokumendid andis J. Kronberg harvesterimeeste kätte, kes pidid raietöid teostama. Seega välisel vaatlusel on tegemist toimepanijate paljususega, õiguslikus mõttes aga (vahendliku) üksiktäideviimisega.
  4. Maakohus märkis, et

§ 16

lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatav teadis tegelikult, et metsas eraldusel 5 on rohkem kahjustatud puid, kui teatises märgitud 17 tm, sest ta käis enne metsas ära. Samuti teadis ta S.S. e ütlustest, et kahjustatuid puid on palju. Kuid vaatamata sellele teadmisele lasi ta raidel jätkuda. Süüdistatava ütlus, et tema hinnangul oli eraldusel 5 kõik õige ja vastas teatisele, ei ole usutav, sest 17 tm ja 118,9 tm vahel on ikka suur vahe. Samuti oli peale raiet ikkagi kahjustatud mets püsti. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu eesmärk saab olla materiaalne kasu, vastasel juhul ju puuduks süüdistataval eesmärk sellist lepingut teha. Seega saab üleraide teostamise põhjuseks olla selle realiseerimine, mis toob kasu. See näitab, et süüdistatav teadlikult eiras mahavõetava metsa kogust ega peatanud raiet. Asjaolu, et puud võtsid kohati valesti maha harvesterimehed, ei välista süüdistatava vastutust, sest vendade S. te ütlustest nähtub, et olgugi, et nad enda hinnangul teavad metsast palju, siis tegelikult ei teadnud nad, et J. Kronberg pidi metsaraide jätkumiseks võtma uue metsateatise.

  1. Seega sai J. Kronberg aru, et ta teostab süüteokoosseisule vastava teo ja möönis seda. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
  2. Ringkonnakohus nõustub eelmistes punktides toodud maakohtu järeldustega kuriteokoosseisu objektiivse ja subjektiivse külje tõendatuse kohta ning ei pea vajalikuks neid korrata.
  3. Kuna J. Kronbergile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud, siis pole alust teda õigeks mõista ega tsiviilhagi läbi vaatamata jätta ning apellatsioon jääb selles osas rahuldamata. 21
  4. Alternatiivse taotlusena palutakse tühistada kohtuotsus karistuse mõistmise osas ning kohaldada rahalist karistust. J. Kronberg kinnitas ringkonnakohtus, et kuigi ta ennast süüdi ei tunnista, tema majanduslik seis võimaldab vajadusel tasuda nii tsiviilhagi kui kanda rahalist karistust.
  5. Kaitsja leiab, et kuna prokurör taotles maakohtus rahalist karistust, kohus seda siiski ei kohaldanud ega põhjendanud, miks see karistusliik ei ole piisav.
  6. Ringkonnakohus märgib, et kohtuistungi protokolli kohaselt prokurör ei taotlenud maakohtus rahalist karistust (vt I kd lk 165). Samas see ei oma ka määravat tähtsust, sest karistuse mõistmisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste vastavate ettepanekutega, kuigi peab omapoolsed põhjendused tooma. Antud juhul on maakohus leidnud, et rahaline karistus ei oma J. Kronbergi suhtes karistuslikku mõju. Kuna ta on kohustatud tasuma tsiviilhagi, siis rahalise karistuse mõistmine ei soosiks teda kahju hüvitama (vt käesoleva otsuse p 73).
  7. Ringkonnakohus leiab, et kuigi J. Kronberg kinnitas ringkonnakohtus, et tema majanduslik seis võimaldab vajadusel tasuda nii tsiviilhagi kui kanda rahalist karistust, ei ole alust tühistada maakohtu otsust karistuse mõistmise osas. Arvestades tema süü suurust ja karistust kergendavate asjaolude puudumist, on maakohus õigustatult kohaldanud lühiajalist tingimisi vangistust ilma käitumiskontrolli nõudeid rakendamata. Seega ka karistuse kergendamise taotluse osas jääb apellatsioon rahuldamata.
  8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 19.03.2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  9. Kaitsja esitas taotluse J. Kronbergi poolt valitud kaitsjale makstud maakohtu menetluses kantud kulude 6411,60 euro ja apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 1881,60 euro ulatuses. Kokku seega 8293,20 eurot. Taotlusele on lisatud advokaadibüroo arvete ärakirjad koos spetsifikatsioonidega osutatud õigusabi kohta.
  10. Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlus vastab tehtud töö mahule ja kvaliteedile.
  11. Kaitsja taotleb, et riik hüvitaks J. Kronbergile nimetatud summa.
  12. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Antud asjas tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend ja sellest tulenevalt KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud J. Kronbergi kanda. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis jäävad maakohtu menetluses kantud kulud samuti tema kanda, nagu seda ka maakohtu otsuses märgiti. (digitaalallkirjad) Mati Kartau Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 31.05.2019 kohtuotsus 1-17-5210 jõustus osaliselt 28.11.2019 Riigikohtu otsusega. RESOLUTSIOON 22
  13. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  14. mai
  15. a ja Viru Maakohtu
  16. märtsi
  17. a otsus osas, millega Janek Kronberg tunnistati süüdi

§ 356lg 1 järgi.

2. Tunnistada Janek Kronberg süüdi

§ 356

lg 1 – § 22 lg 3 järgi, jättes talle maakohtu otsusega mõistetud karistuse muutmata.

  1. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  3. Mõista Eesti Vabariigilt Janek Kronbergi kasuks välja 1008 (üks tuhat kaheksa) eurot, sh käibemaks 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, valitud kaitsjale ringkonnakohtus ja kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. 23

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.